Vahepeal saabus september koos Väikemehe uue koduõppe aastaga, mille pärast olen väga põnevil. Kuna planeeritud Montessorist inspireeritud koduõpe ja seda veel väikelapsega ei ole Eestis väga tavaline ning hiljem on põnev lugeda, mida me kõike oleme teinud, siis olengi otsustanud siiani selle oma blogisse talletada.
Järgnevalt kirjutangi:
- miks me koduõppega jätkame ja mis see meie jaoks tähendab,
- mis on Montessori roll meie koduõppes,
- koduõppe jaotamine teemadeks vanuses 1-3
- tegevuste kokkuvõtted vanuses 1-2 ja plaanid vanuses 2-3.
Mis see koduõpe tähendab ja milleks seda teha?
Esiteks on minu arvates koduõppe suurimaks eesmärgiks olla esimene, kes saab osa lapse rõõmust, kui ta midagi esimest korda kogeb või pärast harjutamist õnnestub, näiteks kui ta esimest korda guaššidega värvib, dinosauruste kohta põnevusega lugusid kuulab või saab lego klotsidega torni ehitatud.
Tänu koduõppele oleme (kogu perega) teinud nii palju põnevaid tegevusi, lugenud erinevaid raamatuid kui ka külastanud huvitavaid kohti, mida me ilma koduõppe eesmärkideta poleks jõudnud. Mõnele sobib rohkem selline kulgemine, jooksvalt asjade välja mõtlemine, ent mõnele mitte. Ma olen näinud, et kui mul isegi umbkaudset plaani pole, siis ei saa me midagi tehtud.
Ilmselgelt lapsed on erinevad. Pered on erinevad. Koduõpe on just selle kodu ja nende inimeste nägu, kus seda tehakse. See, et meie koduõpe on selline ei tähenda, et kõigi koduõpe peaks olema selline. Inimeste kogemused, aju stimulatsiooni vajadused ja õppimise kiirused on väga erinevad.
Teiseks on koduõppe erinevad teemad andnud korraks mõtlemisainet ka enesele, nt toidu teemade juures hinnata kogu pere toidulaua tervislikkust või viisakusnädalal vaadatagi üle enda käitumine. Vaadatagi ennast kõrvalt ja olla ise inimesena parem, sest eeskuju on niivõrd oluline.
Nii Maria Montessori kui ka tänapäeva teadus on näidanud, et alla kolme aastased on nagu käsnad, kes imevad ümbritsevast nähtud ja kuuldud info endasse ning see aeg on arengu mõttes ülioluline. Näiteks on teada, et kolmandaks eluaastaks on lapsel kujunenud harjumuslik viis, kuidas ta erinevates situatsioonides reageerib ning milline on ta emotsionaalne kontroll (vaata allolevat graafikut). Viimane on aga miski, mis oluliselt mõjutab ta edasist elus hakkamasaamist ja on mõjutatud kodusest eeskujust.
Siiski see üleminek alateadlikust õppijast teadlikuks ei toimu punkt kolme aastaseks saades vaid on lapseti erinev jäädes vahemikku 2,5-3,5-eluaastat. Selles eas hakkab laps valima, mis infot ta võtab endasse ja mida mitte. Hakkab toimuma info selekteerimine. Seetõttu koduõpet planeerides arvestasin, et umbes alates 2,5-aastaselt hakkame võib olla tegema ka juba natuke keerukamaid tegevusi.
Kolmandaks ei lähe Väikemees veel ka sõime. Olen aru saanud, et see on väga tavaline otsus laps 2-aastaselt sõime panna ja usun, et talle seal isegi meeldiks. Mina vähemalt samas eas käisin. 🙂 Kuna aga nii mina kui ka Sten oleme nüüdsest kodused (emapuhkusel olen siiski mina), siis meil jätkub aega lapsega tegeleda. Pean oluliseks teha temaga koos tegevusi, mida ta muidu ehk sõimes teeks. Ja no olgem ausad, ma tegelikult ei raatsi teda sõime “ära anda”.
