Beebituba vol 3 (Montessori mõjudega)

Väikemehe 6-kuuseks saades avastasin juhuslikult Montessori lastekasvatuse ja pedagoogika põhimõtted, mille kodusel rakendamisel on eesmärgiks võimaldada lapsele turvalises keskkonnas iseseisvust ja vabadust. Milline on üks “ideaalne” Montessori lastetuba?

Peamiseks iseloomustajaks ühe Montessori lastetoa puhul nagu piltidelt näha (pildid googlest), on asjaolu, et tuba lähtub lapsest. Kogu mööbel on lapse kõrguses ja suuruses: madalad riiulid, väikene tool ja laud, madal voodiase ja peegel. See annab lapsele vabaduse ise toimetada ning vähendab sõltuvust vanematest. Oluline on, et ta saaks ise riidesse panna, ise magama minna, ise mänguasjad riiulitest kätte, ise end peeglist näha jne. Montessorilik pedagoogika pooldab küll vabadust, ent samas on rõhk lihtsusel ja korral. Juba väga varakult saab laps tunnetuse sellest, milline on üks korras tuba ja kuidas mängu lõppedes tuleb asjad panna tagasi sinna, kust need said võetud. Eeskujuks on muidugi lapsevanem.

Korra hoidmisel on abiks ka asjaolu, et riiulitel on korraga vaid mõned mänguasjad (ideaalis 9-12tk, alla 6-kuustele veel vähem). Seda seetõttu, et asjade üleküllus peletab lapse mänguasjadest eemale ning väheste asjadega tekib rohkem mänguideid. Samuti on kergem koristada, kui asju pole palju. Kõik ülejäänud mänguasjad on aga rotatsioonis.

Täiskasvanu seisukohast on Montessori lastetuba ebapraktiline ja kulukas. Esiteks peab kuskil olema mingisugune koht, kus neid rotatsioonis olevaid mänguasju ladustada ja sellise avara ja tühja toa võimaldamiseks peab olema kodus härjalt ruumi. Lisaks peab ju kuskil ka hoidma voodipesu, lapse talve ja sügis/kevad riideid, jalanõud, varu suuruses riided, lapsekandmisvahend(id), mähkmed, kunstitarbed. Kuna meie elame korteris, kus ruum on siiski piiratud, siis päris nii lajalt ma asja ette võtta ei saanud, et tuba saaks olla kappidest ja kummutitest tühi – kuskile peab need asjad ju panema.

Teiseks tähendab lapsest lähtumine justkui ka seda, et aja möödudes on vajalik eale sobivalt mööblit uuendada. Selline väikelapse kõrguses toolid ja lauad, riidekapp ja väike voodi ei sobi ju suuremale lapsele. Muidugi on alati võimalik ka IKEA-st neutraalne mööbel osta ja sedasi saab ka edukalt hoida lastetoa alati eakohase, nt raamaturiiul kummuli hoida ja lapse kasvades uuesti vajadusel “püsti” tõsta. Kuna meie olime kogu lapsetoa sisustanud juba siis, kui olin alles II trimestri rase, siis ei saanud me õnneks või kahjuks ideaalset Montessori lastetuba teha.

Mis meil siis selle esimese beebi eluaasta jooksul on lastetoas muutunud?

Kõigepealt voodist. Esimesed kuud oli beebivoodi meie magamistoas, minu voodipoole kõrval, ent kui Väikemees sai 6-kuuseks, siis otsustasime kõigile parema une saamiseks kolida ta oma voodiga tema tuppa. Ma ei ole päri Montessooriliku pedagoogika ideega nagu alla aastane beebi peaks saama niivõrd palju vabadust magamisaseme osas, et ongi madrats nurgas ning magab nagu ja millal tahab.

Ajaga lisandusid voodi kohale veel mu õe joonistatud pildid (need on Väikemehe lemmikud, vaatab ja naerab!) ning Lollipopi beebikaamera (minu lemmik, lemmik!). Viimane oli esialgu voodivõre küljes, ent kui Väikemees hakkas end püsti ajama ja kogu aeg kippus kaamerat uudistama, siis oli aeg kaamera kaugemale paigutada.

