Erinevate beebide unekoolituste ja raamatute võrdlus

Olen selle postituste kirjutamist oodanud rohkem kui aasta! Ülipõnev! Ometi ei ole tegelikult üldse tore, kui oled lapse unega maadlemisest väsinud ja üritad leida seda kohta, kust saada infot. Keda usaldada? Keda mitte?

Eriti kui olla selline .. perfektsionist.. nagu mina, kes ei rahuldu esimese vastusega vaid tahab lugeda läbi KÕIK variandid, et saaks ise lõpuks otsustada. Seetõttu mõtlesingi panna kirja, mis programmide ja raamatutega olen tutvunud ja mis põhimõtteid need esindavad. Eriti, kuna olen tõenäoliselt nende une teemadega läinud rohkem süvitsi, kui enamik (maailma) inimesi.

Või on siin veel mõni inimene, kes päevade kaupa mõtleks erinevate unetsüklite ja aju erinevate arengu teede seoste peale? Kui jaa.. siis kirjuta mulle! 🙈😆 Aga tulles unekoolituste ja raamatute juurde. Millised on siis olemas?

Hoiatan, et järgnev on minu subjektiivne arusaam ja järeldused sellest, kuhu olen une vallas lugedes jõudnud.

Esimesse rühma kuuluvad klassikalised uneprogrammid ja raamatud.

Need on kõige levinumad. Need põhinevad uneassotsiatsioonide teoorial ehk kõik need “head” (beebi saab ise kontrollida, nt kaisutekk) ja “halvad” (beebi ei saa ise kontrollida, nt imetamine) uneabid.

Et heaks uneks on oluline õpetada beebi iseseisvalt (üksinda) uinuma ja osade arvates ka iseseisvalt rahunema, et beebi õpiks unetsükleid ühendama. Sageli räägitakse vajadusest vältida üleväsimust.

Soovitatakse hoida toiduvahesid, eat-play-sleep tsüklit teha, et beebi ei uinuks imetades ja öist toitmist piirata.

Rõhutatakse ema (ja pere) vajadusi ja kogemata eiratakse beebi vajadusi teda vaimselt ja füüsiliselt väärkoheldes. Ups. Been there done that. Eks see üks ebaloomulik ja kahtlaselt “hea” asi oligi. Sellest tuleb millalgi blogis ka põhjalikum postitus (raamatus sellest mega põhjalikult).

Aga, kus siis neid klassikalisi unetreeningu pöhimõtteid jälgitakse on näiteks:

– enamik inglise keelseid beebide une teemalisi raamatuid. “Happy Sleeper”, “Babywise” (siit päeva rütmi osa on hea, aga liiga jäik päevakava pole enne 7ndat elukuud hea), “Happiest Baby on the Block”,

– kõikvõimalikud raamatud, mis reklaamivad end kui meetodid/võluvahendid, mis õpetavad beebid magama kogu öö või 12t 3ndaks/6ndaks/9ndaks/12ndaks elukuuks.

– enamik eesti keeles ilmunud beebide uneraamatud. Näiteks “Kuidas magavad beebid”, “Meie lapse uni”, “Kuidas saada beebi tuttu?”

Unekoolitajatest näiteks:

– Takingcarababies (esimese 3 kuu programm on okei, räägitakse, kuidas beebit rahustada, õhtul toad pimedaks jne, aga suurematele beebidele mõeldud programmid on seotud beebi nutule mitte reageerimisega)

– weebeedreaming (kuigi päevakavad on tal head, siis ostsin esimese 4 elukuu programmi ja väga rõhutab tüüpilist käitumisel põhineva une korrigeerimise ehk iseseisva uinumise õpetamise tähtsust. Juba paari nädalasele beebile soovitas oodata reageerimisega).

-Littleones (päevakavad eeldavad väga pikki ärkveoleku perioode, mis osadele beebidele üldse ei sobi, klassikalise unetreeningu õpetajad)

– unehaldjas (Eesti versioon eelnevast)

– Kene Vernik (soovitab juba 3 nädalasega harjutada iseseisvat uinumist, viia rind ja uinumine omavahel lahku, näeb beebi une eelset imetamist und kahjustava sõltuvussuhtena)

– unekool- sama nagu eelnevad

NB! Nad rõhutavad, et tegu on tõenduspõhise meetodiga. Ei ja jah. Jah, beebi ärkab küll öösel vähem, aga seda oma hoolitseja arvates. Ei, sest tegelikult beebi une bioloogia ja füsioloogia ei muutu. Enamasti beebi ei anna enam oma vajadustest hoolitsejale märku. Stressi tulemusel võivad ilmneda mitte soovitud muutused lapse aju arengus. Eelkõige REM unefaasi vähenemine, mis on seotud kõne arengu, sotsiaalse käitumise, leidlikkuse ja empaatiavõimega. Kultuuriline uneteadus ei võta arvesse inimbioloogiat.

