Trennijutud

Kuna trenni tegemine on minu jaoks uudne kogemus, siis mõtlesin, et tulen natuke blogisse oma trennimõtteid heietama.

Ma olen varem elus trennis käinud, aga pärast laste sündi oli see kuidagi eriti kaootiline. Nii kui tegin kodus Bodybossi HIIT programmi järgi rohkem trenni, siis maksimaalselt kahe nädala jooksul jäin haigeks ja siis uuesti rajale saamine oli alati nii raske. Kui aga tegin eelmise aasta alguses toitumismuudatuse, siis ei olnudki enam seda haigeksjäämist ISEGI kui lapsed on haiged. Esimene järeldus: peab olema tervist, et trenni teha.

Aasta tagasi augustis otsustasingi hakata tõsisemalt trenni tegema, ikka 3-5x nädalas, HIIT-i ja pilatest, kodus, max 30min korraga. Aga mul olid kogu aeg lõpuks mingid vabandused stiilis et olen väsinud, palju tööd vaja teha, ei mäleta, kas see nädal juba tegin trenni x korda jne. Mõni nädal jäigi trenn vahele. Mäletan, et lugesin mingit uudist, kus mingi riiklik asutus kirjutas, kui palju PEAKS inimene terve püsimiseks nädala jooksul trenni tegema. Lugesin seda mehele kõva häälega ette, sest see oli nii jaburalt suur hulk: jõutrennid (min 3x nädalas), kardiotrennid (150minutit nädalas!), venitus, kõndimine jne. Jõudsin järeldusele, et ma peaksin tegema trenni iga päev. See mõte ajas mind naerma, sest see tundus nii naeruväärne, hull mõte! Muidugi tahaks olla terve, aga mida aega! Kust see aeg võtta?! Teine järeldus: treening vajab aega.

Selgus, et mul on aega palju. Sellel suvel avastasin mobiilis ringi uudistades enda sotsiaalmeedias veedetud aja. Ühel nädalal oli see 8h!! Šokeeriv! See tundide hulk oli nii suur, et pani mind mõistma, et mul on aega kõigeks, mida vaid soovin. Probleem on aja juhtimises ja eesmärkide seadmises mitte aja puuduses. Järeldus kolm: tuleb seada eesmärgid, sest muidu järgned sinna, kuhu teised tahavad.

Otsustasin hakata tegema trenni võimalusel iga-päevaselt.
Kui olen rääkinud enda trennist, siis paljud on esimese asjana küsinud, et milleks ma valmistun? Miks nii palju? 6-7x nädalas, seda on ju palju?! Kui võrrelda trenni tegemist hambapesuga, siis viimast teeme ju ka igapäevaselt, ei jäta päevi vahele. Miks peaks trennitegemine olema mugavusvalik? Miski, mille üle kaubelda endaga või mega motivatsioonikõnet igapäevaselt teha? Kui see oleks motivatsioonivärk, siis ma oleksin ammu loobunud, sest mul on alati palju häid põhjendusi, miks mitte trenni teha. Otsustasingi ühel hetkel mõelda trennitegemisest nagu hambapesust. Et tuleb ära teha, meeldib või ei meeldi, on tuju või ei ole, viitsin või ei viitsi (enamasti ei viitsi). Tavaliselt just need hetked, kui tunnen end laisana, kus tahaks lihtsalt mobiili võtta ja scrollida, sunnin end trenniriided selga panema. Kui riided juba seljas, siis edasine on lihtne. Ja ausalt öeldes, kui iga päev midagi teha, siis on väga-väga veider tunne, kui päev jääb vahele. Järeldus neli: treening pole motivatsiooni vaid distsipliini küsimus.

Screenshot

Olen endaga peas teinud kokkuleppe, et trenn saab jääda vahele, kui 1) olen lennujaamades, reisil ja kogu päeva jooksul puht füüsiliselt pole trennitegemine võimalik. Ma pole (veel) sellel tasemel, et teha trenni enne kella 6 hommikul või pärast kella 21 õhtul; 2) mul on mõni väga veenev tervislik põhjus, nt kõht väga lahti. Haigeks jäämise tunne, peavalu, päevad ei ole mul vabandus trenn vahele jätta. Enamasti lähevad kõik need seisundid pärast trenni paremaks. 🤷‍♀️

Minu trennitegemised on hetkel tasuta. Pilatest teen youtubest Nicole’iga (move with Nicole), jooksen õues (vaatame, mis talvel saab!), HIIT programmi teen kunagi ostetud BodyBoss kava järgi. Maksin viimase eest kunagi u40 eurot. Mul on olemas 12-nädalane põhiprogramm koos 4 nädalase eelkavaga, mille tegin ühe korra 8-kuuga läbi ja nüüd alustasin uuesti ja sain tehtud 6-kuuga. Plaanin uuele ringile minna. Mõni päev on harjutused julmad. Ma reaalselt mõtlen vahel, et selle kava koostaja eesmärgiks oli inimene ära tappa. Aga siis ka kohandan, nt teengi kolme seeria asemel kaks ja siis mõni teine päev teen veel kord HIIT-i. Programm on minu arvates tore, ei pea koju mingeid lisavidinaid ostma, sest harjutused on enda keharaskusega. Ainult peab olema olemas raskused tõstmiseks (mul kodus 1-2kg kaaluvad kujukesed) ja koht, kuhu peale hüpata.

