Kahe väikese lapsega tundus ideaalne just Eestis natuke ringi reisida, sest olgem ausad ega isegi pole väga kuskil Eestis käinud. Nii sündiski idee suvel teha kolm reisi Eestis: Lõuna-Eestis, Hiiumaal ja Pärnus, millest esimene saigi nüüd tehtud. Reisiplaanid tegi Sten ning arvestasime sedasi, et autosõidu aeg oleks võimalikult vähene ja pikemad sõidud oleksid laste unede ajal. Enamasti õnnestus.
Ootasin reisilt sooja ja seda, et lastel oleks tegevust. Et ei peaks ise kodus nende meelt lahutama ja pidevalt olema politseinik, kes valvab, et väiksem suurema mängu ei segaks. Ja see õnnestus! Neil oli rohkelt tegevust! Samuti saime rohkelt sooja. Enim üllatas mind aga see, et Eestis puhata on nii mõnus.
1 PÄEV
Hommikul ärgates oli ärevus sees. Eriti kohe kolme aastaseks saaval Väikemehel. Pakkisime asjad, tegime kodus aega parajaks ning siis kell 10.45 sõitsime Viikingikülla (u20min kaugusel Tallinnast). Seal uudistasime jänesepoegi, olime mänguväljakul, jalutasime ringi ning muidugi sõime imemaitsvat toitu. Me oleme seal viimase aasta jooksul käinud umbes 7 kord ning seetõttu teadsime, et toiduga läheb seal aega.
Lõunaune ajal umbes kella 13 alustasime sõitu (40min) esimese öömaja- Jäägri villa– suunas. Lapsed jäid ilusti autos pikka lõunaunne ning sellel ajal kui lapsed veel autos magasid tegi Sten check-ini. Hotell oli omanäoline jahimeeste hotell, kus olid üldaladel tõetruud väga ilusad loomatopised. Oi, Rõõmupallile meeldis neid paitada. Päris loomad jooksevad ju eest ära ja neid ta kätte ei saa. Toad olid aga hästi modernsed. Üldse nägi kõik eriti uus välja. Jalutasime ka aias, kus oli purkkaev, roosid, ja kõrval olevas pargis.
Seejärel sõitsime A.H.Tammsaare muuseumisse (u10min kaugusel). Ega seal midagi ootamatut ei ole: vanad talumajad, põld, saun. Küll üllatas mind, et raamatud “Kõrboja peremees” ja “Tõde ja õigus” on ligi 100 aastat vanad. Just oli ka avatud uus surma teemaline näitus, mis käsitles raamatutes “Tõde ja õigus” olnud surmaga seotud mõtteid. Fun fact: Krõõt suri 26-aastasena. Sain tõdeda seda, et 100 aastaga on ikka väga palju elu-olus muutunud.
Võtsime oma lapsed, kes sülle ja kes selga ning kõndisime muuseumi kõrvalt üle põllu Kodru rappa (teed sinna ei läinud), et seal piknikku teha. Olime eelneval õhtul küpsetanud pirukaid, muhvineid ning ostnud poest head-paremat (maasikad, mustikad jne). Kahe väikese lapsega juba 2km on matk. Ilmaga megalt vedas, sest päikese käes sääski ei olnud. Sten käis ka laukas ujumas. Rõõmupall väga matka ei nautinud, aga õnneks ta pikalt kannatama ei pidanud.
Hotellis olime broneerinud õuesauna ja välivanni. Tegime seal saunapidu: saun, snäkid, muusika, enamiku ajast veetsime õues olevas vannis. Ülimõnus.
2.PÄEV
Hommikul hakkas Rõõmupall jubedalt nihelema nii nagu ta tavaliselt teeb enne ärkamist. Kella vaadates oli kell 4.30 ehk Päike oli tõusnud. Selline on siis elu lapsega, kui magada Päikesetõusu poolses toas, millel on kehvad tumendavad kardinad! Mul õnnestus tissiga pikendada und kella 6.30-ni. Lapsed mängisid toas, siis sõime hommikust ja veetsime aega hotelli õuealal.
Edasi suundusime (u20min kaugusel) olevasse Järva-Jaani vanatehnika ja muuseumide keskusse. Seal oli palju vanasid päästemasinaid, autosid, busse, kuhu sai ka sisse minna. Esialgu tundus, et seal pole (minu arvates) midagi huvitavat, aga siis õuealal oli lastele palju rattaid ja autosid ning vanadesse bussidesse oli täitsa tore sisse minna. Selline nostalgia hetk, et kas tõesti need bussid ja trammid on vanad. Ma ju ise alles (15a tagasi) sõitsin nendes.
Seejärel läksime kiidetud Jaani pubisse sööma. Erinevalt tavalisest pubitoidust ei olnud seal pubitoidu tase vaid samm edasi. Väga uhked toidud heade hindadega.
Kella 13 ajal asusime planeeritud pikale sõidule (u60min) Vudila lõbustus-ja veepargi suunas. Kuigi Rõõmupall oli ka eelnevalt natuke tukastanud, siis õnneks jäi ta koos Väikemehega uuesti magama, sest autos beebi lõbustamine on minu jaoks üks jubedamaid asju. Kohale jõudes lasime veel lastel magada ning isegi tukastasin veidi.