Need põhimõtted on enamik välja mõeldud psühholoogide poolt. Seetõttu lähenevad nad unele, kui harjumusele, psühholoogilisele probleemile- olen täiesti selle vastu.

Järgnevad samm leebemad uneprogrammid, mis proovivad leida keskteed ema vajaduste ja beebi vahel. Ühest küljest toetuvad nad nendele samadele ideedele, ent üritavad seda teha võimalikult beebi (ja ema) nutuvabalt. Näiteks toetavad nad beebi soovide põhiselt imetamist, üritavad keskenduda ema vaimse tervise toetamisele ja ei pane beebidele une vallas liiga kõrgeid ootusi stiilis vanuses X ärkab beebi söömiseks y korda ehk kui Su beebi ärkab rohkem, siis on ta katki ja vajab uneõpet. Samuti mõtlevad nad rohkem vitamiinide ja toitumise peale, nt refluksi ja toidutalumatuse peale, mis on suur samm edasi.

Näiteks on sellised Eestis beebiuni (Ketlin Reis) ja vanemlusnõustaja Marianne Tobro. Mõlemad on väga head.

Raamatutest “Nututa uni”. Viimane on muidugi võrreldes klassikalise unetreeninguga väga leebe unekäitumist korrigeeriv lähenemine. Ütleksin, et mõttetu. Kui selle lähenemisega saad oma lapse une korda, siis ju tegelikult uneprobleemi ei olnud. 😆🙈 Et silitadki beebit magama, oled järjepidev. Väga pealiskaudne.

Siit samm edasi on beebide uneprogrammid, mis räägivad beebi uneprobleemide korral ööpäevarütmi mõjutamisest.

Ka nemad rõhutavad teaduspõhisust, aga nad interpreteerivad teadust natuke poolikult, sest neil pole osasid und mõjutavaid pusletükke. Nad lähenevad beebi unele nagu tegu oleks täiskasvanu unega ja iseenesest on see päris hea lähenemine, aga beebidel on siiski omad eripärad. Näiteks soovitavad nad une piiramise meetodit, mida kasutatakse ka täiskasvanutel (leian, et see on tegelikult ka täiskasvanutel jama) ja mõnikord see toimib, kui beebi und on ülehinnatud, aga enamasti siiski mitte.

Sellised programmid on näiteks:

-GeorginaMaySleep- naine, kes luges palju teadusuuringuid ja tegi oma programmi. Põhineb sellel, et osadel lastel ongi väiksem unevajadus. Aga ei võta arvesse äärmuste korral tervisemuresid.

-Possums (Austraalia uneprogramm)- sama nagu eelnev, aga parema promoga ja tugevama teadusuuringute põhjaga. Selle lõi perearst, kes lõpuks ometi lähenes beebi unele bioloogia seisukohast! Põhimõte on sama, et osad beebid vajavadki vähem und, aga ütleb, et beebil on igav ja peab beebile tegevust rohkelt pakkuma. Beebit väsitama. Hommikul vara ärkama ja hilja magama minema, et unesurve koguneks. Tore, kui uni olekski nii lihtne ja lapsevanemana jaksu sedasi lapsest iga päev viimast välja pigistada. 🙂 Positiivne on see, et nad toetavad lapse aju arengut ehk soodustavad imetamist ja beebile vastamist.

Nende uneprogrammide probleemiks on aga see, et nad eiravad beebide äärmuslike unevajaduste korral tervisemuresid, eiravad beebi osasid baasvajadusi ning seedesüsteemi mõju unele. Ehk umbes 60% beebide puhul need lahendused ei toimi. Lisaks ei saa nad üldse aru ööpäevarütmide hormonaalsetest mehhanismidest ehk osad soovitused on neil halvad.

Positiivne on siiski see, et nad pakuvad alternatiivi vaid käitumisel põhinevatele une meetoditele – nad ei pea uneassotsiatsioonide teooriat ega unetsüklite ühendama õppimist, iseseisvat uinumist üldse oluliseks. Minu arvates on see väga hea baas, kust teadmistega alustada.

Olles kõige eelnevaga tutvunud tundsin, et sellest ei piisa (minu) beebi unemurede lahendamiseks. Seetõttu kirjutasingi sellise beebide une teemalise raamatu, mida ma oleksin tahtnud ise lugeda. Tervikliku.

Tegu on maailmas esmakordse beebide ja laste une teemalise uneraamatuga, mis võtab arvesse toitumise, vaimse stressi, ööpäevarütmide, seedimise, mikroobide ja hädavajaduse ja kõige rolli, mis on teadusuuringutes une vallas leitud. Ja see kõik on loogiline! Toetab lapse aju tüüpilist arengut. Konkreetsed sammud. Ei ole valikut kas ema või beebi vajadused, mõlemad on olulised.

Saad olla esimene, kes mu laste une raamatu saab siit: www.stoneagesleep.com

Saad olla meie tegemistega kursis, kui jälgid Instagrammis (une_ekspert) või liitud blogi uudiskirjaga.

About the author

Jäta kommentaar

%d bloggers like this: