10-kuud kõhust väljas! Kuigi kõrvalt vaadates tundub, et aeg on läinud ruttu ja kasvan kiirelt, siis ema arvates mahub sellesse kümnesse kuusse terve maailm kogu oma ilus ja valus. Alustagem positiivsest.
Ema ütleb, et olen nagu Päike. Nii rõõmsameelne ja heatujuline pannes kõigil näo särama. Alati ärkan rõõmus nägu ees. Alati uinun rõõmus nägu ees ja sinna vahele jagub veel palju nalja ja naeru.
Lemmikuks on raamatute vaatamine, kus on laste näod. Siis teen seal olevatele tegelastele musi. Ka ühe suure venna loomabeebide häälteraamatus teen tiigribeebile musi. Ka enne uneaega meeldib mulle raamatute vaatamine väga.
Söön hea isuga põhimõtteliselt kõike. Käputan pepu püsti ringi. Kõnin tugede najal. Vahepeal olen ka ilma toeta seisnud ning käeltest hoides teen samme. Topin kõike suhu. Endiselt on mul vaid kaks alumist hammast, mille pesemine mulle väga meeldib. Naudin dušši all käimist. Vahepeal teen ka emmele musi. Issi ajab naerma. Meeldib, kui ta tekiga teeb tuult. Väga äge on ka kodus olevates koobastes mängida. Päris palju toimetan oma asjadega ise. Emme terve päev musitab mind ja korrutab, kui armas, pisike ja hea lõhnaga ma olen.
Olenevalt sellest, mis kell emme ärkab, siis ärkan ka mina. Emme ärkab aga vastavalt vennale kella 6.30-7.30 vahel. Mul on emmeandur, et tunnen isegi läbi une, kui ema ei maga enam hommikul minu kõrval. Kuigi enamasti magan päeval kaks uinakut, siis hiljem hommikul ärgates magan ka mõnikord vaid ühe korra. Esimesse uinakusse jään käruga jalutades ja teise uinakusse emmega koos lõunauinakut tehes. Õhtul lähen magama 19.30-20 vahel. Viimasel ajal on mind magama pannud emme. Tavaliselt vaatamegi paari raamatut, emme laulab ja jään rinnal magama. Seejärel magan oma võrevoodis kuni emme läheb ka ise magama ja võtab mind endale kaissu.
Sellel kuul käisime Arhidektuurimuuseumis, Muusika-ja Teatrimuuseumis ning Okupatsioonimuuseumis. Lisaks olime kaks ööd Vihula mõisas. Ka Seal meeldis mulle mängunurk, vannis käia, matkal jänesekapsaid süüa, pesades mängida, ronida üle patjadest ehitatud takistusraja ja vaadata, kudias venna mängib minigolfi. Lemmikuks oli aga sellel kuul need päevad, kui sõbrad käisid külas. Siis näitasin, mida oskan ja sõpradel oli põnev mind vaadata ja mul uhke tunen sees, et olen natuke suurem ja saan igasugu asju ette näidata. Ka vanaemade ja vanaisade juures meeldib mulle väga, sest seal olen sageli tähelepanu keskpunktis ja see on huvitav tunne.
Keeruline on aga suurema vennaga. Kuigi vend vahepeal musitab ja kallistab mind, siis on meie läbisaamine idüllist kaugel. Vend ütleb, et ma kriimustan oma küüntega ja lõhun kõik ära. See on tõsi. Isegi, kui mu küüned lõigata lühikeseks, siis on need mega teravad ja asjade lammutamine on üks mu leivanumbreid. Mulle jälle ei meeldi, kui ta minult asju ära võtab, ei luba oma mänguasju ja minuga kurja kolli häält tehes pahandab. Iga päevaga olen aina nõudlikum ja soovin saada seda sama, mida vendgi. Seetõttu ema peab kogu aeg meid jälgima, et me üksteist nutma ei ajaks.
Minisünnipäeva puhul sõime vegan jäätist Gelotoladies kohvikust. Mina suur jäätisesõber ei ole, aga teistele väga maitses.
Kuidas emal läheb?
Nagu näha siis ta väga blogisse ei jõua, sest iga vaba hetk läheb raamatu kirjutamiseks. Ja neid hetki pole palju, sest terve päev läheb minu ja vennaga tegelemiseks. Kord on minul midagi vaja, siis vennal ja sedasi need päevad 6.30-st kuni 21-21.45-ni mööduvad.
