Nagu mäletate, siis kirjutasin aasta alguspoole säästmisest ja investeerimisest. Sain sellele postitusele väga äärmuslikku tagasisidet. Oli neid, kes olid šokeeritud ja arvasid, et sedasi on meie elu üks vaespere elu. Teised aga ütlesid tunnustavaid sõnu ja julgustasid mind raha teemal veelgi julgemalt kirjutama. Mõtlesingi, et panen siia postitusse mõned aktuaalsemad mõtted, mis mul rahateemaliselt on, sest lugesin üle-eelmisel nädalal natuke finantskirjandust. Kuna olen kokku lugenud nende 3,5-aastase investori aja jooksul u10 investeerimise teemalist raamatut, siis oli see paari “Investori” ajakirja ja nelja raamatu lugemine kahe nädala jooksul minu jaoks suur sündmus. 😁 Siin nüüd üks natuke kaootiline postitus sellest, mida teada sain ja mis seis on säästmisega.
“Investori” ajakirjas olnud intervjuudes oli minu jaoks üheks huvitavaks mõtteks see, et mida aeg seda, seda rohkem hakkavad investorid mõtlema riskide hajutamisele – miski, mida alustava investorina ei tundu üldse relevantne mõelda. See oli minu jaoks äratundmishetk. Mul on küll siiani läinud investeeringutega hästi, aga mida pikem on investeerimisaeg, seda tõenäolisemalt esialgne tootlusmäär ühtlustub, sest alati satub meepotti ka mõni kärbes. Seega, olen jõudnud oma investeerimisteekonnal sinna kohta, kus sealsed ideed hajutamise kohta kõnetasid mind. Näiteks piilun kinnisvara poole ja ühisrahastuses sobivad mulle juba ka alla 14% intressimääraga laenud.
Veel tabasin end mõttelt, et investeerimismaailmas on võimalik teadmistes ikka minna väga erinevale sügavusele ja detailisuseni, mida on huvitav näha eri inimesi tegemas. Ma ise pean ennast pinnapealseks investoriks, kes ei tee ettevõtete analüüse ega arvuta p/e suhteid, mistõttu ongi silmiavav lugeda nende järeldusi antud teemal, kes on minust nii palju targemad. Mõned targad mõtted:
Vist Rahakrati soovitusel juhtusin lugema raamatut “Lihtsalt jätka ostmist”. See oli minu jaoks esimene selline investeerimisraamat, kus põhjalike graafikute ja uuringutega tehti mulle kui lugejale selgeks erinevad investeerimisega seotud tõed. Näiteks, et investeerimisel tasub alati osta – ei tasu oodata ideaalset aega. Investeerimiseks parim aeg oli eile. Vähemalt mind suutis ta oma ratsionaalse loogikaga veenda, et turu madalseisu ajal nagu juhtus siin millalgi märtsis-mais ei tohiks freežida vaid ikkagi julgelt edasi osta.
Teine mõte, mis mulle isiklikult kõlama jäi, oli see, et autor soovitas keskenduda sissetulekute kasvatamisele tuues välja erinevaid viise seda teha. Sain kaks mõtet:
- Peaksin ikkagi rohkem spetsialiseeruma, tegemagi keerukamaid protseduure ja lihtsamad protseduurid, mida oskavad ka teised, ära suunama. Mõistsin, et siiani on mind takistanud spetsialiseerumisest see, et olen liiga palju lähtunud sellest, et patsiendil oleks mugav/lihtne, näiteks et patsient käibki ühe arsti juures, kes teeb tal kõik ära, aga seejuures unustanud iseenda. Selline kõige tegemine pole ju tegelikult minu huvides. Kui teen kõike, ei saa ma spetsialiseeruda ja saan selle võrra vähem keerukamate juhtumite lahendamise kogemust. Seega lõppkokkuvõttes, pole see ka patsiendi huvides. Ühesõnaga, ma ei tea, miks, aga see raamat, aitas mul seda mõttekäiku selgemini lahti harutada.
