Lisatoit näpuga ja püreena (näputoidu näidis)

LISATOIDUGA ALUSTAMINE

See on postitus sellest, kuidas alustasime toidu andmisega oma lapsele. Mis söögivarustuse valisime, millised olid lisatoiduga tekkinud küsimused ja vastused ning milline oli lapse näputoidu menüü.

5ndal elukuul olime ametlikult jõudnud söömise ajajärku ehk siis aega, kui meie Väikemees pidi hakkama saama lisatoitu. Nii öelda harjutama. Toidu vastu tundis ta mõõdukat huvi (tahtis toitu haarata) ning istus enam-vähem ise (vajas istudes kergelt toetamist ja seda kuni 7nda elukuuni). Kuigi väidetavalt võiks kuni esimese eluaastani anda ainult rinnapiima, siis kuna raua ja tsingi varud hakkavad 6nda elukuu paiku lõppema, ongi soovitus hakata andma lisatoitu liha näol. Et laps oleks valmis 6ndal kuul sööma juba liha, siis on soovitus alustada harjutamisega juba 5ndal elukuul.

Samuti suureneb beebi kasvades beebi energiavajadus ja rinnapiimast üksi enam ei jätku. WHO andmetel annab rinnapiim üksi vahemikus 6ndal kuni 12ndal elukuul ca 50% lapse energia-ja toiteainete vajadusest, aastaseks saades ca 1/3. See ei tähenda, et punkt 6ndaks elukuuks on rinnapiima osakaal 50%, vaid et ajapikku aastaseks saades on selle osakaal vähenenud.

Ma ei ole mingi toiduäss ja lapsele IGA PÄEV toidu tegemine ei olnud miski, mida ma põnevusega ootasin. Vastupidi. Lootsin seda lükata võimalikult kaugesse tulevikku, jälle mingi uus asi. Just hakkas kõik paika loksuma ja nüüd siis oli vaja hakata eri toitudega katsetama. Ainult rinnapiima andes oli kõik nii lihtne olnud. Lisatoiduga pidi juba hakkama mõtlema, et mis koguses ja mis aegadel anda. Ja mida anda tohib ja mida ei tohi. Loomulikult võib ka hästi tšillilt võtta nii öelda puusalt anda lapsele mida iganes millal iganes, aga selline “puusalt millegi tegemine” ei ole väga minu teema.

Lugesin  dr. R.Conway raamatut “Võõrutamisest ja lisatoidust, lihtsalt” (kogu teave lusikaga toitmise ja näputoidu kohta, et võtta mõlemast meetodist parim) ning Tallinna lastehaigla toitmise juhendit siit. Lapsele andsin nädal enne esimesi ampse uudistamiseks kätte lusika ja nõud, et söömisega alustades need ei rööviks kogu tähelepanu endale. Mida anda ja mida mitte – hea kokkuvõte siin. Lisaks mett ei tohi ka anda (botulismiohu tõttu). Toitude andmise tabelid on enamasti koostatud selle põhjal, kui tõenäoline on selles vanuses antud toiduainele allergiaoht. Ehk siis tõenäoliselt ei juhtu midagi, kui anda alla aastasele, nt piimatooteid, aga see ei ole soovituslik, sest suurel osal lastel võib see tekitada kaebusi jne.

Söögivarustus:

  • lauale kinnitatav sööginõu (lapsel lihtsam toitu kausist kätte saada ilma, et see eest ära jookseks ning samuti ei ole mul huvi osaleda “kausi ümberpööramise mängus”); ilus puidust sööginõu nt firmalt Bamboo bamboo. (tasuta transport)
  • Britton Fika helehall söögitool (me võtsime rihmad ära ja “aukudesse” panime veekindla kleepe “nätsu”). See lapse rihmadega kuskil kinni hoidmine tundub minu jaoks ahistamine va turvahäll!
  • paar kilepõlle (alguses proovisime riidest põlledega, aga nende pesemine oli NII tüütu); ilusaimad ja kõige paremini miljonile pesule vastu on pidanud Nordbabys müüdavad põlled (Done by Deer);
  • paar lauale kinnitatavat mänguasja– igaks juhuks alati lähedal olemas, kui on vaja toitu oodata vms.

Nokaga topsi ei soovitata kasutada. Soovituslik õpetada laps kohe topsist jooma. Väikesed lastetopsid ostsime IKEAst, mis on osutunud suuruse mõttes väikesele käele ideaalseks!

