Vanuses 0-3 piimahammaste eest hoolitsemine: fluoriidiga hambapasta? Millal ja kuidas hambapesuga alustada?

Ohh.. seda elevust, kui Väikemehel lõikus ta esimene hammas: säravvalge, terve, väike ja sakilise servaga. Kuidas hoolitseda aga lapse hammaste eest nii, et need oleksid ka aastaid hiljem terved ja tugevad? Kas kasutada fluoriidiga või fluoriidita hambapastat? Kui palju fluoriidi on hea kasutada just Eestis? Mida arvata ökopastadest?

C91F62E2-498F-4ECE-9308-F61B19214073
Väikemehe esimesed hambad

Minu vastuvõtule on sattunud inimesi, kes tõsimeeli arvavad, et piimahambaid pole vaja ravida, sest need ju tulevad niikuinii ära. Ei teata, et kuigi esimesed piimahambad hakkavad vahetuma jäävhammaste vastu 6-aastaselt, eemalduvad viimased piimahambad alles 12-13-aastaselt. Lapsel läheb neid hambaid senikaua vaja toidu mälumiseks (tagahambad), kõnelemiseks (esihambad) ning positiivseks enesepildiks.

Varases lapseeas esinev kaaries (alla 5-aastasel lapsel esinev “hambaauk” vähemalt ühel hambal) on üks sagedasemaid lapseea kroonilisi haigusi, kuigi on ennetatav. Varases lapseeas esinev kaaries võib endaga kaasa tuua lagunenud hammastest tingituna lapse toitumishäired, rahutu une, infektsiooni levikul mädapaise tekke (isegi pool näost võib turse minna), väsimuse, peavalud, rääkimata valust ja ulatuslikest raviprotseduuridest. Lisaks võivad lagunenud piimahammastel olevad hambavaenulikud bakterid kanduda uutele jäävhammastele. Harvad pole ka nii ulatuslikud kahjustused, et alla 3-aastane laps vajab narkoosi all hammaste eemaldamist.

d77641b36b2b2f7493c27c14274ac6b3
Varase lapseea kaariese erinevad staadiumid: alguses tekivad valged laigud (remineraliseerunud alad), seejärel pruunid “augud” (hambaemail laguneb) ning lõpuks hambad lagunevad täielikult.

Miks lapseea kaaries tekib?

Põhilisteks haigust soodustavateks teguriteks on hambavaenulikud toitmisvõtted (sagedane magusate jookide/mahlade/jogurti/kohukeste tarbimine, näksimised, piimapudel suus uinumine, pärast õhtust hambapesu söömine), perekonna sotsio-ökonoomiline seis (ema haridustase, majanduslik seis), lapsevanemate vähene informeeritus antud vallas, puudulik hügieen ja vähene eksponeeritus fluoriidile (allikas siit).

Selleks, et haigust ära hoida ei piisa vaid korralikust hambapesust. Vajalik on ka hambasõbralik toitumine: 3h söögikordade ja näksimiste vahel. Lapsevanem vastutab, et lapse toitumisharjumused oleksid hambasõbralikud. Rohkem infot hambasõbraliku toitumise kohta leiab suukooli lehelt

Vähem tähtis pole ka esimene visiit hambaarsti juurde. See võiks toimuda esimese hamba lõikudes või mitte hiljem kui lapse esimesel sünnipäeval. Varane visiit võimaldab hambaarstil kindlaks teha perekonna riski tegurid, näidata ette õiged hambapesu võtted, vaadata üle hammaste seisukord ning anda individuaalsed soovitused, mida jälgides on võimalik hoida lapse hambad tervena.

Kuidas lapse hammaste eest hoolitseda?

Nii kui suhu tulevad esimesed piimahambad on vajalik hakata nende eest 2 korda ööpäevas hoolitsema. Hambaid tuleb pesta hommikul ja kindlasti õhtul enne magama minekut. Kui alla aastasel lapsel toimub hambapesu enne viimast öist (rinna)piima andmist, siis ei tasu liigselt muretseda. Hambapesu harjumus kujuneb tasapisi. Eesmärk oleks, et üle aastaselt toimuks hambapesu pärast viimast toitmist.