Neljandaks pole meil probleeme sellega nagu oleks vaja lapsest vahepeal puhkust. Kuna paneme Väikemehe ööunne kella 20-20.30-st, siis on mul/meil igaõhtuselt 4h+ aega teha tegevusi mehega koos või üksi. Tänu sellele naudin aega lapsega koos. Muidugi beebi läheb meil hetkel ca kella 21-21.30 ajal magama, ent usun, et lähikuudel muutub ka tema uinumisaeg varasemaks.
Viiendaks ei ole koduõppeks tegevuste ettevalmistamine minu jaoks mingisugune ebameeldiv kohustus. Ma ei põe, kui lapsele uus ettevalmistatud tegevus huvi ei paku. See, et see täna teda ei huvita ei tähenda, et see ei võiks ülehomme olla üks ta lemmikuid.
Seega planeeritud koduõpe meile meeldib.
Kuidas nägi välja koduõppe planeerimisprotsess? Montessori roll selles?
TEGEVUSED. Sarnaselt eelmisele õppeaastale panin kõigepealt paika eesmärgid ja tegevused, mida võiksime tuleval aastal teha. Lähtusin nagu eelminegi kord peamiselt välismaistest Montessori pedagoogikat viljelevates sõimerühmades ja lasteaia eelsetes rühmades väljatoodud eakohastest tegevustest (vanusegrupp 1-3), mis andsid mulle hea ülevaate, milleks on selles vanuses laps võimeline ja mis pakub selles eas lastele huvi.
Kuna Väikemees jätkab koduõppega seal samas vanuserühmas, kus eelmiselgi koduõppe aastal, siis selleks, et minna edasi pidin korraks vaatama ka meie koduõppe aastale tagasi. Vaatamagi, mis tegevusi oleme teinud, mis eesmärgid said täidetud, mis tegevuste puhul tundus mulle, et Väikemehel oleks soovi ja vajadust neid oskusi rohkem harjutada, mis tegevused olid tema jaoks juba liiga lihtsad või vastupidi sellel hetkel liiga rasked.
Ained said peaaegu samad, mis eelmiselgi aastal:
- kunst,
- liikumine ja muusika (sh üldkehaline areng)
- igapäevaelu (sh käeline tegevus, enese ja keskkonna eest hoolitsemine, sotsiaalsed oskused),
- meeled (sh nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine, haistmine, stereognostika),
- matemaatika,
- keel ja kõne (sh kognitiivne areng),
- kultuur ja teadus (sh sissejuhatus anatoomiasse, zooloogiasse, botaanikasse, geograafiasse, ajalukku ja teadusesse).
Tegin ainetes vanuses 1-2 ka fotodega illustreeritud kokkuvõtted tehtud tegevustest vanuse kaupa. Kunstitegevuste faili saad vaadata TASUTA salasõnaga kaitstud postitusest: vajalikud materjalid.
Salasõna saab liitudes meililistiga või kui jälgid/like-d Facebooki lehte ja kirjutad mulle.
Ülejäänud ainete tegevuste nimekirjad ja plaanid vanuseks 2-3 saab osta.
Erinevus tavalistest väikelaste õppekavadest ongi selles, et seal on meie jaoks olulisi tegevusi, mida tavaliselt õppekavades ei kohta, nt söögi tegemine, enese eest hoolitsemise oskuste arendamine, lõhna-ja maitsemeeli haaravad ja/või botaanika tegevused.
Kindlasti ei ole meie koduõpe 100% Montessori sõimerühma kava ning see ei ole ka mu eesmärk. Lisan koduõppesse hea meelega ka näiteks STEM tegevusi kui ka lihtsalt põnevaid ettevõtmisi. Samuti sarnaselt kuulsate Montessori pedagoogika viljelejate Simone Davise ja Aubrey Hargisele ei ole ma vastu kujutlusvõimet haaravatele mängudele isegi kui selleks kasutada Montessori materjale.
Prioriteetide seadmisel erinevates ainetes olid järjekordselt abiks Montessori poolt mainitud tundlikud perioodid ehk ajad, kui laps õpib vastavaid oskusi kõige kergemini. Selles eas tingitud tundlikest perioodidest sai eelmise aasta koduõppe tegevustes ette võetud ka potil käimise harjutamine ning palju tegevusi väikeste osakestega. Samas kuna muusika ja viisakuse huvid ilmnevad pigem 2+ vanuselt, siis erinevalt eelmisest aastast proovime ka nendele tegevustele suuremat kaalu anda.