Vudila oli äravahetamiseni sarnane Vembu-Tembu maale kuigi Vudilas oli natuke rohkem teha just väikesematele. Näiteks oli kohe 3-aastaseks saava Väikemehe lemmikuks jäneste paitamise võimalus, õues olevad puidust loomanikerdised, suur sisemängutuba batuudi, pallimere ja kõiksugu mänguasjadega, aga ka laste mänguväljakud. 11-kuuse Rõõmuplli lemmikuks oli liivakast, Alpakate vaatamine ja suvalised asjad nagu selles eas lastele meeldivad, nt mänguväljakul ülesronimiseks pandud astmeklotside patsutamine (?!).
Ilm oli super! Isegi mina panin päevitusriided selga. Veepargi vesi oli aga Eesti parkidele iseloomulikult jääkülm ehk 18 kraadi. Sten küll entusiastina vedas Väikemeest liumägedele, ent Väikemees neid sedasi nagu Sten ei nautinud. Kellele siis meeldib külm vesi kõrgest mäest alla lastes näkku pritsimas?!
Ööbimisime seal lähedal Saadjärve puhkemajas. Seal oli 6 tuba. Super hea uni oli tänu konditsioneerile ja pimendavatele kardinatele! Siiski pärast meid olid seal vaba veel vaid üks päev ja järgnevaks kaheks kuuks kõik broneeritud.
3. PÄEV
Poisid ärkasid 8.00-8.30 ning Sten tegi imehäid pannkooke. Sõitsime edasi Tartusse Ahhaa keskusesse, kus oli uus gravitatsiooni teemaline näitus. Enim oli seal tegevust Stenile.
Siis võtsime Vegmachinest toidud ning sõime Kaubamaja kõrval pargis. Seal oli ka mänguväljak saanud uuenduskuuri.
Meie järgmine sihtkoht oli Põlvamaal (u60min kaugusel olev) Pokumaa. Lapsed tegid autos lõunaune. Meil polnud kõrgeid ootusi. Põhimõtteliselt oli seal üks suur maja, kus oli mitu korrust näitusi ja mängutuba ning väike õueala paari majaga. Metsas oleva matkaraja jätsin Rõõmupalliga käimata, sest metsast tulnud inimesed rääkisid, et isegi kõnnitempos käies sõid sääsed lapsi. Ja seega sai olla vaid päikese käes. Mulle meeldisid enim Edgar Valteri maalid. Väikemehele meeldisid väga puidust tehtud kujud ja jäätise söömine (imehead sorbetid!). Ometi läks meil seal aega umbes 1,5h.
Päeva parim osa oli aga lõpus ehk Maanteemuuseum. Ma polnud seal varem käinud ja see oli tõesti kiidusõnu väärt. Mõnusalt interaktiivne. Väikemehele meeldis enim õues elektriautoga sõita ning laste mängualad.
Tegime õues piknikku ning Rõõmupallil oligi ööune aeg. Sõitsime ca 60min oma viimasesse ööbimiskohta- Hundi tallu Võrumaal. Seal oli meil broneeritud suur maja.
4.PÄEV
Paar päeva “tavalist” toitu ehk allergeenide söömist ja tulemus oligi kohal: Rõõmupallil gaasid, mis ei lasknud tal öösel magada ning lisaks nahal atoopilise dermatiidi laigud, mis ka vist öösel sügelevad. Kehv öö aga tähendab nii päeval virilat beebit kui ka minu tavapärast kergemat ärritumist. Tore algus uuele päevale! Ka järgnevatel öödel kordus sama.
Hommikupooliku veetsime oma maja aias. Stenil oli kaasa võetud nii hiiglaslikke mullide tegemiseks vajaminev kui ka lastele bassein. Lisaks ka veepüssid. Tegevust jagus pikalt.
Edasi suundusime Piusa koobastesse. Seal sõime lõunat. Toiduvalik oli muidugi väga väike, aga kõik oli maitsev. Kuna koobastesse sai minna vaid ekskursiooniga, siis liitusime ekskursioonigrupiga. Vaatasime vastavat filmi ning kuulasin giidi. Samal ajal Sten tegeles poistega ja mina siis hiljem rääkisin, mida põnevat teada sain.
Poistele meeldis enim liivakarjääris. Sealne liiv on tõesti nii peenike ja pehme. Imeilus koht.
Siis sõitsime Vastseliina lossi, kus on keskaegne teemapark. See tähendab siis väikest näitust keskajast, mungaelust tehtud suurt näitusemaja ning lossi varemeid vabas õhus. Seiklusrada oli valmimisel. Mänguväljak, eelkõige labürint meeldis Väikemehele väga. Seal olime päris pikalt. Pärast sõime veel sealses keskaja teemalises söögikohas.
Käisime koduteel veel toidupoes, Rõõmupall ja Sten käisid kohalikus järves ujumas (vesi oli külm) ning tegime kodus süüa.