Hambapesuks on vajalik väikese pea ja pehmete harjastega hambahariImiku hammaste pesemiseks on tähtis, et see oleks lapsele talutav ja vanemale mugav teostada. Vanem peab nägema, mida ta seal suus teeb. Kellegile ei meeldi, kui ta suulage pestakse! Seetõttu on minu arvates kõige parem nähtavus siis, kui laps panna pikali (nagu hambaarsti juures). Suuremal lapsel võib teda hoida enda põlvel või seista peegli ees ta taga.

Lapsevanema ülesandeks on harjata ise ja/ või kontrollida hambaharjamise kvaliteeti vähemalt lapse kooliealiseks saamiseni (vajadusel isegi kuni 10.eluaastani). 

Olen kuulnud vanemate muret, et nende 1,5-aastasele lihtsalt ei meeldi hambapesu ning ta karjub, kui nad üritavad ta hambaid pesta. Vältimaks lapse traumeerimist otsustatakse hambapesust loobuda. Tahame me seda või ei taha, aga lapsevanem vastutab oma lapse (suu)tervise eest. Igal juhul on lapsele väiksem trauma pehme hambaharjaga hammaste puhastamine kui hiljem tundide viisi hambaarsti toolis hammaste parandamised ja/või narkoosis hammaste eemaldamised.

Hambapesu ei ole koht tingimiseks, vaid igapäevane loomulik protseduur, mis lihtsalt tuleb ära teha. Tuleb olla kaval ja mänguline, muuta hambapesu meeldivaks, nt hambapesu ajal teha naljakaid nägusid ja hääli või laulda oma väljamõeldud viisiga mingit hammaste laulu.

Mida varem hambapesu harjumusega alustada, seda iseenesest mõistetavam ja lihtsam see on. Soovitatakse isegi juba enne esimeste hammaste tulekut igemeid marlilapi või näpuharjaga masserida. Meie andsime lihtsalt lapsele tema hambaharja “imeda” enne kui esimesed hambad tulid.

Hambapasta fluoriidiga või ilma?

Kui veel enne 2014.aastat soovitas Ameerika Hambaarstide Assotsiatsioon (ADA) oodata fluoriidiga hambapasta kasutamisega kuni 2-eluaastani, siis „uues“ juhises seda soovitust muudeti, et vähendada varase lapseea kaariese esinemist (allikad siit ja siit). Seda arvamust jagab ka Eesti Hambaarstide Liidu koostatud Laste hambakaariese ennetamise juhend, kus soovitatakse hambakahjustuste ennetamiseks alla 3-aastastel kasutada fluoriidi-sisaldavat hambapastat.

Vahutava hambapasta puhul on soovituslik vaht välja sülitada (lastel ei soovitata vahutavat hambapastat kasutada). Suud ei tohiks veega seejärel loputada, et pikendada fluoriidi hammastega kontaktis olevat aega.

Alla 3-aastane aga tõenäoliselt veel hambapastat välja sülitada ei oska ja neelab hambapasta suures osas alla. Kõige tähtsam alla 3-aastaste puhul on tähelepanelikult jälgida soovituslikku hambapasta kogust, et leida tasakaal hambaaukude ennetamise ja liigse fluoriidi allaneelamise vahel. Ka suuremate laste hambapasta kasutamist peab jälgima, sest sageli on need väga magusad ja laps võib ise doseerides liiga palju fluoriidi ära süüa.

EDIT: kui panen oma aastase lapse harjale hambapastat (austasime pesuga ta esimese hamba lõikudes), siis sageli on raske panna seda riisitera suurust kogust ja siis ma sõrmega võtan pasta kogust vähemaks, et jääks tõesti vaid see soovituslik väike kogus.

Miks ei või fluoriidiga hambapastat hambaharjale meelevaldses koguses panna ja seda süüa? Mis siis juhtub? Kui palju on palju?

