Oligi aeg meie iga-aastaseks nädala pikkuseks suusareisiks. Seekord siis Austriasse Zell am See’sse. Reisi seltskonnas oli meil kaheksa inimest seega punt oli mõnusalt suur, et abikäsi ikka jätkuks väiksematega tegelemiseks.
Ööbisime hotellis nimega Alpenblick. Toad olid avarad, voodid mõnusad, nii hommiku kui ka õhtusöögid rikkalikud ja imemaitsvad. Kuigi seal oli ka suur mängutuba lastele, siis seal meil polnudki eriti aega olla. Hotellis oli ka spa ehk siis täiskasvanutele mõeldud saunad (täiskasvanud on seal paljalt) ning kõigile mõeldud imepisike aurusaun ja bassein. Kusjuures viimases oli täitsa mõnus soe vesi ja ka võimalus õue ujuda.
2,5-ja 4,5-aastasega mägedes sõitmine oli muidugi väljakutse. Lastemäel olles oli veel enam-vähem, sest seal said nad harjutada ise sõitmist, aga kõrgetes mägedes lapsed jalgevahel punastest ja sinistest alla sõita oli ikka päris raske. Suurem poiss sai lõpuks üksinda sõitmise lastemäel selgeks. Postituse allpool ka selle kohta videotõestus! 😄
Kui saaks veel pidurdamise ka selgeks oleks juba õige hästi. Järgmine aasta kindlasti paneme mõlemad suusakooli. Sest nagu ütlesin, siis järsematest mägedest laps alla sõita ja kogu aeg pidurdada, et hoog suureks ei läheks oli mulle isiklikult küll ülimalt raske. Ise sõites üldse nii palju ei pidurda ja jalgadele pole ka sellist survet, aga lapsega koos ei taha kiirust suureks lasta ning seetõttu on üliraske. Kuna mõlemad lapsed kaaluvad sama palju, siis ega erilist vahet nendega sõitmisel ei olnud. Seega mina sõitsin suuremaga ja mees väiksemaga.
Laenutasime kogu varustuse kohapeal. Alati on mul jalanõudega mingi jama, et need on liiga laiad või vastupidi on nende jalga panek täielik piin. Seekord aga sain kohe esimesel korral ideaalsed saapad, mis tegi kogu suusakogemuse niivõrd palju paremaks.
Mäed ise olid võimsad, vaated imeilusad ja ilmaga vedas meil ka nii nagu alati. Jama oli aga see, et rahvast oli meeletult. Juba kell 9.30 hommikul autoparklasse jõudes olid järgi üksikud viimased parkimiskohad. Kuigi tegelikult oli hotell üpris lähedal mäele, siis laste ja suusavarustusega kulus isiklik auto ikka väga ära. Ükspäev käisime mehega kahekesi mägedel, siis sõitsime nii mustadel kui ka punastel radadel, aga siinsed mustad rajad olid pigem punased ehk mitte eriti karmid. Pean tunnistama, et enim nautisin seekord siniseid radasid, mis olid kuidagi eriti mõnusad.
Iga päev sõime lõunat mägedes. Eranditult iga päev pasta bologneset- miski, mis tavaliselt pole mu lemmik roog. See on uskumatu, kuidas kõrgel mägedes olles maitsemeel muutub ja tõesti tomatised toidud tunduvad kuidagi eriti isuäratavad. Õhtusöök oli meil hotellis buffee, aga sai ka tellida roogasid menüüst. Kõik oli väga rikkalik. Iga päev sõid lapsed jäätist ja esialgu ka kommi, mis ei mõjunud väiksema kõhule kuigi hästi. Tulemusena paaril ööl ta lihtsalt röökis kõhuvalust. Aga, kui rohkem piirasin ta mgusa tarbimist, siis muutusid ööd jälle normaalseks.
Ärkasime tavaliselt kella 7-8 vahel. Hommikupooliku olime mägedes ja siis lõunauinakuks (13-15) suundusime taas hotelli. Mõnikord nihkus lõunauni ka kella 14-16 peale. Teised reisiseltskonnast olid tavaliselt mägedel kauem. Aga olgem ausad, eks see hommikune aeg mägedes on kõige parem, sest mida õhtu poole, seda kehvemaks rajad muutuvad ja aina raskem on seal sõita. Pärastlõunal käisime enamasti ümbritsevates külades ning ööunne jäid poisid umbes kella 21-22 ajal.
Ükspäev käisime lähedal asuvas spa-ujumiskeskuses. Seal oli tore lasteala liumäega ja üks pikem liutoru. Lisaks oli seal ka täiskasvanutele mõeldud saunakeskus, aga ausalt öeldes ei olnud see kuigi eriline. Eesti spa-d on nii kõrge lati seadnud, et seda latti on raske teistel ületada. Aga mis oli selles spa-s eriline oli see, et sealsetes basseinides oli ülisoe vesi: 30-35 kraadi. Seda isegi välibasseinides. Olla kuumas vees, pea jahedas mägede õhus ja ümberringi maalilised mägede vaated, on ikka päris eriline.
Samuti käisime ühes laste ronimisaladega mängutoas, mis muidugi poistele megalt meeldis.
Hästi lahe oli ka Ameerika mägede sõit vabas õhus. Seal käisime kohe mitu korda. Seal tuleb mäest alla sõites ise vajadusel pidurdada ehk saabki katsetada, kus kellelgi kiiruse taluvuse piir on. 🙂 Ja lapsed olid muidugi ka süles. Neile väga meeldis.
Käisime ka ühel päeval Salzburgis. Sõitsime kohe hommikul. Väiksem magas autos kogu sõidu ehk umbes tunni. Olime seal ühes loodusmuuseumis, kus kulus meil üle kahe tunni. See oli uskumatult põnev muuseum, lõputult saale. Sõime sealsamas. Jalutasime ka natuke Salzburgis ringi ning siis poiste lõunaune ajal sõitsime jälle Zell am See`sse tagasi. Jah, kuidagi õnnestus sedasi, et väiksem tegi sellel päeval kaks und. 😀👌🏻
Lennusõidud olid väga lihtsad. Ainult üks vahepeatus Frankfurdis. Kokku äkki koos ootamistega 5h sinna ja sama kaua tagasi. Enamasti olen lennukis mina väiksemaga ja vähemalt ühe lennu sinna ja tagasi ta magas ehk mul oli väga lihtne. 🙂 Ja kui ta oli ärkvel, siis ei vaja ta ka mega palju meelelahutust. Panebki oma kleepse, vaatame raamatut, uudistab, mida suurem vend isaga tab-is teeb ning ongi lend läbi.
Ühesõnaga, Austria oli väga ilus ja päikeseline. Sõime liiga palju magusat, aga kokkuvõttes oli mägedes mõnus.
Aga nüüd on juba Eestis ka päike. 🙂
Kas olete ka lastega mägedes käinud? Kas olete lapsi suusakooli pannud? Me järgmine aasta kindlasti tahaks panna. Kogemusi? Häid? Halbu?
