Beppu geodermaalalad
Minu üheks reisisooviks oli minna Jaapani geodermaalaladele, mälestus kuumadest jaapani vannidest oli liiga ilus. Kuna Beppus on Jaapani kuulsaim geodermaalne ala, siis sinna me läksimegi.
Beppu asub Jaapani lõunaosas ja seda ühendab Jaapani ülemise osaga ülikitsas maariba, mistõttu lõunapoole saamiseks ei olevat palju häid ja kiireid variante. Mees valis meile lennukiga lendamise.
Sõitsime kõigepealt taksoga Osaka lennujaama (Osakas on kaks lennujaama!) ja sealt sõitsime Oitasse (u30min). Oita lennujaam ongi päriselt nimega: Oita Hello Kitty Airport. Siselendude Osaka lennujaam oli väike. Lennujaama töötajad olid Osakas vist maailma kõige sõbralikumad, ma pole nii head check-ini teenindust kunagi saanud. Meil kotid olid kõik meeletutes ülekilodes, aga õnneks juurde maksma ei pidanud midagi. Oitast sõitsime taksoga (u40min) Beppusse. Ülikallis sõit, aga uhkel troopikasaarel vist nii sõidud ongi.
Seal ööbisime Amanek Beppu hotellis, et kogeda uuesti jaapanipärast ööbimist. Hommikusöögil olid allergeenid ilusti märgitud- jess! See teeb mu elu alati lihtsamaks! ❤️ See oli väga hea hotell. Katusel oli soojendusega bassein (30 kraadi veega), lisaks kuum saun ja ülikuuma veega mullivann. Korrus allpool oli ka ülikuuma veega suuremad basseinid pesemiskompleksiga, aga need olid meestel ja naistel eraldi.
Erinevalt ülejäänud Jaapanist oli Beppus väga paljudes kohtades vajalik maksta sularahas. Õnneks ATM-d olid ilusti olemas.
Beppusse jõudes jäin lõpuks mina haigeks sellesse samasse haigusesse, mida kõik mu pereliikmed olid põdenud. Mul siis oli palavik, jalgade ja peavalu. 1,5 päeva kehva olla, kaks korda valuvaigisti võtmist ja saigi suurem jama korda. Õnneks Beppus avastuspäeval sain palavikust terveks. Nohu sain nautida Okinawa päevadel.
Beppus alustasime enda päeva Jaapani vanimas (alates aastast 1922!) ja kuulsaimas onsenis ehk geodermaalses spas. Mees oli rentinud meile õues oleva privaatse perevanni aurusaunaga, kus saime kuumas vees mõnuleda, saunas käia ja end pesta. Maksumus u25 eurot 1h.
Edasi läksime üldspa alale. Meespere tegi liivasauna: kaevad augu, poed auku ja siis tõmbad endale liiva peale. Liiv on megakuum. Mida sügavamalt kaevad, seda kuumem on. Juba ainuüksi liival istumine ajas mind higistama!
Meeste ja naiste onsenid on eraldi. Kõik on alasti. Seal on erinevad sise-ja välibasseinid. Vesi on kõikjal ülikuum. Lisaks kuuma veega kosed selja sügamiseks. Imeline!
Seal olid ka imemaistev ja värske apelsini moodi puuviljadest tehtud smuuti! Meespere kiitis ka kohalikku onseni pudingut. Käisime seal samas ka aurutatud toidu tegemise söögikohas. Tellid endale toidu ja siis sinu silme all pannakse see auruga kambrisse, 5 minuti pärast on tänu maa seest tulevale kuumusele toit valmis. Imemaitsev.
Kui kehad puhtad ja lõunasöök söödud, siis suundusime seal jalutuskäigu kaugusel olevatesse geodermaalminialadele. Kokku oli 7 ala, ostsimegi esimesest kohast komplekspileti ja siis see sisaldas kõigi nende kohtade külastust. 5 kohta olid üksteise lähedal jalutuskäigu ulatuses, 2 kohta olid eemal, sinna sõitsime taksoga. Põnev on see, et seal tänavatel kõndides tuli maa seest auru.
Ma ei jätaks ühtegi ala vahele, meil kulus kõigi läbimiseks u4h. Poistele väga meeldis igalt alat põnevaid templeid koguda. Viimasel alal oli keisrivee purskama hakkamine, meil vedas, et seda kell 16.45 nägime, sest see purskab u iga 30-40min tagant ja viimane sissepääs sinna alale oli kell 17.
