Septembri teine nädal (Väikemees 14-elukuune).
Eelmisel nädalal sain tarkadelt inimestelt tagasisidet ja ideid, mis suunas mind minema Montessori pedagoogika uurimisel rohkem sügavuti, mitte unustades kõige tähtsamat: lapse huvide jälgimist! Mitte, et ma seda varem poleks teinud, aga väike samm aktiivsuselt tagasi, kulub alati ära. Mis ma siis last jälgides teada sain ja kuidas meie nädal kulges?
PRAKTILINE ELU
Kuigi mainisin seda ka varem, siis üheks kõige olulisemaks koduõppe “tunniks”, milles tegevusi lapsele võimaldada, pean praktilist elu ehk siis väikelapse kaasamist võimalikult paljudesse igapäeva toimingutesse.
Sellel nädalal oligi meie koduõppe keskseks teemaks “minu riided”, mis on igati eluline teema. Eesmärgiks oli lapsele tutvustada, kus ta riided ja jalanõud asuvad, et ta teaks vajadusel sealt neid leida ning viia määrdunud riided mustapesu kasti.
Kõigepealt näitasin talle, kus ta riided ja jalanõud kodus asuvad juhuks, kui ta pole varem märganud. See oli hea võimalus sügise eel riideid sorteerida (mis on väikeseks jäänud ja mis kuhu võiks käia, et ka lapsel oleks asjadele ligipääs). Näitasin ka hands-on, kuidas riiete sahtlit avada. Et ei ununeks, siis tegin asukoha tähistamiseks vastavad sildid.
Kasutasin pilte tema enda riietest. Siltideks vajalikud pildid kopeerisin wordi faili, vajutades pildi peale eemaldasin tausta (Picture Tools-Format-Remove Background), printisin pildid, lamineerisin ja kinnitasin läbipaistva kleepsuga. Fail: Riiete pildid. Sama tegin ka mütsi, salli ja kinnaste asukoha tähistamistega. Väidetavalt oli nendest tähistustest abi ka Stenile, kes kogu aeg nuputab, kuhu Väikemehe riided küll käivad.
Kuna “minu riiete” teema tähendab ka seda, et laps keeleliselt mõistab, mis riietega on tegu, siis tegime ka igapäevastes situatsioonides riiete ja jalanõude otsimist ja toomist. Nt kui hakkasime õue minema, siis palusin tal kõigepealt otsida koha, kus ta sokid asuvad. Seda ta teadis kohe.
Ma ei tea, kas need pildid on abiks, aga mulle tundub, et on. Läks ja näitas sõrmega sahtlil olevale sokkide pildile ja proovis sahtlit avada. Jama on aga see, et riiete sahtli avamine on tema jaoks veel päris keeruline, sest ta ei taipa, et sahtli avamiseks peab ta seisma sellest natuke eemal. Kuna meil pole võimalik mujale ta riideid panna, siis ehk harjutades saab selle sahtli avamise ka ükskord selgeks, aga alustuseks hea, et vähemalt teab, kus asjad asuvad. XD
Harjutasime ka krõpsuga jalanõude avamist st näitasin ette ja siis ta proovis ka. Jälle üks tegevus, mida me jätkuvalt harjutame, aga kõiki ideid korraga on võimatu rakendada. Seetõttu on mul endal lihtsam, kui need tegevustega algust tegemised on nädalate kaupa.
Kui see riietega seonduv on selline neutraalne teema, siis kogu pesupesemisega seonduv huvitab teda väga. Muudkui käib ja krutib igasugu pesumasina nuppe ja on pesu masinasse panekul suur abimees. Segadust tekitab endiselt see, miks määrdunud riie käib kõigepealt mustapesu kasti ja mitte otse pesumasinasse. Seetõttu, kui ma küsin, et kuhu mustad riided käivad, viib ta alati asjad pesumasinasse.
Kuna eelmisel nädalal tutvustasin talle pildikaartide abil kehaosasid, siis oli riiete temaatika hea võimalus kehaosade kordamiseks, nt juhtides tähelepanu, et sokid käivad jalga, müts pähe, püksid jalga jne.
Lisaks kehaosade ja riiete temaatikale jätkasime ka enese hügieeni harjutamisega: kätepesule järgneb käte kuivatamine rätikuga. Kuigi potil käimine on väikelapsega nagu elu ameerika mägedel, siis hetkel tundub, et põhjas on ära käidud ja nüüd saab vaid paremuse suunas liikuda. Ma loodan.
Ka söögitegemisel andsin talle võimalusi eakohaselt “abistada”. Näiteks pannkoogi kui ka muhvinite taigna tegemisel sai ta kallata taignasse vastavalt siis piima ja vett, pasta tegemisel panna erinevaid tahkeid toiduaineid veepotti (puljongi kuubikut, brokkolit, makarone).
Samuti sai ta esimest korda proovida oma lõikuriga (ostetud siit) banaani ja keedetud kartuli hakkimist. Sai ilusti hakkama ja oli tegevusest väga huvitatud, kuigi hetkel eelistab kinni hoidmiseks kasutada vaid ühte kätt, aga ma tahaksin, et ta hoiaks kahe käega käepidemest, sest muidu oht, et vigastab oma sõrmi. Work-in progress. Ja siis sõi oma pisikeseks lõigatud banaaniviile.
