Säästmisplaan

Olen jõudnud investeerimisteekonnal sinna kohta, kus oleks vaja õppida säästma. Palk on suurenenud, aga kulud ka. Säästmise teema on minu jaoks keeruline, kuna kipun kõigega minema ekstreemselt süvitsi ja ausalt öeldes ei meeldi mulle väga kokkuhoidlikud inimesed. Ma ei taha selliseks muutuda, kes ei tee asju, sest need maksavad, seega saab jällegi tasakaalu leidmine olema minu jaoks isiklikult kõige keerukam osa. Usun, et siin timmib aeg asjad paika.

Säästmisteekonna alguse tegi minu jaoks keeruliseks see, et mu teadmised olid samal tasemel teadmistega hobustest ehk siis pigem saate teie mulle nõu anda. 😀 Siiski tegin selle aasta jaanuarist nii hästi säästmisega algust kui suutsin. Eesmärgiks sai see, et mu suurem palk ei tooks kaasa elustiili suurenemist vaid pigem suurendaks investeerimismäära 30%-st kõrgemale. Kuulasin mõned Kogumispäeviku podcasti osad, lugesin Kogumispäeviku Facebooki grupist säästmisnippe ja asusingi tegudele.

Etteruttavalt võin öelda, et suutsin jaanuaris varasema 30% investeerimismäära asemel suunata investeeringuteks 46,5% sissetulekutest. See ületas mu kõikvõimalikud ootused. Mis ma siis tegin?

Kõigepealt tegin pangas eri kategooria kulude jaoks eraldi kontod, mis peaksid aitama mul püsida umbkaudu eelarves. Kontod said olema:

1. Põhiline elukonto, kuhu kannan sõltumata palgast summa X. Sellest maksan kõik (häda)vajalikud kulud, nt toidukulud, kodutarbed, kodulaenu, lasteaia arved, bensiin, transport, laste huviringid, tervisekulud, lapsehoidja, perega koos teatrisse ja kinno minekud, laste sõpradele kingitused. Kuu lõpus mõned kulud jaotame mehega ära.
2. Reisifond: sinna läheb 10% eelmise kuu palgast
3. Isiklik fond: sinna läheb 10% eelmise kuu palgast. Sellest maksan nice-to have asjad, nt enda hoolduskulud (juuksur, küüned, riided, jalanõud) ja lastele mänguasjad/sünnipäevapidude asjad, kingitused.
4. Õppefond/meelerahufond: sinna läheb igakuiselt x summa. Räägitakse, et meelerahufond peaks olema 3-6 kuu palk. Pikalt oli see mul 10 000 eurot, aga olen väga teadlikult endaga tegelenud, muudkui masseerinud seda väiksemaks. Vaadanud, kas mu meelerahu väheneb, kui kontol on väiksem summa. Olen mõistnud, et lihtsalt seisvat raha on väga kahjumlik kontol hoida ja seetõttu olen hetkel rahul ka 1000 eurose vaba rahaga. Seega hetkel panengi sinna kontole raha eelkõige selleks, et natuke oma aastast õppetasu jaotada (maksan õppetasu osade kaupa).

Järgmiseks keeruliseks küsimuseks sai see, et mis hetkel ma neid rahasid sinna kontodele jaotama hakkan? Nimelt oleks lihtne arvestada tulusid ja kulusid kuu baasil, aga mõistsin, et tegelikult peaksin arvestama hoopis palgapäevast palgapäevani. Okei, aga lisaks sellele pole mu palgapäevad eri töökohtades fikseeritud. Siit tekkiski probleem, et kui mu sissetulekud tulevad suvalistel aegadel, siis mis hetkel nendele kontodele raha jaotan ja millal otsustan ülejääva osa investeerimise?

Plaan sai selline, et räägin tööandajaga, et kõik enam-vähem samadel aegadel palga ära maksaksid ja kui kuu keskel on palgad enam vähem tulnud, siis jaotan raha kontode vahel laiali. 30% investeerin eelmise kuu palgast kohe ära. Kui uus palk tuleb peale, siis vaatan palju raha jäi mul põhilisest elukontost üle ja saan selle osa veel investeerida. Sedasi jäigi mul jaanuaris veel 16,5% raha investeerimiseks.

Mis ma siis tegin kulude vähendamiseks?

1. Proovisin teha rohkem null-kulu päevi. Need on siis päevad, kui ei kulu mitte midagi, ei pea arveid maksma, ei osta midagi jne. See tundus olevat varasemalt täiesti võimatu ülesanne. Jaanuaris õnnestus teha selliseid päevi palju – umbes 11 päeva. Enim aitas mind see, et enne ostmist üritasin endale anda aega paar päeva, et vältida emotsioonioste ja mõelda, kas mul ikka on vaja seda ostu sooritada.
2. Vaatasin üle ebavajalikud tellimused. Tühistasin mitmeid püsimakseid maksumusega kokku 360 eurot aastas.
3. Proovisin teha iganädalaselt vähemalt korra nädalas suppi. Eriti soodsad (ja ka tervislikud) on taimsed supid. Sellel kuul tegin perele frikadelli suppi, kanasuppi ja kalasuppi. Taimseid suppe sõin ise töö juures.
4. Hakkasin võtma töö juurde toitu ise kaasa. Tegin seda vahelduva eduga ka varasemalt, aga pärast laste saamist olin selle eriti unarusse jätnud. Aina sagedasemaks olid muutunud töö juurde toidu woltimised, mistõttu kulus mul viimasel ajal igakuiselt tööl lõunatamistele u200-250 eurot kuus ehk u15 eurot üks söögikord. Jaanuaris võtsin iga tööpäev ise kodust toidu kaasa – tunnen ennast mega uhkelt, et sain sellega hakkama! Miinus oli see, et pidin palju mõtlema, et mis ma kaasa võtan, planeerima, aga samas rahaline võit on ju ka tore.
5. Tegin endale Isic kaardi. Mul juba ülikooli tudengikaart on, mis UK-s annab kõikjal tudengisoodustuse, aga Isic on rahvusvahelisem ja Eestis rohkem aktsepteeritud. Isic kaart annab minu arvates suurimaid soodustusi kultuuri vallas, nt Estonias Isicuga 50% soodustus piletite ostmisel ning muuseumi sissepääsudel soodustused. Ostsin detsembris jaanuari-aprilli teatripileteid perele 500 euro väärtuses. Tore oli saada soodustust, sest muidu oleksid piletid läinud tunduvalt kallimaks.
6. Käime päris tihti muuseumides. Olen nüüdsest paremini kursis tasuta muuseumipäevade ja üritustega. Näiteks muuseumiöö, igakuiselt linnamuuseumites tasuta sissepääsuga päevi, muuseumi sünnipäeval on tasuta sissepääsud, aga ka teistes muuseumites. Me pole kunagi käinud sellistel tasuta üritustel, sest olen alati nende toimumisest saanud teada samal päeval, tagantjärgi. Tasuta sissepääs on ka vahel loodusmuuseumisse. Täpsed tasuta sissepääsu kuupäevad on leitavad muuseumite kodulehtedel. Isegi Miia-Milla lastemuuseumis on tasuta päevi. Muuseumite külastamise graafik sai meil igatahes tihe. Jaanuaris käisime tasuta Loodusmuuseumis, Tallinna Rahvaste muuseumis, Tallinna Linnaelumuuseumis ja Miia-Milla Manda lastemuuseumis. Lisaks ka Lastekirjanduse keskuses, mis on samuti tasuta.
7. Laste(aiasõprade) sünnipäevade kingitused on ka üpris suur kuluallikas, kuna igakuiselt on 1-3 lapse sünnipäeva, kuhu oleme kutsutud. Kuna enamasti läheme kogu perega ja lapsi on kaks, siis on imelik minna ühe väikese kingitusega. Ikka oleme teinud umbes 30-50 euro suuruse kingituse. Lisaks ka lähedaste/sõprade sünnipäevad ja ka jõulud. Mul on ju ka viis poolõvet. Mõte üldse mitte kinke teha ei sobi. Esimene mõte oli muutuda loovamaks, aga see mõte hävines ruttu. Peagi otsustasin, et mõistlik on lihtsalt 5% sissetulekust arvestada kinkideks. 🙄 Olen ka proovinud natuke ette mõelda, nt juba tean, et lasteaiasõbral on sellel kuul sünnipäev ja siis olemegi ostnud juba mänguasjapoe sooduskampaania ajal kingid ette ära.
8. Apollo kino teeb mega soodustusi! Me käime lastega päris tihti kinos. Iga kuu kolmas esmaspäev on piletid 3 eurot, vahepeal on hinnaqutid ja teisipäeviti swedbanki klientidele 50% piletid. Perele teeb see piletites ikka väga suure hinnaerinevuse, kui natuke rohkem planeerida enda kinos käimisi. Jaanuaris käisime kinos kaks korda.
9. Pudelite viimine taarapunkti. Meil kogunevad kodus veepudelid, sest ikka juhtub, et siit-sealt ostame vett. Oleme aastaid visanud kõik üldprügisse, sest kellelgi pole olnud mahti sellega eraldi tegeleda. 😳 Piinlik, ma tean. Nüüd siis olen asja enda peale võtnud ja pudeleid ära viinud.