- Peaksin rohkem automatiseerima lihtsaid tegevusi. Olen sellel aastal sellega juba ka tegelenud luues näiteks ravikaartide sissekirjutusteks näidistekste ja raviplaane, mis võimaldavad mul teha isikupärased muudatused, aga algbaas on juba suures osas olemas. See on minu jaoks suur ajavõit, sest ravikaartide sissekanded võtavad mul TERVE IGAVIKU. Dokumentatsioon on väga oluline. Mul on üle 1000 patsiendi, neist u200 käivad iga-kuiselt ja ravid on pikad – mul peab olema kirjas, mis summad said kokku lepitud, mis olid ravi eesmärgid, mida soovis patsient, mis riskidest sai räägitud jne. Mulle ei jää need asjad niisama meelde. 😀
Säastmise osas olid autori soovitused hetke minu arvates ulmelised. Näiteks selgitas ta , et kui muidu säästad 50% palgast, siis miks on vaja sissetuleku suurenedes mitte säästa suurenenud sissetulekult vaid 50%, aga näiteks juba 65-85%. Hullult palju, ma tean! Ma alles seedin seda infot.
“Kuidas alustada investeerimisega” raamat oli minu jaoks liiga lihtne ja pindmine. “Tee finantsvabadusse” raamatu võtsin raamatukogust ilma mingi ootuseta ja leidsin sealt väga palju mõtlemiskohti. Väga soovitan seda lugeda!
Toon mõned kohad välja siin:
Seda lugedes mõistsin, et mul on olemas oma eripära – ma kombineerin nii enda hambaarstlikke, ortodontia kui ka unenõustamise teadmisi ning see kõik loobki täiesti oma nišši. Eestis ei ole ühtegi teist hambaarsti, kellel oleksid sellised eri valdkondade kombineeritud teadmised. Enamik patsiente ütlevad minu esimesel vastuvõtul, et mitte ükski hambaarst ei ole neile rääkinud neid asju, mida räägin mina. Seega, tunnen, et peangi seda teistest erinevat suunda edasi minema. See toob mulle kui ka patsientidele rahulolu ning on ka finantsiliselt mõistlik. Tegin ka Instagrami konto: @dr.parnits – seal jagan tehtud töid. Võta minuga ühendust, kui Sul või Su lapsel on probleemiks hammaste krigistamine, norskamine, kulunud hambad ja/või soov saada hambad sirgu/ilusamaks.
Ja viimasekd lugesin lastele ette raamatut “Tom õpib rahamängu”. Nad jumaldasid seda raamatut! Lugesin iga õhtu ühe peatüki, mis oli umbes 5lk ja siis iga peatüki lõpus arutasin lastega antud teemal vastavalt seal olnud küsimustele. Nad iga õhtu nii ootasid selle raamatu lugemist. Väga soovitan!
Säästmisjutud
Ma ei tea, kas ma olen ainus, aga KÕIK (aga eriti toit) tundub olevat mega kalliks läinud. Hinnad ei väsi mind üllatamast. Kui aus olla, siis ma pole mitte kunagi end nii vaesena tundnud kui nüüd. Isegi mitte siis, kui ma olin tudeng! See on täiesti ebareaalne, sest mu palk pole kunagi olnud nii hea nagu täna. Tunnistan, et võib-olla mõjutab seda “vaese olemise” tunnet ka see, kuidas näeme maailma enda ümber. Eriti kerkib mul see tunne esile maailmas ringi reisides või kv-s müügis olevaid kortereid vaadates! Uskumatu, kui uhket sisustust inimesed enda korteritesse ostavad!!!
Kristi Saare kirjutas enda raamatus “Kuidas saavutada finantsvabadus” (see on hea raamat, allpool sellest pikemalt), et ta sageli annab rikastele inimestele ülesande kulutada, sest inimesed ei oska seda teha, ongi väga kokkuhoidlikud. Mul seda probleemi üldse ei ole. Mu võime raha kulutada on fenomenaalne. Ma suudan iga päev kulutada kerge vaevaga 500-700 eurot, nt riiete/mänguasjade/toidu/uute raamatute/meelelahutuse peale. Elustiili inflatsioon on päris. Seega, kui kellelegi tundub, et ma olen kokkuhoidlik, siis on see mega suure pingutuse vili. Ma suudan enda sissetuleku imeliselt ära kulutada olenemata selle suurusest ja järgi ei jää midagi. Enne investeerimisega alustamist nii alati tegingi. Olin ju olnud 5a arstitudeng ja lõpuks oma palka saades oli ahvatlus suur “elu nautima hakata”. Säästmine ei tulnud mul isegi mõtesse.