Võrevoodi madalamale panek on tunnetamise asi, et millal on nii öelda õige aeg, sest ühest küljest võib oskus püsti tõusta tulla üleöö, ent teisest küljest on madalamasse voodisse lapse panek seljale koormav. Minu “tunnetus” saabus ühel öösel ca kella kolme ajal. Kuulsin, et laps teeb häält. Nagu ikka kontrollisin kõigepealt olukorda beebikaamerast ja mida ma nägin? Nägin, et ta hakkab ennast püsti ajama ning me ei olnud veel võrevoodit üldse madalamaks lasknud. Mu mõistus reageeris kiiremini kui keha. Hüppasin voodist välja sooviga olla sekundiga lapse toas, et ta üle ääre kukkudes kinni püüda. Kuna aga keha veel magas, siis jalad ei võtnud vedu ja lendasin kogu parema küljega põrandale maha. Käis vali mütsatus, ent see ei takistanud mul käte abil edasi roomamast ja samal ajal paaniliselt Stenile hüüdmast, et ta jookseks, sest laps kohe kukub. Ilmselgelt olin täiesti unesegane oodates, et Sten suudaks unesegasena kiiremini reageerida, kui mina emalõvi instinktist kannustatuna mööda maad roomates. Siiski sain end kuidagi püsti aetud ja jooksin lapse tuppa. Kohale jõudes selgus, et laps polnudki võrevoodist välja kukkunud. Tegelikult oli võrevoodi serv piisavalt kõrge isegi siis, kui laps oleks õppinud ka sellel ööl püsti tõusma. Lihtsalt kaamerast vaadatuna oli tundunud nagu laps on väga serva lähedal. Lapsega oli kõik hästi, oli niisama vigisenud läbi une ja oli üpris segaduses, kui ta voodist imetamiseks välja võtsin. Lõpuks jõudis kohale ka Sten. Ei pea vist lisama, et järgmisel hommikul lasi Sten võrevoodit madalamale ja minu üks kehapool oli veel tükk aega täiesti lilla-sinine. Seega esimene võrevoodi madalamale panek oli meil ca 7-kuuselt ja järgmine kord 8-kuuselt (kaks astet).

A792F338-942D-4181-B59C-70E4CBE5E414

Kui esialgu hoidsin ta voodi võimalikult tühjana, siis ca 8-kuuselt panime talle voodipäise piirkonda patju ja pehmendusi, sest ta kippus keset ööd roomamist harjutama ja lõi oma pead muudkui ära. Kõmm-ja-kõmm kostus läbi une. Sekka ka vahepeal nutt.

Prügikast. Tavalise prügikasti vahetasime välja suletud prügikastiks, sest tahkele toidule üle minnes hakkas beebi kaka haisema. Iga päev prügi välja viia pole ka mõistlik, sest meil ei teki nii palju pürgi.

Mänguasjariiul. Esialgu üritasin küll riiulites olevaid mänguasju sorteerida ja kuidagi kategoriseerida (liikuvad, pehmed, arendavad mänguasjad), ent see kuidagi ei õnnestunud, sest mänguasju oli lihtsalt liiga palju ja lõpuks olid nad kõik ikkagi üksteise otsas. Lisaks sellele oli alati mänguasjakasti riiulilt põrandale pannes garanteeritud, et kogu see kastitäis mänguasju keeratakse kohe tagurpidi ja siis on terve tuba mänguasju täis.

Tuba kuu aega tagasi:

9721F853-AA81-458F-8E02-D0FC1D138508

Mitu nädalat veensin Steni, et riiuli kummuli asetamine on üks igavesti hea mõte, sest siis saaks Väikemees ise oma mänguasju valida. Et mis mänguasja tuju tal parasjagu on. Steni leebumise järgselt sain teha soovitud muutuse ja nähes, kui hea mõte see ka meie seisukohast oli (palju lihtsam mänguasju koristada), siis järgmiste muutustega oli Sten juba lihtsamalt päri: peegel ja riided lapse kõrgusele, pisikese laua ja toolide tellimine (komplektis kaks tooli, ühe tooli paneme vist esikusse), mänguasjade roteerimine ja vastavad korvikesed.

Tuba nüüd:

2FDFBD96-194A-4574-9B6E-7DDDB88CBF00
Beebidele meeldib ennast mängimise ajal peeglist jälgida.

Kuna Väikemees ei püsi juba ammu mähkimise ajal rahulikult, siis toa ümbersättimise käigus, läks “puhkusele” ka mähkimislaud. Riiuli küljele kinnitatud putukaid saab Väikemees uudistada nüüd aknalaual istudes. Kuigi Montessori tulihingelised eelistavad puidust kandikuid mänguasjade hoidmiseks, siis meie seda ideaali ei järgi. Esiteks on need puitkandikud jube palju ruumi võtvad, mida meil liiga palju ei ole, ning teiseks sobivad valged korvikesed valge mööbliga paremini kui puidutooni punutud korvid. Ka ei saa öelda, et meie enamik mänguasju oleksid puidust, ei ole. Pildi all vasakul olev “Talukeskus” on Väikemehe üks lemmikuid.

9C107B4D-393A-402F-9961-DF7022865075Valge lainel olles tellisin ka väikesed toolid ja lauakese just valgetes toonides (www.etsy.com – tuli tunduvalt odavam, kui Eesti mööblipoest ostes ning ka valik oli suurem). Kokku maksis 130 eurot pluss 30 eurot kohale toomine Saksamaalt. Seal on tal hea meisterdada, joonistada, “õppida” ja miks mitte ka süüa. EDIT: Ilusat puidust lastemööblit müüakse IKEA-s (ca 50 eurot maksab tool ja laud, plastmassist laud ja tool kokku ca 25 eurot). Ilus on ka etsy.com-s müüdav KOIKu laud ja tool.