Suurima muutuse säästmismäära suurendamisel andis ikkagi toidukulude ülevaatamine. Arvestasin hetkel poes toidukulude/majapidamistarvete eelarveks 100 eurot nädalas pere peale. Võtsin poes käimised enda peale ja kuu lõpus jagame mehega kulud pooleks.

Väljas söömiseks saime jõuludeks erinevaid söögikohtade kinkekaarte, seega kasutasime neid. Sõime väljas kaks korda, kolmanda korra tegi mees söömise välja.

Varasemalt kulus mul kuus toidule u500-600 eurot, sama palju ka mehel (seal sees ka pesupulbrid, torusiil, menstruatsiooni sidemed, salvrätid jne). Kuidas? No nagu ütlesin, siis töö juures lõunatamised ja woltimised olid osa sellest, aga lisaks olen see, kes kipub valima mahe/öko märgisega toiduaineid, alati kõige kallimaid mune jne. Hindu ma tavaliselt poes ei vaadanud. Sellel kuul tegin natuke järeleandmisi. Siiski tundus päris võimas väljakutse saada 1200 eurolt toidukulud 500 peale, KUI on soov tervislikult toituda. Sellel kuul kulus meil Eestis toidupoes kahepeale makstes u450 eurot (4 nädalat, sest esimese jaanuari nädala olime Soomes reisil). Abiks oli see, et käisin jaanuaris päris palju tööl ja lapsed lasteaias. Mida rohkem on meil kodupäevi, seda rohkem toitu kulub.

Kõigepealt alustasin tervislikkuse osast pannes kirja, mis toiduaineid peaksime iganädalaselt sööma ja mida mitte. Ilmselgelt jäid välja maiustused (sh kohupiim, kohukesed), poolfabrikaadid (singid, valmistoidud), karastusjoogid ja mahlad, aga neid me tegelikult ka varem eriti ei tarbinud. Täiendasin enda retseptivihikut erinevate toiduideedega. Lisaks tulid mu vereproovide tulemused ja sain teada, mis aine puudus mul on ehk mida peaksin rohkem sööma – mereande. Otsustasin, et rohkem me rapsiõli ei osta, sest see on toidutarkade sõnul mürk. Vahetasime selle avokaadoõli ja bio kookosrasva vastu (tunduvalt kallimad kui rapsiõli). Olen viimasest vaimustuses, sest toit ei kõrbegi enam ära ja kookosmaitset pole üldse ebameeldivalt tunda!

Seejärel tutvusin e-poodide maailmaga ning viisin end kurssi, mis võiksid teatud toiduained maksta. Märkasin, et e-poest ostes on lihtsam vältida emotsioonioste ja kergem valida soodsaid pakkumisi. Enamasti võrdlesingi Prisma ja Rimi omavahelisi hindu eri kaupadel. Tegin endale excelisse nimekirja, mis teatud kaup tavaliselt maksab ja siis vaikselt jäid juba hinnad meelde, sest varasemalt polnud mul aimugi, näiteks mis maksab banaani kilogramm või kotitäis avokaadosid. Poes kuluks mul poeriiuli vahel kõndides ilmatu aeg ja eriti lastega poes olles ei ole võimalik kuigi palju keskenduda. Proovisin osta nädala toidu ühe korraga ette ära. Ma ei suutnud teha nädalamenüüd. Pigem ostsingi hulga tervislikke toite suures koguses, ainult selle planeerisin, et kas tuleb mereanni/kala nädal või kanaliha nädal. Loomaliha me koju ei osta. Tavaliselt siis ostsin kahest eri poest, mis tõi iganädalaselt säästu juba u10-15 eurot. See on minu arvates hämmastav, kuidas täpselt sama kaup võib kahes poes olla 0,5-2 euro suuruse hinna erinevusega. Ma ei uskunud, et erinevused on nii suured! Isegi eri Rimides võivad olla samade toodete hinnad erinevad. Mitte paar senti vaid 50-100 senti ühe kauba kohta!!