03BFB125-9C25-4857-A71A-A726E4311026
Kuigi 5ndal elukuul toitsime veel süles hoides, siis 6ndal elukuul istus ta juba enda söögitooli. Toestuseks panime padja mässituna ühekordse lina sisse

PÕHIMÕTTED

Steni peamiseks lisatoiduga seotud põhimõtteks oli vältida  raua puuduse teket, mistõttu hakkasime Väikemehele püreesid varakult tegema lihaga.

Minu sooviks oli, et 1) Väikemees harjuks erinevate toidu maitsetega, et temast ei saaks toiduga pirtsutaja, kes sööb vaid ühte-kahte asja. Loomulikult on igaühel oma lemmik toidud, aga leian, et menüü võiks olla laiem, kui kaks-kolm toiduainet. Selle saavutamiseks lugesin, et tuleb vähem populaarseid toite anda korduvalt maitsta nii 20x, olla järjepidev. Oluline kõike vähemalt korra maitsta.

EDIT 1,5-aastasena: ma ei tea, kas tänu sellele, aga erinevalt minust ja Stenist on meil kasvanud laps, kes sööb KÕIKE! Okei, sinihallitusjuust ja feta pole ta lemmikud, aga see, millise isuga erinevalt teistest omaealistest ta juurvilju sööb, on tõesti imetlusväärne. Kõige uhkem olen selle üle, et ta on ALATI nõus kõike uut maitsma. #eluonniipaljulihtsam

2) Väikemees tunneks söömisest rõõmu. Selle saavutamiseks tundus mulle olevat parim näputoit, sest siis saab ta ISE tegutseda, ise avastada toidu tekstuuri ja kuju. Samuti, et me ei suruks talle iga hinna eest sisse “viimast ampsu”. Kui ei taha, siis ei taha. Päevad on erinevad. Tuleb väikese inimese soove austada.

3) teeksime söömisest tavalise koostegevuse. Selle saavutamiseks ei tahtnud ma, et teeksime toidu ümber tsirkust, et ta suu ikka lahti teeks. Olles inspireeritud raamatust “Bringing up Bebe” ja kuna käime palju väljas söömas, siis tahtsin, et ta õpiks koos meiega SAMAL AJAL sööma. Seetõttu proovin vaikselt juurutada mitme käigulist söömist: eelroog, põhiroog ja magustoit. Pidades ilmselgelt meeles, et 6-kuune suudab söömisega tegeleda max 30 minutit.

EDIT: väidetavalt õpivad näputoidul beebid varakult eristama, mida tasub suhu panna ja mida mitte. See vastab meie puhul väga tõele! “Rämpsu” ja pisikesi mänguasju ta polegi naljalt suhu pannud. Muidugi olen lasknud ka söödamatuid asju ikka maitsta (kust ta muidu teab, mis kehva maitsega see on?!) ja seejuures öelnud:”pähh..”, aga mingil hetkel enne esimest eluaastat juba täitsa usaldas mind.

MEIE KÜSIMUSED JA ÕPPETUNNID

Nr 1. Kas teha ise püreed või osta poest?

Loomulikult kõik perfektsed lapsevanemad teevad kõik lapse toidud öko komponentidest ja loomulikult ise. Me nii perfektsed ei ole.

Anname poe püreesid, aga liha blenderdame enamasti ise juurde, sest ühe komponendilisi püreesid lihaga väga ei ole, alati on mitu komponenti korraga ja sedasi kõik korraga andes on keeruline allergiat tuvastada. Samuti on lihaga püreed minu arvates enamasti veidra/ vastumeelse lõhnaga. Viimane on just tähtis alguses, kui lisatoiduga alles alustada.

Nr 2. Millal lisatoitu anda? Enne või pärast rinnapiima andmist?

5.elukuul andes korraga 1-5 lusikatäit andsime lisatoitu pärast rinnapiima andmist, aga nägin, et ega tal isu sedasi väga ei ole. Seetõttu hakkasin rinnapiima ja lisatoidu vahel hoidma 1h ja kohe nähtavalt kasvas lisatoidu vastu huvi. Ehk siis rinnapiim, 1h vahet ja siis lisatoit.

EDIT: hammaste pärast väga muretseda ei tasu, sest kuni esimese eluaastani on rinnapiimal tõestatult hambaid kaitsev toime. See ei vabasta muidugi hambapesust!! Väikelapse hambapesu (millal alustada pesuga, hambapasta valik) postitus siin.

Andsime lisatoitu hommikusöögina, et isegi kui tekivad allergianähud või gaasid, siis ei sega need ööund.

Nr 3. Kuidas lahendada dilemma, et ühest küljest on surve toidukoguseid suurendada, ent teisest küljest mitte liiga palju anda, et laps rinnapiimast loobuks? Mitu korda päevas ja mis koguses lisatoitu anda?

Meie eesmärgiks oli lisatoidu näol anda rinnapiimale lisa, mistõttu proovisime/proovime jälgida, et lisatoitu liiga palju rinnapiima arvelt ei saaks, selleks jälgin Tallina lastehaigla juhises väljatoodud koguseid. Tahaks ikka 1a vähemalt imetada (EDIT: imetasin 1,5-aastat). Eks päevad ole erinevad, aga umbkaudu jälgime, et päeva jooksul tuleks etteantud kogused ikka täis.

5.elukuul on ettenähtud anda kuni 50g. Andsime hommikul püreed. Näputoiduna kooreta kurk “friikartuli taoliste kangidena” ja/või banaani. Me andsime pigem 5-10g.

6.elukuul võiks anda 50-100g – see on väga suur kogus!! Hommikuti oli püree, õhtuti näputoit ja püree. Õhtuti andsime toite, mida olime juba eelneval hommikul “katsetanud”.

7.elukuul 100-150g. Hommikusöögiks on püree, lõunatoiduks näputoit, õhtusöögiks näputoit ja püree ehk siis päeva jooksul sõi ta ära ligikaudu ühe püreepaki.

Nr 4. Lisatoit tekitab tundliku kõhuga beebidele gaase.

Lisatoitu andes saime selgeks, et nii mõnedki lisatoidud tekitavad Väikemehele kõhuvaevusi ja seetõttu on päris mõistlik anda uusi toite vähehaaval. See olevat normaalne, et esimesed 1-2 nädalat on beebil gaasid – peavad ta soolestiku bakterid ju hoopis teistmoodi toitu avastama! Aga selgus ka, et osad toidud väga ei sobi, küll lähevad põsed punaseks, anuse ümber tekib punakas ring ja/või on laps lihtsalt viril ja gaasides – nt ei sobinud Väikemehele lillkapsas, kartul ja loomaliha.

Nr 5. Tahaksin anda näputoitu, aga siis ei tea, kui palju ta korraga sööb. 

Eks see näputoit ole tõesti selline umbes asi ning kuna suur osa toidust ei jõuagi esialgu kõhtu, vaid hoopis laua alla, siis ei tea palju ta sööb. Seetõttu otsustasime, et vähemalt esialgu anname ka püreesid. Hakkasime näputoitu andma nii öelda eelroana enne püreed.

EDIT: Siiski nii kui nägin vastumeelsust, et talle ei meedinud, kui teda toidan, siis lasin tal rohkem ise süüa. Lapsed on erinevad, Väikemehel juhtus see alles ca aastaselt.

Nr 6. Dilemma, et ühest küljest tahaks lapsele anda erinevaid maitseid, sest ise ka ei taha ju päevad läbi sama asja süüa, ent teisest küljest tuleb allergiate välistamiseks anda toitu ühe komponendi kaupa, vähese haaval.

Sest kui anda ühel päeval erinevaid maitseid, siis on ju allergia tekkides raske jaole saada, mis see allergeen täpselt nüüd oligi. Ja beebidel on ka huvi erinevaid maitseid süüa (rinnapiim on iga päev natuke erineva maitsega). Alguses andsin ühe komponendi kaupa toitusid, kui kõik oli päeva-kahe jooksul hästi, siis andsin järgmine päev uut maitset. See on eriti aktuaalne minu arvates näputoitu andes, kus põhimõtteliselt annad enda toidulaualt toitu maitsta. 

2AFC0833-C903-43BC-82DF-1BD14678F4E3

Nr 7. Kas beebi ajab näputoidu kurku?

Beebidel on köhimisrefleks erinevalt täiskasvanutest keele eesosas. Esimesed nädalad (st 6ndast elukuust, kui ta juba ise söögitoolis andis) andsin kooritud kurki ja banaani. Kõik suuremad tükid, mis ta esialgu igemetega lahti murdis (hambutuna võiksid kõik näputoidud olla sõrme vahel katki pigistatava pehmusega), need sülitas välja, aga maitseid lutsutada oli ikkagi põnev.

See ongi normaalne etapp, et esialgu proovib ta tükke purustada.

Nr 8. Kas tõesti kõigepealt köögivilja püreed ja siis kuid hiljem puuviljad?

Meie seda ei jälginud. Alustasime kohe puuvilja püreedega – mango, pirn, kuhu püreestasime ise kanaliha juurde. Köögivilju annan näputoiduna, siis on kõht tühi ja ta tõsiselt naudib ise oma näpukestega toitude avastamist!

Nr 9. Kõht võib lisatoiduga kinni minna.

Kui kaks päeva pole kõht läbi käinud, siis siiani on alati aidanud ploomipüree. Kindla peale minek! 😉

Nr. 10 Kui suuri näputoidu tükke anda?

Tükid võiksid olla sellise suurusega, et laps saab selle ise kätte võtta ja pihust ulatub toit välja. Nt sellised 5cm pikkused “kangid”. Pisikesi tükke ei soovitata anda. Laps peab ise suutma tüki kätte võtta.

Nr 11. Hambaid pole mälumiseks vaja.

Igemetega saab väga ilusti tükke toidust lahti rebida! Aga toit peaks olema sellise konsistentsiga, et seda on võimalik sõrmede vahel purustada.

Nr 12. Kõike ei julge anda.

Lämbumisohu vähendamiseks annan puu-ja juurvilju ilma kooreta, nt pirn, kurk. Ei anna esialgu tomatit, viinamarju, mandariini vms (just nende riskantse “naha” tõttu).

NÄIDIS NÄPUTOIDU MENÜÜ

Teadsin seda, et soovin kindlasti anda näputoitu, sest see annab lapsele võimaluse avastada toidu tekstuuri ja kuju, harjutada oma käeosavust, harjutada mälumist (isegi kui pole veel hambaid!).

6ndal elukuul andsin tavaliselt ühe näputoidu, nt kurgi, pehme porgandi, banaanitüki,  riisi, maisimõnglid vms. Ainult ühe, sest meil oli palju tegemist püreedes gaase tekitavate komponentide välja sõelumisega. Kui oleks kogu aeg andnud veel ka näputoiduna uusi asju, siis gaase tekitavaid toite oleks ehk keerulisem leida. Näputoiduga alustades Väikemees tegeles enam jaolt toidu pisemaks peenestamisega ning väga palju sülitas ta välja. Tegu oligi niiöelda õppeperioodiga, mis ise möödus. See on ju suurepärane, kui laps tunneb ära, milline tükk on tema jaoks liiga suur ja milline paras.

7ndal elukuul andsin juba suurema valiku toitu (iga kord üks uus toit). Näputoitu annan  lõunasöögiks ja õhtusöögi ajal eelroana enne püreed. Kala olen andnud maitsta enda taldrikult, sest seda oleks tal raske haarata ja suurt tükki ei taha panna tema ette (äkki on seal luud vms). Kanaliha olen andnud ka enda käest – ise hoian tükikest ja siis ta “imeb-sööb” seda. Üldiselt liha ikkagi püreestame püreede sisse. Kõik maitseb, va mõned köögivilja-liha püreed, aga need ei meeldi ka mulle endale (soovitan püreed ise maitsta, ega laps kehva toitu ei söö).

7. elukuuselt näidis toidud:

ED59E321-B36C-44BB-A7A8-3B3C33794C54
Kurgiviilud, pehme paprika, lavaš, maisimõnglid/kamapallid. Maitses kõike. Kõhtu jõudis ca 10%.
866CB839-B866-48C2-B7CE-875B04CF6C43
Pehme (keedetud/aurutatud) magushernes, porgand, suvikõrvits, Gruusia sai ja maisimõnglid. Kõik väga maitses, sõi isukalt.
B9C2D182-E16F-42CE-8C11-7EB5B5DD2425
Suvikõrvits, porgand, magus hernes, kamapallid, mustikad ja hapukurk kooreta. Ei meeldinud mustikad ja kamapallid.
11e85b8d-5f21-4688-a4ab-9b840ab92616.jpeg
Lemmik oli brokoli! Nii mõnusa pehme tekstuuriga! Porgand oli pärast keetmist liiga kõva jäänud – ei meeldinud.
205D4515-CEEE-4CE9-A47F-6234E38223AA
Banaan ei meeldi, sest seda on raske haarata, aga kahvli otsas võib küll süüa.
CFE5A790-DA20-402A-AF97-9158BEA4D583
Suvikõrvits oli lemmik, koore jättis alles.

Kui need toidud jäävad liiga lihtsakoeliseks, siis soovitan vaadata instagramist #näputoidulbeebi postitusi – väga inspireeriv! Toredad retseptid vastavalt vanusele saab ka siit.