Vanuses 1-3 olulisemad tundlikud perioodid märkisin tabelis punasega:
Kuigi tundlik periood lugemisele ja kirjutamisele algab alles seal 3nda eluaasta paiku ei tähenda see nagu me neid teemasid üldse ei puuduta. Pigem keskendume sellel õppeaastal lugemiseelsete oskuste (tähtede õppimine, häälikute kuulamine) ja käelise osavuse arendamisele (sõrmega joonistamine jne).
ÕPPIMINE. Lisaks üritan Montessori pedagoogikale iseloomulikult kogu õppimise teha sedasi, et õpitav oleks võimalikult käega katsutav või liikudes õppida. Et poleks töölehti. Näiteks tähtede õppimisel käega tähti katsuda või kehaosade õppimisel teha liikumise mänge.
KESKKOND. Et oleks ühest küljest rikkalik valik erinevaid materjale, ent teisest küljest oleks võimalus keskenduda. Keskendumist soodustavad nii vaikus (me ei vaata telekat lapse ärkveloleku ajal), lapse mitte segamine kui ta keskendub kui ka keskkonnas valitsev kord. Kui riiulist mingisugune tegevus võtta, siis nüüdseks juba Väikemees teab, et see tuleb sinna ka tagasi asetada. Vajab siiski kordamist, sest on päevi, kus see asjade tagasi panek ikka üldse ei õnnestu. Võimalikke mänguasju pole riiulis palju, ent roteerin neid iganädalaselt, sest aju vajab stimulatsiooni. Olen jõudnud seisukohale, et koduõpe ei pea olema tasuta. Kui panustada rahaliselt iga kuu sama palju materjalidele, kui muidu kuluks sõimes kohatasule, siis juba on minu arvates õppekuludeks päris hea fond. Kuna ma pole eriti inimene, kellel oleks aega kõik ise meisterdada, siis see väljendub ka meie koduõppes. Siiski tasub meeles pidada, et materjalid on Montessori koduõppes vähem tähtsad kui kogu see suhtumine lapsesse.
JUHENDAMINE. Kuigi Montessori rühmaruumis mõnikord juhendaja aitab väikelapsel riiulist tegevusi valida, siis enamasti valib laps ikkagi ise endale tegevused. Tal on see vabadus valida ise oma õppetunnid. Isegi kui pakun midagi enda poolt, siis alati enne küsin, kas tal parasjagu on huvi seda tegevust uurida. Ei mingit sundimist ega konkreetseid tunde.
Millegi pärast on levinud arvamus, et Montessori pedagoogika eesmärgiks on, et laps toimetaks tundide viisi omaette, ent see pole nii. Kodus sageli just laps vajab, et täiskasvanu oleks ta lähedal, võib-olla isegi näitaks ise ette, kuidas materjale kasutada. Lasteaias on teised lapsed eeskujuks, kodus on kodus olevad eeskujuks.
Seetõttu, kui laps on varem seda tegevust näinud, siis lasen tal ise kõigepealt proovida, avastada. Annan võimaluse ise probleemile lahenduse leida. Kui aga lapsel tekib frustratsioon, sest miski ei õnnestu või asi tundub ohtlik, siis sekkun. Küsin, kas ta soovib abi. Pigem näidates kui kõneldes. Aeglaselt.
Kui aga miski õnnestub, siis tunneme üksteise saavutuste üle siirast rõõmu ning vajadusel ka väljendame seda. Montessori pedagoogika ei ütle, et tagasiside on keelatud või et tuleks alati vaikida. Siiski üritame keskenduda töökusele ja protsessile, nt öeldes: “Sa tegid seda täitsa ise!” või “Sa nägid palju vaeva, et see töö õnnestuks.”
Koduõppe jaotamine teemadeks
Kui üldeesmärgid paigas ja tegevusplaanid teada, siis jaotasin need tegevusideed enam-vähem nädalate kaupa erinevate teemade alla. Panin ideed kirja dok faili, kust igaks nädalaks on erinevaid tegevusi, mida ka edaspidi blogis jooksvalt kajastan.
