Esimene elukuu uue beebiga

Kahe lapsega läheb aeg kiiremini kui ühega ja märkamatult on meie karumõmm saanud ühekuuseks. Kartsin rasedaks jäädes seda vastsündinu perioodi väga, aga siiani on läinud kõik ikka väga valutult. Seda tänu nii minu paranenud teadmistele kui ka sellele, et uus beebi on lihtsalt teistsugune.

Milline siis meie karumõmm on?

Esiteks on ta palju suurem. Ikkagi sünnitähtajal sündinud! See on miski, mida me ise kui ka kõik ümbritsevad imestavad. Et kuidas saab kahel keskmist kasvu inimesel olla nii suur beebi. 🤷‍♀️ pigem ütlevad kõik, et ta meenutab 3-4-kuust beebit. Vaatamata sellele, et annan talle ajaliselt poole vähem rinda kui Väikemehele on ta juurde võtnud 1,77kg kaaludes juba 5,6kg. Pikkust lisandunud ka 4cm (nüüd 57cm). Riideid kannab ka juba 62 suuruses.

Teiseks on ta väga maskuliinne. Kellelgi pole kahtlust, et tegu on poisslapsega. Ta hoiab pead ja vaatab sügavalt silma. Nutab ta valjult ja see pole selline hädise beebi nutt, vaid jõuline ja ennast kehtestav. Tema soove ei saa jätta tähelepanuta. Juba esimest korda imetades läksid mu silmad üllatusest suureks, sest see väike inimene oli kohe väga oskuslik ja tugev imeja. 5-10 minutiga sööb oma kõhu täis. See on pannud mind mõtlema, et võib-olla põhjusega on järgnevad lapsed emadel suuremad. Võib-olla on see vajalik ellujäämiseks. Et saakski kiirelt kõhu täis, oleksid suuremad varud, sest emal on vaja ka teiste lastega tegeleda vms.

Kolmandaks on ta suur kaisutaja. Ta armastab olla minu kaisus või süles. See on ta lemmik koht maailmas. Esimesel nädalal piisas talle rahunemiseks ja uinumiseks lihtsalt sellest, kui pani nina vastu mu nahka. Üldse minu kaisus magades tuleb tal öösel kõige pikem uni ning ka uinakuid naudib ta minu süles/kaisus. Ka ärkvel olles hoian teda päris palju süles. Enamasti see ka mulle sobib, sest oma pisikese kaisutamine mulle meeldib. Ma ei teagi kumb meist on suurem kaisutaja. 😁

Oma esimesed ärkveloleku naeratused on ta kinkinud just mulle. Tõenäoliselt seetõttu, et enamasti olengi temaga mina. Steni aeg temaga on siiani olnud õhtuti, kui nad käivad koos vannis. Seal meeldib talle väga. Esimesed nädalad jäi ta küll peaaegu kohe sooja vannivette pannes magama, aga viimasel ajal on juba täitsa ärkvel.

Ta oli juba sündides valmis maailma avastama. Vaataski kõigepealt mind, siis oli nõus natuke imetama ja siis jälle vaatas ringi, kuhu ta on sattunud. 1h vaatas ta suurte silmadega ringi! Nii palju siis väsinud vastsündinust! Võrreldes 3 nädalat enne tähtaega sündinud Väikemehega oli ta kohe ärkvel. Ja oligi kohe päris pikalt ärkvel.

Kuidas beebi magab?

Magab ta väga hästi oma ea kohta. Kuu ajaseks saades magas esimest korda öösel ärkamata 5h järjest, mida võib beebi maailmas nimetada kogu öö magamiseks. Ei oska muidugi ennustada, kas see ime veel kordub või oli vaid minisünnipäeva puhul.

Päeval magab enamasti 2h kaupa. Kui ärkab kuni 10 minutit pärast uinumist, siis on alati põhjuseks sissejäänud krooks. Kui niheleb ja teeb grimasse ca 45 minuti möödudes, siis on alati põhjuseks pissi-või kakahäda. Kui mure lahendatud, siis vajub uuesti sügavasse unne (enamasti juba potil olles).

Praegu tegeleme peamiselt öö ja päeva segaduse korrigeerimisega, sest päeval kipub ta meil liiga palju magama ja seetõttu jääb vähem und ööks. Selleks proovin teda mõnikord päeval uinakute vahel ärkvel hoida, et ei oleks nii, et 2h magab, siis silmad kinni 15 minutit sööb ja siis magab uuesti 2h. Sedasi kogu päev. Erinevalt vastsündinu unesoovitustest vajab ta enamasti siiski üpris pikka ärkveloleku aega (ca 70 minutit) ning harvad pole ka 1,5-2h kestvad ärkvelolekud. Aga kuna ta ise on rõõmsameelne, siis see ongi kõige tähtsam.