Kuigi ma soovin, et lastel poleks “hambaauke” ja fluoriid aitab tõestatult hambaid lagunemise eest kaitsta (fluoriidi kohta eesti keelne lisainfo siin), siis kahjuks pole elus kõik nii lihtne. Isegi kui mulle meeldiks, et kõik on must ja valge, tõde ja vale, siis kahjuks nii see pole. Fluoriidiga on lood keerulised, sest selleks, et ta hambaid happerünnaku eest kaitseks ja seejuures toimet omaks, peab teda olema täpselt „õiges“ koguses. Kui on liiga vähe, siis hambad lagunevad ja kui on liiga palju siis ka hambad lagunevad.

Nimelt leidub fluoriidi mujalgi kui ainult suuhooldustoodetes nagu hambapastas ja suuloputusvedelikes. Fluoriid ei ole mingisugune teadlaste leiutatud ravim, vaid looduslikult maapõue kivimites leiduv mikroelement, mis satub kivimite kaudu meie joogivette. Ehk siis me saame igapäevaselt fluoriidi nii kraaniveest kui ka kraaniveega valmistatud toidust. Sage teejoomine ja kuum kliima suurendavad saadavat päevaannust. Selleks aga, et me kraaniveest ei saaks liiga palju fluoriidi, ent samas meie hammastel oleks parim looduslik kaitse „hambaaukude“ eest, siis on Eestis kehtestatud joogivee piirnormid: 0,5-1,5mg/L.

Kuigi vaikselt üritatakse kõikjal Eestis viia kraanivesi normidele vastavaks, siis endiselt leidub Eestis piirkondi, kus vees on liiga palju fluoriidi (2,2% eestlastest, kellel on joogivees fluoriidi üle 1,5mg/L kohta). Fluoriidirikka joogiveega piirkondi on eelkõige Lääne-ja Kesk-Eestis. Ja kui sinu väike laps tarbib fluoriidirikast joogivett ja lisaks veel ka neelab hambapastat hambapesu ajal alla, siis tagajärjed ei pruugi olla väga meeldivad.

Eelkõige Hiina looduslikult kõrge fluoriidisisaldusega joogivee piirkondades uuringuid tehes on leitud, et seal, kus joogivee fluoriidi sisaldus on palju kõrgem (üle 2,5mg/L), kui tänapäeva normid ette näevad, on laste IQ madalam, kui piirkonnas, kus joogivee fluoriidi sisaldus on vähene (0,6mg/L) (allikas siin ja põhjalikum veel siin) . Seoseid on leitud ka kilpnäärmehäirete ja luumurdudega, aga seda vaid Hiinas ja Indias tehtud uuringute puhul. Kuigi fluoriidi ja üldorganismi vaheliste seoste leidmise uuringud on halvasti koostatud ja sisaldavad enamasti mitmeid uuringu läbiviimisel tehtud vigu, siis on neid piisavalt palju tõdemaks, et liigne fluoriid pole üldtervisele hea. Ma arvan, et hirm fluoriidi ees pole asjatu. Seda peab kasutama targalt.

Enim on aga dokumenteeritud liigse fluoriidiga joogivee mõju hammastele. Kui vanuses 0-8 igapäevaselt tarbida kõrge fluoriidisisaldusega joogivett, siis kuhjub see lõualuus arenevatesse jäävhammastesse ning kunagi kui need hambad suhu lõikuvad, võibki ilmneda, et nad on saanud fluoroosi. See kuidagi ise maagiliselt üle ei lähe. Fluoroosi raskusaste sõltub pikaajaliselt saadud fluoriidiannusest. Kui esineb kerge vorm, siis võib öelda, et on hästi läinud, sest sellised hambad on super tugevad (“hambaauke” esineb üliharva, vt hiljem allpool olevat värvilist graafikut), aga esinevad valged tuhmid laigud. Olgu öeldud, et enamik fluoroosi juhtudest ongi küsitava, väga kerge või kerge vormiga. Jama on aga siis, kui esineb väga harva ilmnev raske fluoroosi vorm, sest siis on hambad haprad ja pruunide laikudega. Seda on siiani uuringud täheldanud vaid piirkondades, kus fluoriidi kogused on joogivees selgelt üle normi. Välja näeb fluoroosiga kahjustatud hammas selline:

1-s2.0-S1532338214000475-gr2
Fluoroosi korral on enamik juhtudest just küsitava, väga kerge või kerge vormiga.

