Olen nüüdseks 9-kuud saanud seda maailma avastada ja pean tõdema, et mulle väga meeldib siin. See paistab ka välja, sest olen teiste sõnul üks rõõmsameelsemaid beebisid, keda nad on kunagi näinud.
Mida ma igapäevaselt teen? Rooman pepu püsti mööda kodu kiirelt ringi ja avastan kodu. Puristan suuga. Panen kõike jama suhu. Ütlen:”emm”, “tähh” ja teen erinevaid häälitsusi. Meeldivad ka uued Montessori mänguasjad, mis emme mulle Sirena e-poest ostis. Lemmikuks on emme pildiga pusle. Sellega käin mööda kodu ringi.
Veel meeldivad mulle hääleraamatud, katsumis-ja klapiraamatud. Magnetklotsid. Pallide taga ajamine. Muusikainstrumendid. Lemmikuks on erinevate vahenditega helide tegemine, nt kõiksugu asjade kopsimine ja käega erinevate pindade patsutamine.
Ajan venna mänguasju segamini, mistõttu ema peab pidevalt venna mängu kaitsma. Vend sageli ütleb, et ema mind teise tuppa viiks ja aina enam paneb vend oma toa ukse minu ees kinni. Olen ka paar korda vennalt mänguasjaga piki pead saanud. Oi, kui põnevaks läheb elu, kui vennaga ühte tuppa kolime! Vahepeal vend pahandab minuga ja siis hakkan nutma, sest mulle ei meeldi, kui minuga pahandatakse. Väga lõbus on see, kui emme hoiab mind süles ja siis ajame koos suurt vennat taga. See ajab meid kõiki naerma. Naerma ajab ka see, kui emme ja vend minuga koos käputavad. Kui oleme emmega kahekesi kodus, siis rooman mööda kodu toast tuppa ja otsin vennat.
Peaaegu iga päev käime kuskil. Kuu alguses munadepühad veetsime Otepääl. Keskkonna vahetus oli tore. Meil oli suur korter ehk palju ruumi roomamiseks ja saunapidu (saun, muusika ja söök) perega oli ka äge. Kahjuks emme ja venna said Otepääl väljas süües toidumürgituse ja seetõttu oli neil viimasel päeval kehv olla, aga õnneks minul oli kõik hästi.
Avastasime ka Tallinnas olevaid mänguväljakuid tehes 4-5h pikkuseid matku läbi linna. Näiteks käisime Kristiines, Piritial, Uus-Maailmas ja Ajaloomuuseumi õue mängualadel. Kuigi õues oli jahe, siis tegime seal ka piknikke.
Käisime ka Viikingikülas söömas ja mängumaal ning vanaema õe õuesünnipäeval Läänemaal. Viikingikülas issi kukkus kala püüdes tiiki. Lemmikuks on aga vanaema-vanaisa juures, kus on nii palju põnevaid mänguasju ja välimullibassein on ka mega mõnus. Soojemate ilmadega naudin aina enam ka rõdul ja meie õue mänguplatsil avastusretki. Sellel kuul käisime kõigi vanaemade ja vanaisade juures. Kõik on kas juba koroona läbi põdenud või vaktsineeritud.
Kuna issi tööl ei käi, siis olemegi päevad läbi kõik koos. 95% päevast tegeleb minuga emme. Issi tegeleb pigem vennaga. Issi ütleb, et olen liiga väike ja vennaga on tal põnevam. See teeb emme kurvaks, sest siis ei saa ta vennaga kuigi palju aega koos asju teha. Samuti kuna vennal on põnev issiga, siis vend minuga ei mängi. Kui issit ei ole, siis venna ka tegeleb minuga. Issi teeb minuga unerituaali ja paneb mu ööunne- see meeldib mulle väga.
Unega on emme sõnul mul hästi. Ärkan umbes kella 7 ajal, siis I uni on kella 9-9.30 ajal ning teine uni kella 14-14.30 ajal. Aga päevad on erinevad. Kokku magan unede peale päeval umbes 2-2,5h. Magan need uned, kus iganes. Ööunne jään kella 19.30-20.00 vahel.