Siiski sellel aastal enda investeerimisolukorda analüüsides jõudsingi arusaamiseni, et võin ju rohkem teenida, aga tegelikult on säästmisel tähtis roll. Alates aasta algusest olen pidanud endaga väga palju tööd tegema ja see on olnud vaimselt väga-väga raske. Väga raske on naisena minna mistahes eluvaldkonnas samm allapoole, kui oled harjunud teatud tasemega. Nt varem tellisin tööle lõunaks sageli woltiga toitu või sõin väljas, nüüd olen ise kogu aeg köögis. Ma arvasin, et suudan max kuu aega säästmislainel püsida. Mu järjepidevus säästmisega on mind aga jahmatanud. Teen küll investeerimisaasta kokkuvõtte jaanuaris, aga olen suutnud igakuiselt investeerida 44-52% oma sissetulekust varasema max 30% asemel. Säästmine ehk ratsionaalne ostlemine ja kulude kokkuhoid on suurendanud mu säästmismäära igakuiselt u10-15%.
Suurimad säästmised on olnud toidukuludelt, kuigi pean tõdema, et nende kuudega on toimunud meie toidulaual väga suured muutused ja vist mitte soodsama suunas. Näiteks olen ise olnud viimased 4-kuud gluteenivabal toitumisel ja 2-kuud lisaks ka piimatoodete/kaseiinivalgu vabal toitumisel. Nende asendused on tavaliselt kordi kallimad kui tavatooted. Olen hakanud ostma rohkem mahetooteid, peaaegu igapäevaselt smuutit jooma ja uurinud rohkem toidu kvaliteedi kohta, nt ei osta enam rapsiõli, vaid pigem kookosõli, iganädalaselt üritan planeerida ühe toidukorra mereande ja/või värsket kala. Oleme hakanud ostma ka tunduvalt rohkem kõiksugu köögi-ja juurvilju ning marju ehk varasema 2-3 poekoti asemel ostan iganädalaselt 7-8 kotti süüa. Sellele vaatamata olen suutnud hoida iga-nädalased poest toidu kulud seal 100 euro juures. Tegin see nädal foto, sest endal oli ka huvitav näha:
Eks mingid asjad olid juba olemas ka eelmisest nädalast, nt polnud seekordses toidukorvis üldse makarone (gluteenivabad ja tavalised) ega kuivaineid (riis), sest eelmine kord poest ostes läksin nendega natuke hoogu. 😊 Tavaliselt ostan teistele pereliikmetele ka juustu ja saia, aga need olid meil juba kodus olemas. Seekord ostsin banaane kogemata liiga palju. See on see e-poest tellimine! Ja kala selle nädala toidumenüüsse ei pannud, sest sõime eelmisel nädalal kala ja mereande igapäevaselt ning oli kuidagi pigem kana isu.
Järgneval pildil: külmutatud marjad, külmutatud brokoli, herne-porgandi segu; riisipaber, pruun suhkur, mandli-ja sarapuujoogid, Eesti kapsas, koriander, lehtsalat, basiilik, õunad (punane on mahe), banaanid, porgandid, granaatõun, kollased tomatid, kurgid, mahe kiivi, küüslauk, sibul, mahe kurkum, broiler, kanahakkliha, maisihelbed (gluteenivabad, vaid 8,9g suhkrut 100g kohta!)
Järgneval pildil: veisepuljong, mahe munad 20tk, maapähklikreem, burgeri kuklid tavalised ja gluteenivabad, pik-niku juustud lastele 3 pakki, kikerherne hummus, kõrvitsaseemned, vegan pesto, pistaatsiapähklid, verikäkk (ostame seda u3x aastas), hapukoor (verikäki jaoks), kõrvitsad, tomatipüree pastale, hapukurgid, peedisupp.