Järgneval graafikul näitab vasakul olev must joon täppidega hambaaukude esinemise %-i, eri värvid näitavad fluoroosi esinemist ja alumine joon tähistab fluoriidi sisaldust joogivees. Graafikult on näha, et kui joogivees on fluoriide alla 0,5mg/l kohta (Eesti alumine piirnorm), siis on hambaaukude esinemine ca 40-85%. Mida vähem fluoriidi, seda rohkem hambaauke. Samas kui 1,5mg/L fluoriidi sisaldava joogivee korral on hambaaukude esinemine vaid 25%, aga tõenäoliselt esineb ka küsitav või väga kerge fluoroos. Kui on valida, kas “hambaaukude vabad”, aga küsitava/ väga kerge fluoroosiga hambad või lagunevad hambad, siis valiksin isiklikult pigem esimese.

1-s2.0-S1532338214000475-gr3_lrg
Joonis pärineb siit

Kui palju fluoriidiga hambapastat siis lapse hambaharjale panna, et kõik oleks ohutu?

Imiku puhul on soovituslik panna hambaharjale hambapastat imeõhuke riisitera suurune kogus ning alates 3ndast eluaastast hernetera suurune kogus:

toothpaste
Vasakul pildil on näha õige ehk ehk riisitera suurune kogus hambapastat lapsele vanuses 0-3. Paremal oleval pildil on 3-6-aastase lapse soovituslik hambapasta kogus

Kuna keegi ei taha, et ta laps saaks hambapastaga liiga palju fluoriidi lisaks joogiveele, on välja arvutatud, kui palju imik/maimik võib päeva jooksul hambapastat alla neelata ilma, et midagi hullu veel juhtuks. Optimaalne fluoriidi kogus, mille imik/maimik võib päevas alla neelata on 0,05mg/kg kohta. Siit tuleb nüüd matemaatika:

Oletame, et sinu imik kaalub 6-kuuselt 8kg. Pesed tal hambaid 2 korda ööpäevas 1000ppm fluoriidi-sisalduse hambapastaga ja ta sööb selle kõik ära. Harjale paned soovitusliku riisitera suuruse kihi (see on ca 0,1ml hambapastat). 1000ppm korral on selles 0,1mg fluoriidi – 2 korda ööpäevas teeb see 0,2mg. Seega tema päevaseks fluoriidi doosiks on 0,025mg/kg kohta.

Oletame, et sinu maimik on 2-aastane ja kaalub 15kg. Oletame, et pesed tal hambaid 2 korda ööpäevas ja paned harjale hernetera suuruse koguse (ca 0,25g hambapastat, milles 1000ppm korral on ca 0,25mg fluoriidi), mille ta rahumeeli hambapesu käigus ära sööb. Ööpäevas saab ta seega 0,5mg fluoriidi. Tema päevaseks fluoriidi doosiks on 0,033mg/kg kohta.

Õiges koguses doseerides ei jõua kumbki laps optimaalse fluoriidi päevase doosini. Kui aga paned 6-kuusele imikule hernepea suuruse koguse hambapastat (ca 0,25g hambapastat, milles 1000ppm korral on ca 0,25mg fluoriidi) on tema päevaseks fluoriidi doosiks juba 0,06mg/kg kohta, mida on rohkem kui optimaalne kogus olla võiks. Samas selleks, et saada fluoriidi mürgitus (oksendamine, kõhulahtisus, iiveldus, kõhuvalu) on vaja tunduvalt enamat. Selle saab laps, kui ta tarbib fluoriidi 0,3mg/kg kohta. Seega selleks, et 6-kuune saaks fluoriidi mürgituse peaks ta õiges koguses hambaharjale pandud hambapastat “ära sööma” päeva jooksul lubatud kogusest 12 korda rohkem ning 2-aastane 9 korda rohkem.