Iga kord, kui trenni motivatsioon on kõige madalam, siis teen pilatest, kuna see on kõige kergem neist kolmest ja IGA kord kirun ennast, sest isegi see on nii valus ja raske. Tilgun higist. Need kommentaarid ta videote all on alati sellised, millega väga samastun.

Screenshot


Screenshot

Eesmärgiks on mul iga trenn teha 20-30 minutit ja et iga kord tilguksin higist. Harva teen üle 30min. Muidugi on ägedaid treeninguid, spordiklubisid, aga sinna minek ja tulek võtaks mu päevast liiga palju aega. Pluss häbenen ka, tekib võrdlusmoment, teised on tugevamad, jaksavad rohkem, mingi ebakindluse värk. Seetõttu teengi trenni kodus. Järeldus viis: raha pole väga vaja, et trenni teha.

Loomulikult käib treeningu juurde ka toitumise ja une eest hoolitsemine. Ei saa olla üks hästi ilma teise kaheta, see nagu taburett kolme jalaga. Magama peab piisavalt ja ka toituma rikkalikult. Toidulisanditest olen enim mõju märganud oomega-3 ja kreatiniini juurdevõtmisest. Viimane aitas minu subjektiivsel hinnangul parandada mu sooritusvõimet ehk hüppeliselt jaksasin teha rohkem seeriaid. Oomega-3 juurdevõtmine on vähendanud mu vajadust magada üle 8h. Järeldus 6: lisandid teevad võimsamaks.

Minu jaoks on trenni tegemisel ülitähtis ka muusika. See aitab mul summutada peas lolle mõtteid stiilis “teeme täna vähem seeriaid, jookseme lühemalt, aeglasemalt, liiga raske, liiga väsinud jne”. Minu top 6 lemmiklaulu trennitegemiseks on hetkel siin:

  1. Like a Prayer: https://m.youtube.com/watch?v=cK62ATSlbSc&list=RDcK62ATSlbSc&index=1&pp=8AUB
  2. Sweet Dreams Techno: https://m.youtube.com/watch?v=0QAKKYJJ2l0&list=RDcK62ATSlbSc&index=2&pp=8AUB
  3. I’m moving to the sun: https://m.youtube.com/watch?v=6bo5UutTTUY&list=RDcK62ATSlbSc&index=3&pp=8AUB
  4. Bad Times: https://m.youtube.com/watch?v=hmAzuBInsHk&list=RDcK62ATSlbSc&index=5&pp=8AUB
  5. Papaoutai: https://m.youtube.com/watch?v=dtiafgbsQl4&pp=ygUJcGFwYW91dGFp&ra=m
  6. Overdrive: https://m.youtube.com/watch?v=YV8P4aEXzMU&list=RDcK62ATSlbSc&index=14&pp=8AUB

Võiksin kirjutada nüüd pool lehekülge sellest, kuidas trennitegemine on niii raske ja valus ja ebamugav, eriti hull on alguses, nädalate viisi valu, või kui seeriaid suurendada, aga seda teavad kõik niigi, kes vähegi raskustega trennis möllavad. Eks see puhas higi ja vaev ole, tõeline iseloomu kasvatamine. Jah, pärast trenni on hea olla, aga alustamine ja protsess ise on mulle rasked.

Toon siia lõppu ikkagi viis suurt põhjust trenni teha:

  1. Väiksem risk jämesoolevähiks, paljude seedehaiguste korral on suureks riskiteguriks vähe liikumine.
  2. parem veresuhkrukontroll – korralik treening hoiab järgneva 48h jooksul veresuhkru stabiilsema isegi kui sööd midagi väga magusat
  3. Parem stressitaluvus – ei põe iga asja pärast, pea on selgem, otsused tulevad ajus kiiremini.
  4. rohkem energiat – parem unekvaliteet?
  5. enda kehaga rahulolu – lihased on kenad.

Kokkuvõttes, ma ei tea kaua sedasi trenni teha jaksan. Ei julgenudki blogisse esialgu tulla, et äkki see mul mingi ajutine värk. Aga kuna nüüd juba pool aastat tublit trenni tehtud, siis see kõlab nagu elumuutuse kui ajutise hullusena. Esialgu mõtlesin, et teen sedasi trenni nii kaua kuni saan ametlikult ortodondi kutse, aga eks näis. Olen juba vaikselt peas leppinud, et ju pean trenni tegema nii kaua kui tahan oma keha tervena hoida. Samamoodi nagu pesen ju hambaid nii kaua kui tahan oma hambad tervena hoida. 🤷‍♀️


About the author

Jäta kommentaar