Ma ei arva, et see toiduvalik on ideaalne. Pigem tahtsin näidata, et 100 euro eest nädalas saab ju täitsa palju sööki. 🤷♀️
Odavama ostukorvi puhul on abiks see, et me ei osta koju otseselt maiuseid (ei komme, ei küpsiseid, ei jäätist, ei magusaid jogurteid, ei mahlasid), loomaliha (mehele ei meeldi), vorste, sinke ega valmistoitu. Vaikselt toidu vallas targemaks saades on meie toidumenüüst kadunud ka kiirmakaronid.
Vaadates poodide sooduslehti imestan, et KUI palju valmis ja töödeldud toitu seal müüakse, mida me ei osta kunagi. See tähendab, et teen kogu toidu ise. Ma pole kunagi veetnud nii palju aega köögis nagu sellel aastal. Tundub, et see mõjub nii säästmisele kui ka teenistusele väga hästi. 😀
Olukorda analüüsides arvan, et mind on enim aidanud see, et ma pole läinud säästmisega sammu allapoole vaid mu mõtlemine asjadest on muutunud. Tunnengi rõõmu, et valin toitu hoolikamalt ja teen kõik ise- tean täpselt, mis seal toidus on, ei pane liigselt soola jne. Mulle tundub, et tänu säästmisele on vastupidi meie toidulaud muutunud läbimõeldumaks ja tervislikumaks ning esineb vähem toidu raiskamist. 🤔
Kõiksugu investeerimisraamatute lugemine on pannud mind ka sügavamalt mõtlema asjade väärtuse ja elus väärtusliku – aja ja tervise – peale. Just see Kristi Saare raamat finantsvabadusest meeldiski mulle seetõttu, et pani mind mõtlema väga sügavalt teemadel: kuidas jäädakse mind mäletama, kui olen surnud; millal tunnen end rikkana vs millal olen tegelikult rikas; millised on mu pikaaegsed eesmärgid ja väärtus. Selline laiemas plaanis vahepeal elu peale mõtlemine kipub mul ununema, eriti kui olmelised väljakutsed võimust võtavad. Saare eeskujul panin enda pikaajalised eesmärgid kirja ja avastasin enda jaoks, et tegelikult paljud mu elu eesmärgid ei olegi nii kaugel või keerulised. Näiteks on seal eesmärk, et mul oleks max 4 patsientidega tööpäeva nädalas. Pigem on asi otsuste tegemises, mu graafik on paindlik, ma ei pea käima viis korda nädalas tööl, ma võingi teha valiku käia neli korda. Mõistsin, et see on põhimõttega otsustamise küsimus. Mul on see valik juba täna. Ma ei pea sellest unistama, tuleb lihtsalt ära teha.
Mis oli minu jaoks veel väga huvitav väide sealt raamatust, oli see, et võlgu elamine ei pruugi olla ainult vaeste vaid ka üpris heal järjest inimeste mure. Et palk muudkui suureneb ja eladki juba nii öelda “ette”. Elustandard muudkui tõuseb, soovid kasvavad, premeerid ennast asjade ostuga, võtad suure kodulaenu, aga see on libe tee. Näen, et see on väga lihtne juhtuma eriti siis, kui peres on laps või isegi mitu. Ma natuke siin šokis, arvutasin just kui palju hakkavad poiste trennid ja huviringid maksma iga-kuiselt: u600 eurot kokku! Hull summa ju! Lisaks lapsehoidja kulud u300 eurot. Kus on see tasakaal: ela hetkes ja tee asju nagu tahaksid teha versus ole säästlik, vahel? Rasked valikud, et millelt siis säästa ja millelt mitte. Kuidas rohkem teenida ja kuidas mitte. Ütleks, et lausa valikud, mis baseeruvad sisemistel väärtustel. Et mis või kes siis ikkagi on siin elus olulised? Millele üldse võiks või peaks raha kulutama? Millal? Kui palju?
Sedasi see kaootiline rahapostitus lõppebki.
Kõiksugu mõtteavaldused on postituse kommentaariumis väga oodatud. ❤️
Minu eelmist säästmisplaani teemalist postitust saad lugeda siin: https://minuperspektiiv.com/2025/02/09/saastmisplaan/