Vaatasin üle kodulähedased poed ning hetkel tunduvad kõige paremad pakkumised olevat Selveri hulgipakkumised (nt kookosjook ja nisu tortiljad, pakisupid) – võimalik vaid e-poest ostes, Prismas puu-ja köögiviljad, maitseained, maitsetaimed ja muu RIMI-s. RIMI teeb e-poes iganädalaselt sooduspakkumisi teatud toidugruppidele, mida tavalises poes ei ole, seetõttu kasutasin ka neid pakkumisi, sest need tõid samuti suure soodustuse tavahinnast. Nt üks nädal olid külmutatud toidud tõesti hea hinnaga ja ostsin mustikaid ja edamame ubasid, sest need on miski, mis peavad meil alati külmkapis olema! Kuna enamikel e-poodidel on tasuta kojutoomine alates 60 eurost, siis mitmest poest tellides ei õnnestunud mul nii suurt ostukorvi summat kokku saada. 🤔 Samas kui varem perega poes käies oli harva meie toidukott alla 70-80 euro. Enamasti tellisingi enamiku asju RIMI-st ja siis kaubad, mis olid Prismas soodsamad, siis need 5-6 asja läksin ja ostsin ise poest endal e-poe nimekiri ees.

Sellel kuul tellisin e-poest järgitulemise, proovisin erinevaid poodide asukohti. Ebamugav on siis, kui peab minema poodi sisse ja ootama kuskil X-kohas, et keegi tooks toidukotid. Palju mugavamaks osutusid need e-poed, kus sai autoga sõita parklas kohale x ja kahe minuti jooksul keegi tõi kotid autosse, nt Kristiine Prismas ja Rimides. Tüütu oli see, kui avastasin kauba kättesaamise päeval väiksematest poodidest ostes, et näiteks porgandit ja minu valitud võid ei olnud seal ehk pidin ikkagi ise uuesti sammud teise poodi seadma. Sedasi sain teada, mis poodides on parem e-poe järgitulekut tellida ehk kus on tõenäoliselt laiem toidukaupade valik ja kus on toidu kättesaamine mugavam/kiirem. Seetõttu Selverist otsustasin tellida korra kuus, kuna seal kaubale järgiminek on tüütus.

Marju tellisin suures koguses Fruitexpressi e-poest, sest sedasi tuli hind poole soodsam kui tavalisest toidupoest marju ostes. Kuna teeme palju smuutisid ja paneme marju pudru/hommikuhelveste peale, siis ostsin korraga kohe 6-7kg jagu.

Minu eesmärgiks sai iganädalaselt süüa kala/mereande, mis teatavasti pole odavate killast. Käisime laupäeviti kaks korda kalaturul, kus on parima hinnaga ja uskumatult värske maitsega vikerforell. Merekarpe ja hiidkrevette tellisin KaptenGranti e-poest. Armastan astelpaju marju, seega ka neid tellisin sealt. Varem ostsin astelpaju-ingveri terviseshotte ja glögisid, aga nüüd tegin neid peaaegu igapäevaselt ise.

Cash&Carry poest leidsin parima hinnaga Natchosid (kasutame neid burgerite/takode vahel), mandlijahu ja pähkleid.

Kokkuvõttes

Ühest küljest tunnen, et see jaanuari kuu oli lõputult raske! Kogu see toidumenüü välja mõtlemine, toidu väljavalimine ja hindade võrdlus e-poodides ja siis toidu tegemine võttis väga suure osa mu aju energiast ära ja tunnen, et ega mul paljuks muuks aega ei jäänudki. Kui mu kireks oleks toidutegemine oleks elu nii palju lihtsam! Lisaks on iga uus asi alguses raske, sest on palju uut ja uute harjumuste teke võtab aega.

Samas pean tunnistama, et meil pole kunagi olnud kodus nii palju toitu kui selle kuu jaanuaris ja rahaline võit, mis nende sammudega sai saavutatud, on tõesti üle mu ootuste. Kuigi aega kulus palju, siis pean tunnistama, et ma kahtlen, kas säästmise asemel rohkem töötades oleksin suutnud saavutada samasuguse tulemuse. Kahtlen, sest enda arvates töötasin jaanuaris enda võimete maksimumil või isegi üle selle ja arvestades kallinevat elu ümberringi tuleb tõdeda, et kui ikka mõtlematult kulutada, siis ei suuda isegi suurenev palk enam ühel hetkel abiks olla. Selle säästmisosa teenimiseks oleksin pidanud töötama lisaks 3 täispikka tööpäeva. 🫤

Kokkuvõttes on see säästmine minu jaoks mega raske, aga proovin vastu pidada pannes igakuiselt oma edusamme kirja. See annab lisa jõudu olla asjaga järjepidev.

Millised on sinu säästmisnipid? Investeerimismäär?

Olen väga tänulik, kui ütled sõna sekka. ❤️