KEEL JA KÕNE
Väikemehe enda lemmikuks on kahtlemata raamatud. Selle nädala lemmikuks oli üks väikelaste kosmose teemaline ruumiliselt avanev peamiselt piltidega raamat (ära küsi, kuidas see meie riiulisse sattus). Küll vaatab ta neid ise ja küll toob neid meie kätte, et me talle ette loeksime.
Selle nädala riiete temaatikale kohaselt leidsin raamatukogust raamatu, kus väike poiss paneb ennast õue minekuks riidesse. Mõne raamatu puhul läheb aega enne, kui see Väikemehele meeldima hakkab, aga see hakkas talle kohe meeldima. Seda vaatas ta iga päev korduvalt. Kusjuures millegi pärast meeldis talle seda eriti just ise vaadata.
Sellel nädalal tutvustasin Väikemehele sinist värvi. Keeleliselt tähendas see seda, et juhtisin ta tähelepanu kõigele, mis on ümbritsevad keskkonnas sinine (taevas, meri jne) ning lugesin talle ette värvide raamatuid rõhutades lehekülgi, kus olid sinised esemed.
SENSOORNE
Samuti oli riiulil avastamiseks avastuskott sinist värvi esemetega ja võimalus sorteerida eri korvidesse sinist ja punast värvi esemeid. Need tegevused ei pakkunud talle üldse huvi. Tal oli palju paremaid ideid, mida nende siniste ja punaste esemetega teha. Ju pean edaspidi lihtsalt huvitavamaid/eakohasemaid tegevusi välja pakkuma, aga kui ei proovi, siis ei tea. 🙂
Seetõttu uurisin veel võimalusi lapse erinevaid meeli värvide tutvustamisel “tööle panna” ja tegin talle sellise “mängu”:
Näitasin talle tegevuse ette ja siis andsin ohjad lapse kätte. Väikemehe jaoks oli see ülesanne liiga keeruline, mistõttu tegi ta endale sobivad modifikatsioonid: harjutas viinamarjade saamist lusika peale ja seejärel sõi need ära. Paar viinamarja jõudsid juhuslikult ka vormidesse. Ehk siis peenmotoorika harjutusest sai maitsemeelte harjutus. 🙂
MATEMAATIKA
Teiseks ebapopulaarseks valikuks oli sellel nädalal riiulil olev kujundite sorteerimine sorteerimisalasse, kuigi kui teda seejuures aitasin ja õiged kujundid õige augu juurde valmis sättisin, siis võrreldes eelmise nädalaga sai ta juba palju kiiremini ja rohkem kujundeid sisse. Siiski ei ole see tegevus, mille juurde ta iseseisvalt veel pöörduks.
Pusle panekul lisasin kujundipuslele ka ringi kujundi ehk siis nüüd saab ta panna lisaks ruudule ka ringi. Ringi panek õigesse kohta on tema jaoks lihtne. Naljakas oli vaadata, kuidas ta nii mööda minnes läks ja pani ringi pusletüki paika, astus sammu edasi, mõtles korra, astus tagasi pusle juurde, võttis uuesti selle ringi pusletüki välja ja proovis mitu korda uuesti “täpsust”. Tõeline meisterlikkuse omandamine!
KUNST
Kunstitegevused organiseerisin (mõttes) kolmele päevale: joonistamine kriitidega, meisterdamine plastiliiniga ja maalimine autoratastega.
Kõiksugu kunstitegevused on Väikemehe teiseks suureks lemmiktegevuseks. Eriti aga joonistamine. Kusjuures veel kaks nädalat tagasi ei huvitanud see teda üldse ja nüüd ainult joonistakski. Käib ja näitab sõrmega joonistusasjade suunas (ma ei ole suutnud välja mõelda, kas panna kunstitarbed talle kättesaadavasse kohta või mitte, sest eriti pakub talle huvi põrandale joonistamine). Seetõttu kodus olen teda joonistamiseks pannud söögitooli.
Kuna õues olid nädala alguses veel ilusad ilmad ja huvi “põrandale” joonistada väga suur, siis sai Väikemees õues kätt harjutada kriitidega joonistades. Vist meeldis.
Kunstitundide organiseeritud tegevustel kogusin inspiratsiooni peamiselt sellel nädalal olnud uuest värvist: sinisest. Väikemees toksis sinist plastiliini ja maalis sinise näpuvärviga auto rattaid kasutades. Lõpuks olid sinised ka põrand, seinad ja uks, aga õnneks saime kõik ikka puhtaks. Iga kord mõtlen pärast näpuvärvidega mökerdamist, et never again ja siis tuleb uus nädal ja jälle on näpuvärvid laual, sest tegelikult talle igasugused kunstitegevused väga meeldivad. Nii, kui näeb näpuvärvide purki, siis annab märku, et pean selle lahti tegema.