06BA2839-1713-406C-AD46-06357FF3DCD9

Väikemees olles 9-kuune hetkel veel ise end riidesse ei pane (üllatav, eksole), ent kuna see aeg pole kaugel, siis panin kõik tema riided temale sobivale kõrgusele. Esialgu on tal kasvõi võimalik sobivaid riideid valida. Edaspidi plaanin sahtlitele kleepida pildid, kust mida üles leiab – nt pluusid, püksid, sokid.

Ülemistele riiulitele panin järgmiste suuruste riided, oma koha said ka mõned arendavad mänguasjad. Madalamal on veel uneasjade sahtel ning õue mineku riided. Alumistes sahtlites on pluusid-ilalapid-bodyd ja sokid-püksid-romperid.

Mänguasjade roteerimiseks läks meil käiku ka kummut. Sorteerisin eraldi häält tegevad ja pehmed mänguasjad, aga ka muusikainstrumendid.

Raamatute osas pole ma lõplikult otsustanud. Ideaalis võiksid kõik raamatud olla lapsele nähtaval, nagu näiteks järgnevatel piltidel:

Ideas-Nursery-Bookcase
Riidega raamaturiiul
il_794xN.1598038608_h9r9
Puidust raamaturiiul, mille puhul on oluline jälgida iga riiuli sügavust (kui palju raamatuid üksteise taha mahub) ning kõrgust (väikesed vs suured raamatud).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

See oleks väga lahe. Aga sellist vaba ruumi ma Väikemehe toas hetkel ei näe, kui me just tõesti ei plaaniks seda riiulit panna kuskile mujale, nt elutuppa või teha mingid muud mööbli ümberpaigutused. Olukorda muudab keerulisemaks ka asjaolu, et ilmselgelt selliseid riiuleid Eestist ei saa. Seina külge kinnitatavaid riiuleid ma ka ei taha, sest siis jäävad seina augud ja selline jäädav muutus ei meeldi mulle. Riidega raamaturiiulite miinuseks on see, et sageli on taskud sügavad ja beebi väiksemad raamatud jäävad “varju”. Puidust raamaturiiulite puhul on oluline jälgida mahutavust ja kõrgust, sest mõne müüdava raamaturiiuli puhul mahuvad vaateriiulile vaid väga peenikesed raamatud või on riiulid eri kõrgustega. Igal juhul peaksin valitud raamaturiiuli tellima kuskilt välismaalt ja mõte sellest, kui kalliks läheb sellise mööblitüki transport, ei vaimusta mind.

EDIT: avastasin hiljaaegu, et kaarelelula poes müüakse imeilusaid norm hinnaga raamaturiiuleid siin. Ainuke miinus on see, et need riiulid ei tundu väga sügavad.

Praegu olen raamatute olukorra lahendanud sedasi, et mänguasjadega samal riiulil on ca 10-12 raamatut ja siis roteerin neid teatud aja tagant. Kuigi jah, selline “kõik-nähtaval” raamaturiiul oleks väga äge, sest Väikemees on meil tõesti suureks raamatuhuviliseks kasvanud.

Kui see “unistuste” raamaturiiul välja arvata, siis on beebi magamistuba enam-vähem Montessori põhimõtetele vastav ja peaks võimaldama Väikemehele ihaldatud vabaduse tunnet. Loomulikult võib mõelda, et ahh.. ta ju kasvab nii ruttu.. milleks.. aga miks mitte. Nii hea, kui väikese inimesega arvestatakse, antakse võimalus ise toimetada.

Vaikselt mõtlen juba ka köögi, esiku ja WC Montessori põhimõtetele vastavaks muuta, aga sellest kirjutan juba kunagi hiljem.

Kui soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Minuperspektiivi Facebooki lehe fänniks või kliki allolevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti. 

 

 

About the author

Comments

  1. Ma täiega lootsin, et annad end auhindadeks üles. Minu hääl on sinu! 🙂

  2. Hääletatud 😉
    Mulle meeldib Montessori kohta lugeda ja tubadest pilte vaadata, aga ise pigem valin sellest killukesi, mis endale teostatavad on. Kas rakendad Montessorit ka mänguasjde valikul?

    1. Tore kuulda! 🙂

      Kindlasti ei ole minagi 100% kirglik järgija, vaid samuti võtan endale meelepäraseid “noppeid” siit ja sealt. Lihtsalt enamik Montessori ideid on minu arvates päris head. Olen jah hakanud mänguasju hoopis teise pilguga vaatama ja soetanud juurde kui ka ise meisterdanud Montessorilike mänguasju. Aga jällegi ei arva ma näiteks, et kõik mänguasjad peaksid olema vaid puidust või et häälega mänguasjad on kurjast.

  3. Narma vaibad on jah väga ilusad (ja kodumaised!), aga kuidas nad ka lastetoas “töötavad” – kas liiga kõva ei ole nende peal istuda/ukerdada?

    1. Jah, need on päris kõvad. Meil oli ca 8-Väikemehe esimest elukuud põrandale pandud vana voodimadrats, et saaks lapsega koos põrandal olemist “nautida”. Me pehmet paksu vaipa ei saa osta, sest mehel tolmuallergia ja need jubedalt koguvad tolmu. Aga ilus on see Narma vaip küll. 🙂

Jäta kommentaar