Kas ma peaksin oma imikul kasutama fluoriidiga hambapastat? Alates mis vanusest?

Eesti kontekstis, leian, et hambapasta valikul on tähtis lähtuda nii piirkonnast, kus laps elab (kõrge või madal fluoriidi sisaldus joogivees) kui ka perekondlikest riskiteguritest (sh kas rinnapiimal või kunstpiimal olev laps, magusa tarbimine). Seda seetõttu, et Eesti joogivees olev fluoriidi hulk on lihtsalt piirkonniti nii erinev.

Nagu öeldud on Eestis fluoriidi sisalduse piirnormiks joogivees 0,5-1,5mg/L kohta. Vaadates aga Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust hoida joogivee fluoriidi sisaldus vahemikus 0,5-1,0mg/L ja USA normi hoida fluoriidi joogivees 0,7mg/L kohta, on Eesti ülemine piirnorm päris kõrge. Kuna USA lisas oma joogivette aastaid lisaks fluoriidi ja seeläbi puhkesid “fluoriidi sõjad”, siis pärast aastate pikkuseid uuringuid ja analüüse on nad leidnud, et just see 0,7mg/L fluoriide joogivees on see „ohutu piir”, mis võimaldab kasutada veel ka lokaalselt fluoriidi sisaldavaid suuhooldusvahendeid ehk siis USAs naljalt joogivett ei leia, kus oleks alla 0,7mg/L kohta. Minu arvates võiks Eesti ülemine normi piir joogivees jääda maksimaalselt sinna 1,0mg/L juurde, nagu soovitab ka WHO.

Need 2,2% eestlastest, kellel on kõrge fluoriidi sisaldusega joogivesi (üle 1,5mg/L) ja lisaks minu arvates ka need, kelle joogivesi jääb üle 1,0mg/L kohta, võiksid oma imiku hambaid harjata lihtsalt veega või fluoriidi vaba hambapastaga. Ma arvan, et see on kokku ca 15% eestlastest. Need meetmed on mõeldud selleks, et viia minimaalseks fluoriidi risk hammastele ja üldtervisele.

Muidugi on dilemma kas äkki peaks pigem vältima sellises piirkonnas fluoriidirikka joogivee tarbimist, kasutades näiteks toidu valmistamisel pudelivett ja ka ise jooma pudelivett ja hammaste kaitseks tarbima ikkagi fluoriidiga hambapastat? See on reaalne valik arvestades liigse fluoriidi kahjulikke mõjusid väikelapsele.

Kui laps on selles piirkonnas elades juba suurem ja suudab hambapastat välja sülitada, siis tuleks igal juhul kasutada fluoriidiga hambapastat. Lisaks kui laps tarbib joogiveega tehtavat kunstpiima, siis võiks kasutada pigem pudelivett. Pudelivees fluoriidi ei ole ning kui on, siis on tootjal kohustus see pakendile märkida. Vett keetes fluoriidi kogus hoopis suureneb ning fluoriidi koguse hindamiseks joogivees ei ole võimalik kindlaks teha ei lõhna ega maitse järgi – proovi peab saatma laborisse. Rinnapiimast saab laps fluoriidi 100x vähem kui joogivee kaudu, mistõttu rinnapiima lastel on fluoriidi liigseks tarbimiseks esialgu väike risk.

Seevastu ülejäänud eestlased, eriti need 53,9% eestlastest, kes tarbisid 2008.aasta seisuga fluoriidivaest vett (alla 0,5mg/L), peaksid harjama oma imiku hambaid fluoriidi-sisaldava hambapastaga. Kuna Eestis joogivette erinevalt USA-st fluoriidi ei lisata, siis suure tõenäosusega on endiselt see protsent ka aastal 2019 sama. Fluoriidivaene vesi on näiteks pinnavett joogiveena kasutavatel Narva elanikel, tallinlastel, kelle vesi pärineb Ülemiste järvest (0,2mg/l), osad tartlased, Põlva, Valga ja Võru elanikel.

Need eestlased, kelle joogivesi on fluoriidi mõttes optimaalses tasakaalus võiksid konsulteerida oma hambaarstiga. Tema oskab kõige paremini hinnata, kas lisakaitse fluoriidiga hambapasta näol on sinu alla 3-aastasel vajalik või mitte. Kui laps oskab hambapastat juba välja sülitada, on hernepea suuruses fluoriidiga hambapasta lokaalselt hammaste kaitsmiseks juba igati näidustatud.

Oma joogivee fluoriidisisalduse kohta saad teada siit (vt lk 11,17-19) Täpsema info jaoks soovitan uurida oma kohalikult veekäitlejalt.

Milliseid hambapastasid müüakse Eesti apteekides ja poodides ning mida sealt valida?

Eestis poodi minnes on  laste hambapastade seas valik lai just fluoriidi-vabade hambapastade seas – pole ime, et Eesti laste hambad on nii kehvas seisus. Fluoriidiga hambapastasid tuleb otsida suuremate laste hambapastade riiulitelt, sest beebidele selliseid ei tehtagi. Nagu ütlesin, siis 53,9% eestlastest tarbib fluoriidivaest vett ja peaksid hammaste tervisele mõeldes kindlasti kasutama fluoriidiga hambapastat juba esimeste piimahammaste lõikudes.

Eriti alatu valetamine on minu arvates tänapäevaste teadustulemuste juures see, et osad hambapasta tootjad ütlevad, et fluoriidi polegi “hambaaukude” ennetamiseks vaja. Tootjad omistavad kaariese vastast efekti küll ksülitoolile, isomaltile ja küll kuskil Venemaa laboris avastatud imeühendile. Hambapastas oleva ksülitooliga tehtud uuringud on väga kehva kvaliteediga ning nii mõnigi uuringute kokkuvõte ütleb, et ksülitoolil ei olegi mingit kaariest ennetavat toimet (allikas siin). Suur 2017.aastal tehtud metaanalüüs (teadusuuringute kokkuvõte, siin) tõdes, et võib-olla isegi on mingi efekt, aga selleks tuleks ksülitooli tarbida väga suures koguses (4g päevas). Ksülitooliga reklaamib ennast nt ROCS Kids hambapasta. Hambapastas isomalti kasutamise kohta, nt hambapastas Gum Kids, on uuringud leidnud, et hetkel puudub tõestus, nagu see omaks fluoriidiga võrdväärset kaitset hambaaukude vastu (allikas siin).

Teine suund, mis aktiivselt levib, on ökopastad. Fluoriidi-vabana reklaamivad tootjad rõhutavad oma toote infos eelkõige seda, mida kõike nende hambapasta ei sisalda, nagu mitte millegi sisaldamine oleks hea. Tundub, et mida suvalisemad komponendid ja magusam maitse, seda parem. Võib olla taimelehed, kastanikoored ja savi aitasid kunagi eelajaloolisel ajal, kui inimesed sõid marju ja liha, oma hambaid hoida, ent tänapäevase toidu juures, ei ole need enam piisavad, et väikeste inimeste hambaid kaitsta. Seetõttu ma lastel ökopastasid ei poolda. Kuigi öko on populaarne, ei tähenda, et see on ohutu.

Ma ei ütle, et eelnevad on kindlasti kõik kehvad hambapastad, aga lihtsalt neil pole piisavalt tõestust, et saaksin neid hambaarstina soovitada ja hambaarstina ei saa ma patsientidele soovitada suuõõne haigusi ennetavaid tooteid, kui neil puudub kindel tõestus. Minu patsiendid ei ole katsejänesed, vaid peavad saama parimat saadaolevat infot. Ainuke kaariest ennetav efekt on tõestatult magusa tarbimise piiramisel ja fluoriidiga hambapastaga pesemisel (50% vähem “hambaauke”).

Kui alla 2-aastasel lapsel ei kasutata fluoriidiga hambapastat, siis on pigem mõistlik üldse hambapastat mitte kasutada. Puhastadagi hambaid lihtsalt harja ja veega, ei pea mingisugust hambapastat ostma. Vähemalt sellise soovituse on andnud Kanada Hambaarstide Assotsiatsioon.

Enne kui saad minna oma pisikesele hambapastat valima (ma eeldan, et sul ikka on laps, sest muidu oled sa küll siiani vapralt vastu pidades üks tubli lugeja olnud), on üks tähtis nüanss, mida sooviksin veel jagada ja see on hambapastas olev fluoriidi hulk. Minnes nüüd poodi väikelapsele hambapastat ostma võid avastada, et laste hambapastad on kas nagu juba varem kirjutasin, ilma fluoriidita, või madala (ehk ilma toimeta) fluoriidi sisaldusega (500ppm). Cohrane teadlased on erinevaid teadusuuringuid analüüsides näidanud, et alla 1000ppm fluoriidi-sisaldusega hambapasta ei anna hammastele kaitsvat efekti (uuringud siin) ehk siis fluoriidi kogus on tähtis. Seetõttu on imikueas soovituslik fluoriidi kogus hambapastas 1000ppm ning alates 3ndast eluaastast 1450ppmF.

Fluoriidi koguse leiad hambapastalt vaadates ingredientsi/ koostiosade alt. Väike spikker on siin:

check_flouride_2-3-2
Kogus 1450ppm on fluoriidi soovituslik kogus ÜLE 3-aastastele!!

Tootjad ei ole uurinud, mis seisukord on fluoriidiga Eestis ning seetõttu ei ole mõtet jälgida seda, mis vanusele tootja antud hambapastat on soovitanud. Nagu juba ütlesin, siis fluoriidi-vaba hambapasta on soovituslik vaid neile alla 3-aastastele, kes elavad  piirkonnas, kus on liigselt joogivees fluoriidi ja sedagi juhul, kui nad joogivett igapäevaselt tarbivad. Kõikidele fluoriidivaeses piirkonnas elavatele väikelastele on juba esimeste piimahammaste suhu lõikudes vajalik fluoriidiga hambapasta. Poodides ringi vaadates konkreetselt alla 2-aastastele ei müüda mitte ühtki fluoriidiga hambapastat, ent leidsin poeletilt kuni 3-aastastele sobivaks sellised neli 1000ppmF hambapastat (tõenäoliselt on neid veel). 

NB! Muumide hambapastal on vahuaine sees, mis pole eriti hea. Oral7 Kidsil kindlasti vahuainet ei ole ja seetõttu soovitan seda!

Nimetu

Kokkuvõttes:

  • Tuleks imiku hammaste eest hakata hoolitsema esimeste piimahammaste lõikudes pehme ja väikese peaga hambaharjaga hommikul ja kindlasti õhtul enne magama minekut.
  • Hambaarsti juurde tuleks esimest korda imikuga minna esimese piimahamba lõikudes või hiljemalt esimesel sünnipäeval. Tema oskab kõige paremini hinnata sinu pere riskitegureid ja pakkuda välja ennetusmeetmeid imiku hammaste hoidmisel.
  • Jälgi lapse näksimisi (2-3h tuleks hoida toidukordade vahel), janujoogiks paku vaid vett, piira väikelapse magusa tarbimist.
  • Kui elad piirkonnas, kus on kõrge fluoriidisisaldusega joogivesi (WHO järgi üle 1,0mg/L), siis kasuta imikul hammaste harjamisel vett või fluoriidi-vaba hambapastat.
  • Kui elad piirkonnas, kus on optimaalse fluoriidisisaldusega joogivesi (WHO järgi 0,5-1,0mg/L), siis konsulteeri oma hambaarstiga. Tema hindab lapse riskitegureid haigestumaks varase lapseea kaariesega ning pakub välja parima plaani haiguse ennetamiseks.
  • Kui elad piirkonnas, kus on madala fluoriidisisaldusega joogivesi (WHO järgi alla 0,5mg/L), siis kasuta imiku hammaste harjamisel 1000ppm fluoriidisisaldusega hambapastat riisitera suuruses koguses.
  • Olenemata piirkonnast, kus elad, siis kolme aastaseks saades tuleks hakata kasutama 1450ppm fluoriidiga hambapastat hernetera suuruses koguses.
  • Lapse kasvades suurendada kogust – hambapastat pane pool nimetissõrme küüne suurusest kogusest. Õpeta suuremat laps pastat välja sülitama.
  • Lapse hambapesu ning hambapasta õige doseerimine vajab vanema poolset abi ja/või kvaliteedi kontrolli vähemalt lapse kooliealiseks saamiseni. 