MOTOORIKA
Lugedes väikelaste Montessori õppe kohta sõimes, sain teada, et üheks väga oluliseks “tunniks” on just motoorset arengut puudutav. Ka Väikemehele meeldivad need tegevused väga. Seetõttu üritasin võimalikult palju leida võimalusi, et Väikemees saaks oma oskusi treenida. Sest lapsevanemal on kontroll keskkonna loomise üle ja laps saab selles ettevalmistatud keskkonnas oma oskusi proovile panna.
Peenmotoorika:
Kui vaadata riiulitel olevaid tegevusi, siis on meil enamik seotud silma-käe koordinatsiooni harjutamisega. Lisaks eelmise nädala tegevustele, mis võimaldavad asju kuskile sisse pista, lisasin riiulile tegevusi, mis on seotud rõngaste panekuga pulga otsa.
Kummaline oli see, et meil oli eelnevalt kodus IKEA-st ostetud rõngaste pulga otsa paneku mäng, ent see ei pakkunud talle üldse huvi. Vähemalt mitte rõngaste panek sinna pulga otsa, sest seal on rõnga ja pulga vahel vähe ruumi ja rõngad lähevad kuidagi hästi tihedalt, mis muudab kogu ülesande raskeks.
Seetõttu ostsin lisaks veel ühe kujundite vertikaalselt pulga otsa paneku mängu ja kuna seal lähevad kujundid pulga otsa kergemalt, siis naudib ta seda tegevust väga. Käib paneb kolm-neli kujundit pulga otsa, siis läheb loeb vahepeal raamatut ja siis tuleb paneb veel paar tükki paika. Ja olles sellest saanud eduelamuse nõustus ta uuesti proovima seda “raskemat” rõngaste pulga otsa paneku IKEA tornimängu.
Et veel pinget lisada, siis hoidsin ühte pulka horisontaalselt ja näitasin, kuidas sinna otsa kujundeid panna, mis tekitas kohe Väikemehes huvi. Üldiselt ongi nii, et kui me kodus midagi teeme, siis ta tahab ka kohe seda sama teha. Inspiratsiooni selleks tegevuseks sain siit.
Lisasin riiulisse ka veel erinevaid esemeid, mida saab avada, nt vana rahakoti ja panin sinna igasugu vanu kaarte ja värvilisi paberikesi; kotikese, kus sees on matroška. Avamine on üldiselt järgmise nädala teema, aga tegin selle temaatika tutvustamisega juba vaikselt algust.
Üldmotoorika
Kuna võimlema me sellel nädalal ei saanud minna ja ilmad olid ilusad, siis veetsime võimalikult palju aega õues. Küll mänguväljakul ikka Väikemees võib toimetada! Tema leivanumbriks on trepist üles minek ja siis jalad ees kõhuli liumäest alla laskmine. Kusjuures selle allalaskmise stiili leiutas ta täitsa ise. Aga ka liiva kaevamine ja niisama kühvliga ringi käimine on väga tähtsad tegevused.
Enim üllatas mind aga ta huvi korvpalli vastu. Nimelt ilmus sellel nädalal mänguväljakule korvpall väikese palliga täpselt pisikeste inimeste kõrgusele ja Väikemees tundis palli viskamisest suurt rõõmu. Eks see ole ka natuke loogiline, sest ta on alati suur viskamise huviline olnud. Ju see viskamine kombineeritult palli vabastamisega haardest on miski, mida ta hetkel soovib treenida.
Muusika
Sellel nädalal käisime kahes muusikatunnis, sest esimesse broneerides ei teadnud ma, et see hakkab olema meile nii ebasobival ajal. Kaks väikelaste muusikatundi andis minu jaoks muusikalise üledoosi, ent Väikemees tundis ka kodus olles erinevate muusika instrumentide vastu suurt huvi.
Tegin talle seetõttu uue pilli: üllatusmuna sisse panin makaronid ehk siis selline sahisti. See meeldis talle väga! Mitte, et päev hiljem mängis ta sama edukalt ka vitamiinide topsiga. Käis ja sahistas. 🙂
Nädala kokkuvõte:
Ühesõnaga sain sellel nädalal last jälgides teada, et nagu olingi arvanud, siis teda huvitab peaaegu kõik. Kuigi nädalale tagasi mõeldes tundub, et me ei teinudki nagu midagi, sest enamiku ajast toimetab ta ise oma asjadega, siis postitust uuesti lugedes olen täitsa üllatunud, kui palju Väikemees uut ja huvitavat proovida sai.
Mul on hea meel, et selle koduõppe sedasi organiseeritult ette võtsin, sest muidu oleks olnud nagu varem: heal juhul paari nädala peale üks uus tegevus.
Ausalt öeldes ei uskunud ma, et ta on nendeks väljapakutud tegevusteks valmis, eriti praktilise elu ülesannetes söögi tegemisel abistamine, aga ta tõesti üllatas mind.
Järgmise nädalani! 😉
EDIT: meie kolmanda nädala tegevustest saad lugeda siit.
Kui soovid teada saada järgmistest postitustest, siis pane Minuperspektiivi Facebooki lehele meeldib või kliki allolevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