Koduõppe puhul olen proovinud valida teemasid ja tegevusi, millega laps enda ümber kokku puutub või mida on näinud, sest siis on huvi kõige suurem. Üritasin koostada teemad sedasi, et need läheksid loogilises järjekorras, nt kõigepealt lapse minaga seotu (kõik minu kohta), seejärel perekonna ja kodu kohta, hiljem juba sallivuse ja sõprade ning lõpuks kosmose kohta.
Montessori pedagoogikas on tähtis roll lapse jälgimisel ja tema hetke huvide ja oskuste toetamisel, mistõttu planeerimine ja teemade kaupa tegutsemine ei ole justkui SEE õige asi! Siiski tulebki siin välja erinevus kodu ja lasteaia keskkonna vahel. Montessori lasteaias on lapsel võimalik valida väga paljude erinevate tegevuste vahelt, et leida just see, mis talle parasjagu huvi pakub ja seda harjutada, ent koduses keskkonnas on valik palju piiratum.
Meie koduõppe aastal on olnud nii palju juhtumisi, kus Väikemees ei näidanud vastava tegevuse või valdkonna vastu mingit huvi, sest seda võimalust lihtsalt eelnevalt polnud! Ent kui selle tegevuse/mängu lähtudes selles eas võimalikest huvipakkuvatest tegevustest mänguasjariiulile panin, siis sai sellest tegevus, mida ta soovis KOGU AEG teha. Just kordused ja keskendumine pikalt ühele tegevusele ongi märk sellest, et see pakub lapsele huvi.
Abiks oli ehk ka see, et nädal-kaks enne vastava teema tulekut jälgisin last ja vaatasin, kas ta on nendeks tegevusteks valmis ning kas need võiksid talle huvi pakkuda. Lapsevanema ülesandeks on lapsele erinevaid võimalusi pakkuda luues rikkalik keskkond, ent seejärel on lapse valik, kui palju ja kas ta soovib neid tegevusi teha või mitte.
Samuti aitab ette planeerimine mul vajadusel vähendada käike raamatukokku ja välismaalt vahendeid tellides grupeerida tellimused võimalikult kokku. Ilmselgelt pole võimalik kõike ette planeerida, aga siiani on selline kuu-paari kaupa laias laastus ette mõtlemine päris hästi toiminud.
Vanuses 1-2 tegime olenevalt kuust ca 1 teema nädalas, aga mõnikord kestis teema ka kauem (tavaliselt siis, kui olin teema poolikult ette valmistanud). Inimeste stimulatsiooni vajadused on väga erinevad, aga nägin, et kord nädalas teema vahetamine meile sobis, sest väga sügavuti ühte teemasse 1-2 aastasega on keeruline minna. Samas 2-3-aastasega usun, et neid teemasid, mida käsitleme kauem saab olema mitmeid.
Meie eelmise koduõppe aasta teemad (vanusele 1-2)
Täpsemad kirjeldused igal nädalal tehtu kohta leiab menüüst: meie koduõpe 1.-3. aastasega:
Kusjuures esimesed 10 nädalat käsitlesime ka erinevaid värve.
- September: minu keha, minu riided, juurviljad-ja köögiviljad, puuviljad
- Oktoober: sügis, pruun värv, viisakus, minu kodu, öö-varjud-Halloween
- November: minu perekond, lukud ja tööriistad, lemmikloomad, taluloomad
- Detsember: jõulude temaatika: kuusepuu, jõuluehted, piparkoogid; metsloomad
- Jaanuar: transpordi vahendid ja päästjad, jää ja elu poolustel
- Veebruar: emotsioonid, erinevad rahvused ja eksootilised puuviljad
- Märts: muusikainstrumendid, mereloomad ja -transport, loomalapsed, suutervis, kevade ilmingud
- Aprill: loomaaed, džungli ja savanni loomad; munadepühad ja taluloomad; ehitamine; putukad
- Mai: kahepaiksed (konn), lilled, söögitegu ja ilmastik
- Juuni: roomajad ja kamuflaaž, kujundid, linnud, mere ääres
- Juuli: dinosaurused
- August: meeled
Meie selle aasta koduõppe teemad (vanusele 2-3)
Sarnaselt eelmisele aastale on tulemas iga nädala või kahe tagant teemad, mis aitavad lähemalt uurida tänu vastavate raamatute ja tegevuste kaudu mõnda valdkonda.