Loodetavasti said vastuse, kuidas teha nii, et need imeilusad väikesed valged hambad oleksid ka aastaid hiljem terved ja tugevad. Soovin teile palju rõõmsaid hambapesusid ja terveid hambaid!

Kui soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Minuperspektiivi Facebooki lehe jälgijaks või liitu uute postituste saamise teavituslistiga.

About the author

Comments

  1. Väga põhjalik postitus, aitäh! Ka une ja lisatoidu teemalised postitused on väga huvitavad ja kasulikud olnud 🙂

  2. Aitäh tõepoolest jälle ühe väga hea ja põhjaliku postituse eest! Mulle väga meeldivad Su rohked asjalikud viited.

  3. Tõesti vàga asjalik postitus! Kas sa oskad ka lisada, milline hambahari oleks sobilik imikule? 🙂

    1. Tore, et oli kasulik! Kuna eesmärgiks on hambapesuga harjuda ja hambaid bakteritest puhastada, siis tundub loogiline kasutada harjastega hambaharja. Hambaharja pea peaks olema väike ja harjased pehmed. 😉

  4. Tõepoolest hea postitus. Mul on hetkel kahju, et liiga hilja jõudsin selleni. Laps on mul 1a8k vana, umbes kuu tagasi avastasin, et tal on kaaries. Olin küll varem internetist lugenud, kuidas väikelapse hammaste eest hoolitseda, aga paraku olen leidnud vastuolulist informatsiooni. Kuigi olen enda arvates hoolitsenud lapse hammaste eest, siis oleme ikkagi jõudnud punkti, kus tal on kaaries ja mul mustmiljon küsimust selle kohta, mida edasi teha, et selle levikut vähemalt piirata, paremal juhul hambaid ravida. Külastasime eile hambaarsti. Tema arvates on põhjuseks (öine) rinnaga toitmine. Ainuke muudatus, mille pidime tegema, oli rinnaga toitmise lõpetamine. Mul on jälle info, et rinnapiim on kahjulik ainult koos lauasuhkruga. Kuna laps ei ole peale mõne piparkoogi ja saia muud lisatud suhkruga toodet saanud, siis tundub mulle, et põhjus võib olla mujal. Pealegi ei tehtud hammastega sellel korral midagi. Mistõttu kardan, et kaaries võib kiirelt edasi levida. Minu jaoks on lapse hammaste olukord väga oluline ja tahaksin võimalikult kiiresti leida lahenduse, et olukord rohkem ei halveneks. Selle ühe kuu jooksul on asi halvemaks juba läinud ja erinevalt hambaarstist tundub mulle, et ei ole aega vaadata ja oodata. Ma saan saan hästi aru, et ainult selle kommentaari põhjal on väga raske mind aidata, aga ehk olete nii hambaarsti kui ka väikelapse emana nõus mind nõustama?

  5. Kuidas suhtuda silikoonist hambaharjadesse alla 3-aastasel lapsel? Või peaks hambahari olema n-ö täiskasvanute hambaharja moodi?

    1. Uuringute järgi vahet ei ole, aga subjektiivselt tundub mulle, et harjastega hambahari “pühib” paremini. 🙂

Jäta kommentaar