Oktoobri 2 nädal (Väikemees on 14-15 elukuud).
Selle nädala teemaks oli leib ja küpsetamine, kuhu sobis ideaalselt ka pruuni värviga tutvumine. Siiski ei läinud kõik päris nii nagu olin vaimusilmas ette kujutanud.
Praktiline elu
Söögitegemine: Kuigi kujutasin ette, kuidas me terve nädal koos küpsetame, siis tegelikkuses tegime me koos väga vähe süüa. Ometi pole ma elu sees nii palju kodus süüa teinud, kui sellel nädalal. Nimelt otsustasin käsile võtta meie toitumise, sest liiga palju oli meil menüüs piimatooteid, kanaliha, makarone ja viinereid ning olematult teravilja tooteid, juur-ja puuvilju. Koostasin nädalaks menüü, ostsime nädala alguses vajamineva ning väljakutse tervislikuma toitumise suunas võiski alata.
Tõenäoliselt jäi koos söögi tegemine soiku just seetõttu, et olles keskendunud, et ikka kõik retseptis olevad komponendi jõuaksid potti, siis kasutasin söögi tegemiseks aegu, kui Väikemehel oli tuju ise toimetada.
Vähemalt sai Väikemees maitsta väga väga palju igasugu puu-ja juurvilju. Lisaks maitses ta ka esimest korda pärast põhisöögikorda magusamaid toite, nt kakaopulbriga banaani magustoitu ning banaanileiba. Minule üllatuslikult ei olnudki ta nii väga magusa fänn või siis see lihtsalt enam ei mahtunud ta kõhtu. 😀 Tänu täisväärtuslikumatele põhitoidukordadele on Väikemehel ka nüüd vähem seda näksimist, mis mind varem häiris (hambad!!) ning lisaks asendasin vahepalad tervislikumate näksidega, nagu porgandi, kurgi, jogurti, puuviljade ja vegan juustuga.
Enese hügieen: ei tule vist üllatusena, et endiselt on teemaks potil käimise harjutamine. Kui olen temaga ninapidi koos, siis jõuavad kõik hädad potti, aga kui ta toimetab ise, siis sageli tuleb hädast ütlema siis, kui osa on juba püksis (ülejäänud tuleb potile pannes). Iga päev on ka neid ilusaid hetki, kui ta tuleb teatama enne kui häda on tulnud: see tekitab tunde, et ta saab aru, kuhu mis käib. Aga liiga elevile proovin mitte minna, sest päev ei pruugi sama hästi lõopeda. Võtan seda potitamist ise hästi vabalt, ei muretse, on nagu on, küll see vaikselt paremuse suunas läheb. Ma lihtsalt näen, kui mõnus on tal olla päeval ilma mähkmeteta (vaid aluspükstega). Lisaks see imeväike mähkmekulu (öösel kulub 1 mähe) tekitab ka hea tunde.
Keskkonna hoidmine: see nädal ei õnnestunud. Viimaste nädalate murekohaks on see, et Väikemees avab kõiksugu kappe ning leiab sealt mänguasju ja raamatuid, mis on mõeldud roteerimiseks ja siis võtab neid välja ning lõpuks on kogu elamine asju täis. Kuigi tõstsin mitmed sahtlite sisud ümber, siis pean veel midagi ümber paigutama. Ma lihtsalt pole valmis iga päev nii palju koristama. Kuigi Väikemehe üks lemmiktegevusi on hetkel koristamine, siis seda eelkõige lappide, harjade ja tolmuimejaga, millest pole väga abi. :/
Sensoorne ja keeleõpe
Lisaks uutele maitsetele tutvustasin ka pruuni värvi. Selleks tegin talle riiulisse pruunide esemete kandiku, kus olid siis kõiksugu pruuni värvi loomakesed (põder, karu, siil jne), kastanid, tammetõrud ja puulehed. Samuti rõhutasin koos raamatuid vaadates pruuni värvi tegelasi ja esemeid. Kordasime ka teisi värve, aga põhirõhk oli pruunil.
Kordasime ka kehaosadega seotut, sest see pakkus Väikemehele järsku suurt huvi. Eelkõige kehaosadest rääkivad raamatud, kehaosade pusle ja kehaosade kaardid. Neid muudkui vaatasime ja vaatasime ja vaatasime… (koduõppe 1 nädala teema).
Kunst
Pruuni värviga tegime erinevaid kunstitöid.
Kuna ma ei leidnud poest pruuni värvi plastiliini, siis võtsin selle valmistamise ise ette. Ütleme nii, et see tuli selline nagu olingi oodanud: nagu pruun tainas. Probleemiks osutus see, et kuna see lõhnas kakaopulbri tõttu imehästi ja ka maitses päris normaalselt (ikkagi tainas!), siis kippus Väikemees seda minu taluvuspiiri ületavalt liiga palju sööma. Seetõttu ta sellega kuigi kaua mängida ei saanud.