- September: kõik minu kohta, öö ja päev, toit (õunad, puuviljad), toit (juur-ja köögiviljad, küpsetamine)
- Oktoober: sügis, maatransport, loomade kodud, Halloween
- November: minu perekond, minu kodu, lemmikloomad/veterinaaria, taluelu ja-loomad
- Detsember: jõulud: kuusepuu, jõuluehted, teiste aitamine, piparkoogid; metsloomad, uus aasta/tuled/õhutransport
- Jaanur: talv/teadus/kosmos, polaarloomad, päästjad/vigastused, kõrb/tuleohutus
- Veebruar: minu tunded, valentinipäev/sõbrad, rahvused: sallivus erinevustesse, muinasjutud/teater
- Märts: muusikainstrumendid/erinevate rahvaste muusika, meri (mereloomad, meretransport), loomalapsed/suutervis, kevade ilmingud, maapäev
- Aprill: loomaaed/džungli ja savanni loomad, munadepühad/jänesed/linnud, putukad
- Mai: kahepaiksed/tiigielu, lilled, ilmastik, vihmamets/roomajad
- Juuni: kujundid, mullid, suvi/rand, dinosaurused
Vaevalt, et täpselt nii ka läheb, aga enam-vähem selline on plaan. 🙂
TEGEVUSTE NIMEKIRJAD JA PLAANID
Vanuses 2-3 on meil näiteks plaanis:
- igapäevaelu tegevuste vallas proovida täpsus haamerdamist, harjutadasotsiaalses situatsioonis viisakas olemist lähtudes Montessori pedagoogika õppetundidest
- meeltetegevuste vallas katsumise teel esemete äratundmine
- matemaatika vallas 0-10 numbrite ja hulkade tundmaõppimine Montessori pedagoogika järgi.
- keeleõppes ettevalmistused lugemiseks läbi kuulmis-, katsumis- ja nägemismeele Montessori pedagoogika tegevuste.
- muusika ja liikumise vallas proovida loovliikumist, pallimänge.
- kunsti vallas proovida erinevaid invitation to art tegevusi, sinna hulka kollaaž, savitööd, templid jne.
- kultuuri ja teadusainetes sooerinevuste märkamine (anatoomia), loomade klassifitseerimine erinevate tunnuste/elukoha järgi (zooloogia), taime vajaduste tundmaõppimine (botaanika), esmased teadmised maakerast nagu erinevad elemendid ja vesi-maa gloobusel (geograafia), vananemise märkamine ja päeva perioodid (ajalugu), teaduskatsed jää, magneti jms (teadus).
Kui oled huvitatud TASUTA saama vanuses 1-2 kokkuvõtted ja plaanid vanuses 2-3 kunsti tegevuste vallas (31lk), siis leiad need salasõnaga kaitstud postitusest: vajalikud materjalid (salasõna saab liitudes meililistiga või kui jälgid/like-d Facebooki lehte ja kirjutad mulle).
Kui soovid osta teiste ainete kokkuvõtteid vanuses 1-2 ja plaane vanuses 2-3 (kokku 80 lehekülge), siis hinnaks on 17 eurot. Need on miski, mis mulle endale oleksid väga abiks olnud, sest on suur erinevus näiteks 14-ja 20-elukuusel lapsel ja kuskil ei olnud piisavalt põhjalikke tegevuste soovitusi nagu ma otsisin.
Saaja: Minuperspektiiv OÜ, pangaks LHV; EE927700771007808754
selgitusse meili aadress, kuhu soovid, et materjalid saadaksin. Kui makse tehtud, siis palun kirjuta: minuperspektiiv@gmail.com. Aitäh!
Kas keegi veel teeb või plaanib teha väikelapsega koduõpet?