Lisaks käisime ka geodermaalmuuseumis. See oli üle ootuste äge: väga interaktiivne ja kena, ei olnud liiga pikk, täpselt paraja informatiivsusega. Lastele ülimeeldis, sai templeid teha. Oli ka selline viktoriini moodi mäng, vastused leidis muuseumist ja kui need said vastatud, siis lõpus saime kingituse: vannisoolad. Hiljem nägime, et see sama sool on hästi pop, saab ka osta geodermaalala poodidest.
Õhtupoole jalutasime veel ka Beppu pargis, mis oli kena ja sõime maailma parimaid takosid enda hotelli kõrval olevas Taco Nargos.
Sõitsime Beppust Fukuoka lennujaama 2h rongiga. Huvitav oli see, et keset rongisõitu tõusid järsku kõik resijad püsti ja jäid nagu midagi ootama. Segaduses meie pilkudele vastati, et tuleb “change”. Kui rong jõudis peatusesse, siis kõik pöörasid oma istmed 360 kraadi ja rong hakkas teises suunas sõitma.
Okinawa saarel
Reis Okinawa saarele oli kohutavalt pikk, kuna tulime Beppust. Kõik see 2h rongisõit, siis takso, siis lennukiga Fukuokast Okinawale 2h, siis uuesti 50 minutit taksosõitu saare keskosas olevasse hotelli ehk kokku u7h reisimist oli mega väsitav. Ja mille nimel?
Et jõuda Jaapani kõige lõunapoolsemas otsas paiknevale troopikasaarele.
See saar on väga mitmekülgne, lisaks on Okinawal veel ka lisasaared. Tegevusvõimalusi on alates kultuurist kuni merereiside ja džungli külastamiseni. Kuna meie senine reis oli väga intensiivne, siis Okinawal plaanisime neli päeva lihtsalt hotellis puhata.
Õues oli soe, aga kuna mul oli nohu, siis ju oli mul natuke jahe:
Nautisime ka rannapuhkust:
Esimesel päeval leidsime enda hotelli kõrvalt eriti maitsva ja normaalsete hindadega söögikoha, kus käisime kolm päeva järjest!
Lapsed ja mees käisid ka meres ujumas, aga mina peamiselt kuulasin podcaste ja koolitusvideosid. Ujumiseks oli rannas väike piiratud ala, sest meres leidub nii mürgist kivikala, meduuse kui ka liiva sees peituvaid astlaga raisid. Panime korralikult 50 kaitsega päikesekreemi, aga ikka põlesime lootusetult ära
Ma ei mäleta, kas me kunagi nii suures hotellitoas olemegi olnud. Õigemini olid meil ühendatult mitu tuba. Lapsed elasid seal vannis. 👇🏻
Käisime hotellist väljaspool anassipargis. Kuna oleme Hawail olles kunagi sarnases pargis käinud, siis olid ootused kõrgel ning ootused said täidetud. Okinawa ananassipark oli muidugi Jaapanile kohaselt erakordselt lapsemeelselt tehtud, no tasemele, et vanuses 4-5-eluaastat tunneks end hästi.
Esmalt oli isejuhtiva autoga väike sõit, mis sisaldas ka dinosauruste liikuvaid kujusid, siis sai jalutada aias, liblikaalal, süüa palju erineval kujul ananassi ning osta kingitusi. Alles tuuri lõpus sain aru, et dinosauruste muna sarnaneb ananassi koorega ja seetõttu oli neil nii palju dinosauruste temaatikat seal pargis.
Okinawalt lahkumise päeval sõitsime taksoga Okinawa sõjamuuseumisse ja seejärel Okinawa Worldi. Meil nii vedas, et taksojuht pakkus välja, et ta sõidutab meid kogu päeva. Meil olid kaasas ka kohvrid, seega oli see imeline, et me ei pidanud igasse muuseumisse ja teemapargi alale oma kohvreid kaasa vedama. Ootamise eest ta lisatasu ei küsinud. Istuski ja ootas meid ühes kohas 3h!
Okinawa World ületas kõik ootused. Seal oli kultuuriala, uskumatult võimas koobastik, mürgimadude show, taimedeala. Jalutasime seal vist kokku umbes 3h.
Tagasisõit Eestisse oli väga pikk. Esmalt Okinawast Osakasse mingi 4-5h lennukiga ja siis Okinawa-Helsinki veel 13,5h ja siis veel Tallinnasse. Ainult need tagasilennud maksid perele kokku u4500 eurot! Küll see Jaapan on ikka kaugel!
Kokkuvõttes sain Jaapanist täiesti isu täis. 😆 Olen nii rahul, et käisime, aga pidev ringi liikumine oli liiga raske. Oleksin eelistanud paiksemat reisi. Max kaks hotelli. Mitte kogu aeg üks nomaadi elu. Aga eks see ole hind, mis tuleb maksta, kui on soov näha erinevaid kohti Jaapanis.