Ööune magan alguses enda võrevoodis ja siis, kui emme läheb ka ise magama, siis võtab mu kaissu. Paremini magan just emme läheduses. Näiteks üksinda magades ärkan paariks minutiks iga 2h tagant: vaheldumisi kord söögiks ja siis pissihäda pärast. Emme kõrval magades ärkan enamasti vahemikus 00-7.00 üks kord. Seega kokku on öö jooksul vahemikus 19.30-7.00 2x söömist ja 1-2x pissihäda.
Lisatoiduga on lood keerulised. Isu on, aga paljud toidud tekitavad mul atoopilist dermatiiti ja siis olen päeval väga viril ja öösel magan kehvasti. Puuksutan ja nahk sügeleb. Kui mul on kehv olla, siis on ainsaks lohutuseks terve öö emme tissist kinni hoidmine. Ja see ajab emme hulluks. Okei, lutt sobib ka vahepeal. Suureks selle kuu saavutuseks oli see, et ema avastas, et ma ei kannata kikerherneid ja seedermänniseemneid ning vältides neid olen kohe palju rõõmsam poiss. Nahk on ka mul nüüd imeilus. 🙏🏻Lisaks avastas emme, et üks tema villaga kampsun ei sobi mulle, sest hoides mind süles puutusid mu jalad selle villaga kokku ja seetõttu oli mul jalgadel lööve. Seega jah, katsetamist on emmel olnud omajagu, et mu tervis oleks parem ja samal ajal saaksin ka piisavalt süüa.
Hommikuti söön tavaliselt putru. Mulle ei maitse Brokkoli ega ka suvikõrvits. Samas kõrvits ja hapukurk meeldivad väga. Lemmikuks on metsa-ja kultuurmustikad, mida ma söön miljon tükki päevas. Samuti makaronid maitsevad. Söön tavaliselt näputoitu ja samal ajal emme toidab ka püreega- tavaliselt on selleks banaani-mustika-kaerahelbepüree, sest see on ainuke, mis poes müüdavatest mulle sobib. 🙈
Nimekiri sobivatest ja mitte sobivatest toiduainetest (emme tegi issile, et issi teaks, mis toitu mulle ja emmele teha):
Mina muudkui kosun, aga emme muutub muudkui kõhnemaks. Ta ütleb, et see toiduteema on väsitav, et ma söön liiga palju ja olen juba liiga raske. See on tõsi: mulle meeldib süüa. Kõike, mida emme sööb pean ka mina saama. Vähemalt väikse ampsu maitsmiseks. Ja saangi, kui kakao välja arvata. Imetamist lõpetada emme ei plaani veel nii pea. Ta ütleb, et see sisaldab kõiksugu hormoone, neurotransmittereid, kasvufaktoreid, mis aitab mu närvisüsteemil areneda. Päeval soovin rinda umbes iga 3-4h tagant kui sedagi. Enim meeldib mulle rinnaga uinuda.
Potil käin pärast unedest ärkamisi, mõnikord ka öösel nõustun potti pissima ja ka hommikul kaka teen potti. Aga päevasel ajal annan harva oma hädadest märku. Olen ju nii suur ja iseseisev poiss, et miks ma peaksin nendest märku andma. Õues elades ma ju iga väikse häda pärast vanemat ei tüütaks. ☺️ Siiski aina enam olen aega saanud olla paljalt, sest see annab mulle roomates lisahoo ja teeb mind rõõmsaks.
Emme arvates on naljakas see, kuidas ka keset ööd pean ennast nii suureks poisiks, et suundun voodist välja ise häda tegema. Ilmselgelt ei soovi ma ju voodisse pissida. Ärkangi üles ja et mitte ema segada hakkan roomama voodist välja. Mina ju ei tea, et voodi on maast kõrgemal. Oi, kui pahane ma olen, kui mul ei lasta rahus ise pissile minna. 🙈
Minisünnipäeva puhul olime vanaema juures. Emme kooki ei teinud. Sõin palju arbuusi ja nautisin tädi tähelepanu keskmes olekut:
Vot selline eluke.