Esimesed kaks nädalat magas ta 17,75h, ent nüüdseks ca 15-16h. Paneme ta tavaliselt magama ca 21-22 ajal ning siis ta sööb öösel iga 3-4h tagant ehk siis 1-3x öö jooksul. Kui söömiste vahepeal ärkab, siis on alati põhjuseks olnud vetsu häda. Ise kippus ta magama minema kella 19-20 ajal, aga see tähendas meie jaoks ka mitte soovitut kella 4-5 ajal ärkamist. Nüüd olen teda vahepeal kella 7 ajal äratanud ja selline rütm ongi külge hakanud.

Enamasti magab beebi kaisus, aga aina enam on ka öid, kus beebi magab terve öö meie voodi kõrval olevas võrevoodis. Olen lihtsalt osavamaks saanud beebi tõstmisel võrevoodisse, et ta tõstmisel üles ei ärkaks. 😉 Päeval magab seal, kus parasjagu oleme. Mõnikord meie voodis, mõnikord enda võrevoodis, mõnikord diivanil, mõnikord kandelinas, mõnikord vankris.

Lutti kasutame minimaalselt, nt vankriga jalutades.

Gaasid ja sünnist potile

Pidin šoki saama, kui nägin, et juba teisel elupäeval punnitas beebi gaaside käes. Jälle! Juba! See ju tähendab ka häiritud und! Siiski tänu sünnist beebi hädamärguannete kuulamisele olen leidnud lahenduse. Iga kord, kui tal tulevad gaasid, siis panen ta potile, teeb oma häda ära ja gaasimure ongi unustatud. 😉

Sünnist hädamärkide kuulamine on läinud üle kõigi mu ootuste. Ma ei viitsi mõelda, mida võõrad sellest arvavad, nt kui mänguväljakul lapse potile aitan, sest minu elu on see teinud super palju lihtsamaks ja ka lapsel on hea kerge olla.

Kolmas-neljas elupäev tegime talle õhuvanne, vaatasingi, kuidas ta on häda soovist märku annab, korra proovisin ka potile (spetsiaalne vastsündinu pott Top Hat Potty), ütlesin: “Piss,pissss,” ning viiendaks päevaks tegi juba kõik 4 ärkveloleku kakat potti. Vastsündinu pissitamisel istub beebi seljaga hoidja kõhu vastas, sest siis on parem teda toestada.

Pissihädadega oli esialgu keeruline õiget hetke tabada, sest mõnikord ta pissides märku ei anna, aga siis ükspäev hakkasin loogikat otsima ja pärast seda teeb ta ka päris paljud pissid potti. Ma lihtsalt ei osanud ta suhtlemist märgata.

Tore on muidugi see, et kõik lähedased on olnud hästi toetavad ja keegi pole midagi halvasti öelnud või viidanud nagu see oleks imelik või mõttetu. Kõik on aru saanud, et kui beebit toita, siis see toit ka ühel hetkel väljub. 75% juhtudest, kui ta niheleb-vigiseb-puhiseb, siis on põhjuseks mingisugune potile panekuga lahendatav mure. Seetõttu siis ka sellest nii palju juttu: see on nii suur osa beebiga elust.

Ka Sten on aina osavam beebi märguandeid tabama, nt pärast vannist väljatulekut beebi enamasti nutab. Väikemehega arvasin, et beebi on näljane, aga tegelikult beebid ei taha vette pissida. Tegelikult on inimesel peale vanni pissihäda. Kui piss tehtud, siis on beebi hetkega maailma kõige rahulikum inimene.

Kuidas läheb imetamisega?

Imetamine on olnud veel lihtsam kui eelmine kord, sest beebi sööb kiiremini ja igal toidukorral pakun korda mööda vaid ühte rinda. See on mind päästnud piimapaisust ja pidevast tilkumisest. Samuti oskan paremini märgata, millal on tal tegelikult ka söögiisu ja millal ei ole.

Tänu sellele, et kõik beebi gaasimured on siiani saanud lahendatud potile panekuga, siis olen saanud siiani ise kõike soovitut süüa. 🙂

Olen teinud beebiga alates ca 3ndast elunädalast eat-play-sleep rütmi ehk siis ärgates annan talle süüa, siis on beebi ärkvel ja vahetult enne uinumist annan seda sama rinda, mida andsin talle ärgates. Seda lootuses, et sealt ei tule siis nii palju piima ning ta saabki nii öelda vaid rasvasema järelpiima ehk magustoidu osa.

Minisünnipäeva tähistamine

Sünnipäeva tähistasime seekord Steni vanemate juures. Minisünnipäevade puhul teeme samamoodi nagu Väikemehega tegime ehk 1) kooki, 2) pildi beebist ja 3) pilt beebi süles. Seekord hoian siis mina beebit süles ja hiljem on äge piltidelt iga kuu beebi kasvu vaadata.

Tegin seekord Brownit, mis tuli imemaitsev ja mille retsept on pärit Sandra Vungi raamatust “Taimsed magustoidud”.

Kokkuvõttes tundub, et esimene elukuu pole väga hull olnud tänu sellele, et saame kõik gaasiprobleemid kiirelt lahendatud. Aga eks arenguhüpped ole veel ees. 🙂