Ma arvan, et näputoidu puhul on eelkõige oluline last usaldada. Eks see alguses selline koos õppimine ole. Ilmselgelt peab last toitma hakates olema selge esmaabi. Tema avastab oma suud, mina proovin, mida ma julgen talle anda ja sedasi vaikselt proovides ja usalduse kasvades asi edeneb. Väikesed on üllatavalt osavad ja nutikad! Lahe on vaadata, kuidas laps toitu naudib! Vot sellised mõtted.

Mis näputoite te oma väikestele esialgu andsite? Millal andsite kätte kahvli ja lusika? Millal läks supi söömiseks?

About the author

Comments

  1. Neid oled proovinud: http://babycool.ee/ ?
    Külmutatud püreekuubikud, Eestimaine ja mahe.
    Ma tegin esimesele lapsele pikka aega ise püreesid – kuni sõi ühte-kahte komponenti korraga ja väikestes kogustes. Teisele kavatsen ka alguses ise teha, aga proovin seda babycool liha, sest lihakeetmine oli küll tüütu.

  2. Kas te ise olite juba taimetoitlased, kui otsustasite lapsele lihaga püreesid teha? Kas teisega annate ka liha või proovite rauavaeusid taimse toiduga tagada?

    1. Tere, Helena!

      Ei, me ei olnud taimetoitlased sellel hetkel. Hakkasin vaikselt taimetoidu ja vegan maailmaga tutvuma alles lapse 3ndal elukuul kui nägin, et läbi minu rinnapiima tekitab see talle vaevusi. Siiski kuna kanaliha talle vaevusi ei tekitanud, siis selle söömist jätkasin kuni lapse aastaseks saamiseni. Alles siis olime taimetoidu maailma avastamisega jõudnud nii kaugele, et leidsime kanalihale teised maitsvad alternatiivid. Meil on see taimetoidu maailma avastamine toimunud ikkagi tasapisi: osalen vegan väljakutsetes uute retseptide proovimiseks, ostame maitseks uusi tooteid, loen Vegan ajakirja jne. Seega ei, 5ndal 6ndal lapse elukuul me veel taimetoitlased ei olnud.

      Siiski pean tõdema, et tänasel päeval me veel täistaimetoitlased ei ole. Jah, kana-ja loomaliha me enam koju ei osta, enamik piimatooteid oleme asendanud taimsete vastu (jogurtid, piima, riivjuustu), ent isiklikult on mul raske loobuda kalalihast ja mereandidest. Seega päris ideaalsed me ei ole. 😀

      Ma olen kindel, et taimse toiduga on võimalik rauavaegust beebieas/väikelapse eas ennetada, aga tänasel päeval pole ma selles vallas piisavalt tark, et neid asendusi teha. Kui nüüd välja jätta loomade söömise moraalne aspekt ja lähtuda vaid inimese enda tervisest, siis kindlasti loomaliha on tervisele kahjulikum, ent need kahjulikud mõjud on hetkel leitud vaid täiskasvanu eas. Lastel üldiselt loomalihast tingitud kõrgest rasva sisaldusest haigusi pole täheldatud. Seetõttu otseselt lapse tervisele loomne toit kahjulik ei ole. Kasulikkus ilmneb muidugi selles, et loomalihast on kergem rauda kätte saada kui taimsest toidust.

      Proovisin sügisel meie perele koostada toidumenüüd võttes arvesse vegan seltsi soovituslikku tehtud toidukava lasteaedadele ehk siis seal oli välja arvutatud, kui palju igas eas laps peaks erinevaid vajalikke mikro-ja makroaineid saama ning kui palju ja mida taimset päevas sööma. See muutis meie toidulaua tunduvalt rikkalikumaks (rohkem seemneid, pähkleid, juurvilju, köögivilju, puuvilju), aga samas ka nägin, et näiteks minu laps ei suuda päevas nii palju sojapiima juua, kui on vajalik päevase kaltsiumi koguse saamiseks, rääkimata raua saamisest. See on ka üks põhjus, miks me ei ole liikunud täiesti veganluse teed. Enda tervise pärast muretsen kuidagi vähem, varud on suuremad ja vajadusel saan võtta lisaks toidulisandeid. Lapse puhul olen ettevaatlikum. Eriti kui tegu on väikelapsega, kelle kehas olevad varud on väiksemad ja lapse kasv on niivõrd sõltuv täisväärtuslikust toidust.

      Seega tänase päeva teadmiste seisukohast lähtudes annaksime beebile siiski lihaga toite. Aga kindlasti, kui ükskord meil see teema taas päevakorda tuleb ehk siis ca 7-kuu pärast, siis uurin selle kohta põhjalikumalt. 🙂

Jäta kommentaar