Juhuslikult oli ka selle nädala loovustunnis võimalik käsitleda õpetaja poolt tehtud soolataigent. No.. see oli selline eriti vedel.. 😀 ehk siis minu tehtud taigen ei olnudki kõige kehvem.
Üheks aasta kunsti eesmärgiks oli ka võimaldada Väikemehele joonistada molbertil ning nähes, et IKEA-s maksab kahepoolne molbert vaid 20 eurot, siis saigi see tellitud. Sellel nädalal see siis saabus, Sten saagis molbertil jalad lühemaks ning Väikemees sai igapäevaselt nautida kritseldamist nii kriitide kui ka pliiatsitega. Tegime tutvust ka pruuni templipliiatsiga, mille kohta olen lugenud väga palju kiidusõnu. Ütleme nii, et kuigi Väikemees veel ei oska templiga paberile vajutada, siis ometi meeldis see tegevuse idee talle väga. 😀 Põrandal olevale paberile sai täitsa mõned templijäljed tehtud.
Minu arvates igati äge idee segada rohelist ja punast värvi, et saada pruun värv, ei meeldinud Väikemehele esialgu üldse. Ta küll jälgis, kuidas ma värve segasin, aga pigem tahtis ta segamise asemel kasta pintslit ja vatipintslit värvi sisse ning nendega mööda tuba ringi jalutada. Võib-olla oli ka halb ajastus, sest ta oli selleks hetkeks juba päris väsinud, mistõttu proovime seda segamise asja ehk ka mõnel järgneval nädalal.
Matemaatika ja peenmotoorika
Tutvustasin mõisteid “peal” ja “all”. Tegu on oluliste mõistetega saamaks aru, kuidas esemed ruumis paiknevad. Huvitava kokkusattumusena oli tal sellel nädalal just tekkinud huvi asju kuskile alla peita, nt paneb mänguasju vaiba alla, tekkide alla jms. Kasutasin mõistete õpetamiseks kodus olevaid mängu putukaid. Küll panime putukaid minu “peale”, nt nina peale, pea peale, põlve peale kordamaks ka õpitud kehaosasid, ning peitsime neid igasugu asjade “alla”. See pakkus talle suurt huvi ja inspireeris tegevusi kogu nädalaks.
Selle nädala uus peenmotoorika tegevus oli samuti “teemas” nii pruuni värvi kui ka matemaatika mõistete õppimise mõttes: loomakeste vabastamine kleepsude alt.
Tükk aega pusis, et kleepsud loomadest eraldada. Piltidega kleepsud paberile kleepimiseks olid riiulis kättesaadavad kogu nädala: nendega oli tal ka palju tegevust.
Üldmotoorika
Iga päevaga pakub Väikemehele enam huvi ronimine. Küll on vaja ronida diivani peale, siis voodi peale ja siis võrevoodisse ning soovitavalt edasi-tagasi päeva jooksul umbes miljon korda. Pikleri kolmnurgal meeldib talle ronida mööda liumäge üles ja siis kõhuli jalad ees alla lasta.
Babyspordi võimlemistunnis on endiselt lemmikuks takistusrada ning palli viimine tünni. Uueks lemmikuks on ka tasakaalu harjutus kõndides mööda kitsast lauda. Kõiki teisi harjutusi on ta nõus tegema natukene. Ainult siis, kui treener temaga harjutusi tegi, siis oli ta nõus kõike kaasa tegema. Ruumis on ju nii palju põnevat, kuhu ronida ja mida võtta, ning nagu näha, siis kõik temavanused on sellised. 😀 Ei hakka ma teda sundima ka, eks teeb nii palju kaasa, kui tuju on.
Kusjuures aina enam on tähtis see, et oleks aega ka enne ja pärast tundi seal olevate mänguasjadega mängimiseks. Samamoodi ka loovus-ja muusikaringis. Muidu terve tund näitab sõrmega mänguasjade suunas ja ei suuda üldse keskenduda. Nii hästi juba mäletab, et seal on lahedad mänguasjad. 🙂
Jätkuvalt pakub huvi erinevate esemete lükkamine ja järgi vedamine ning kui kodus on vahendid ennast ammendanud, siis leiab vajamineva ka kodust väljaspoolt!
Aga kui aus olla, siis vähemalt poole päevast veetis Väikemees iga päev veega mängides. Sellest ei saa tal vist kunagi isu täis. Küll kallas vett topsist topsi, küll kasutas lehtrit ja siis käisid eri loomad dušši all. Rääkimata meie kodu haaranud mullitamise hullusest. Sten on nagu mullimasin ja Väikemees muudkui imestab ja püüab mulle tabada. Kui juba Väikemehe juuksed lõhnasid vaatamata peapesudele nagu Barbie Keni juuksed ning mullitamine hakkas kolima vannitoast magamistuppa, siis lubas Sten, et nad nüüd teevad väikese pausi.
Vot selline maitseterohke pruuni värvi lainel kulgev nädal oli meil seekord.