Päevaga oli majast saanud ahi ja kogu soojus suundunud ülakorruse magamistubadesse. Õnneks oli ka allkorrusel üks magamistuba ja sedasi magasimegi kõik neljakesi ühes toas. Väikemees magas voodis, aga me kõik ülejäänud madratsitega maas. Õues hundid enne keskööd ulgusid, naabri koerad niutsusid ja klähvisid ning päris kõhe tunne oli sees.
5. PÄEV
See päev oli mu lemmik! Hommikul läksime jalutama Setu puhketalusse. Setumaale omaselt on kõikjal puidust nikerdatud kujusid, mis Väikemehele väga meeldivad (ta alati olnud suur kunstihuviline). Samal ajal kui Rõõmupall autos magas ja mina autos ta und valvasin, siis käis Sten Väikemehega Setu kohvikus söömas.
Edasi sõitsime Härma müüride juurde vahukomme ja kanavorste grillima. Oi, Väikemehe jaoks oli vahukommide söömine miski, mida ta oli terve reis oodanud. Kana on üks neist toitudest, mis ei tekita Rõõmupallile kõhugaase. Ilm oli imeline ja loodus imekaunis. Ei ühtki pilve taevas. Sten ja Rõõmupall käisid ülekuumenemise vältimiseks sealsamas Piusa jões ka ujumas.
Külastasime ka Lasva veetorni. Seal oli muusikaline trepp ning linnufotode näitus.
Pärastlõunal sõitsime Võrru. Nii suur linn! Uskumatu! Jalutasime Võru Kaubanduskeskusesse, et tellida kiidetud Namaste söögikohast õhtuks toitu kaasa ning siis kõndisime Tamula järve randa. Piraadilaev, liivane põhi ja soe vesi (25c!). Seal meeldis mulle väga. Vesi oli nii soe, et isegi mina käisin ujumas. Enim nautis aga vett ja laineid Rõõmupall. Ta olekski sinna veega plätserdama jäänud.
Õhtul suundusime (u10minuti kaugusel) Kubija spasse ja järve äärde. Alustasime minigolfist, mida Väikemees väga ootas. See oli hotelli ees ja kõigile tasuta. SPA-s olime umbes 1h ning käisime erinevates saunades ja olime vees. Väga mõnus väike SPA.
Kubija järves vesi oli külm(24c), ent inimesi ujumas päris palju. Seal oli tõmbenumbriks võimalus teha tornist vettehüppeid. Sõime seal ka eelnevalt kaasaostetud Namaste toitu. Tagasisõidu koju arvestasime Rõõmupalli ööune ajale (19.30). Loomulikult Väikemees nii vara enam ööunne ei jää, sest ta magas ka lõunaund ning eriti praegusel valgete õhtutega ajal on ööuni üks parajalt lootusetu ettevõtmine. Siiski kell 22 kõik peale minu juba kodus magasid.
6. PÄEV
Järjekordselt Rõõmupall magas öösel kehvasti. Muudkui siples kõhugaaside pärast. Pagan. Hulluks ajab! Pean ikka oma toitumist jälgima, kui vähegi tahan öösel magada.
Lõunasöögiga läks kehvasti. Esimene koht, kuhu läksime oli kinni ja teises saadeti meid ära, sest teenindaja ütles, et ta ei jõua nii palju inimesi korraga teenindada ja ka süüa teha. Enne meid oli sinna just jõudnud suur lauatäis inimesi. Seega võtsime midagi poest ja asusime pikemale sõidule Tartumaa poole, et minna Cantervillasse.
Tee pealt võtsime kohalikust istandusest kastitäie maasikaid, mis olid esimesed Eesti maasikad, mis sellel suvel saime. Imehead. Maksid 5eurot kilo. Väikemees samal ajal magas lõunaund.
Cantervilla mängumaa pole mu lemmikuks. Ju seetõttu, et mäletasin, kuidas seal on kõik katki. Aga koroonaga oli seal palju asju korda tehtud. Kõigile teistele seal väga meeldis. Väikemehe lemmikuks olid vangikoobas, minigolf ja puukujud. Vesi oli nii soe, et isegi mina käisin ujumas, aga samas õues oli jube palav ka. Veetsime seal mitu tundi, millest tunni Rõõmupall ka magas.
Õhtul suundusime Pühajärve äärde. Pistsime korra varbad vette, mänguväljakul, käisime Pühajärve pubis söömas ning võtsime uue majutuse GMP hotelli. Meil oli ka Hundi talus ööbimine makstud, aga meil said seal piirkonnas tegevused otsa ja see lastega edasi-tagasi sõitmine oleks olnud liiga tülikas.
Käisime poes, et osta mulle eraldi hommikusöögi asjad (tavalises hotelli hommikusöögis pole mulle midagi) ja õhtuks Väikemehe magama paneku eelselt väikese raamatu. Lisaks teipisime kardinad kinni, et sealt valgust ei tuleks, mis häiriks magama jäämist (jaanipäeva eelsete valgete õhtute võlud). Seega hotelli jõudes Rõõmupall jäi magama paari minutiga, Väikemehega tegime paar lehte kleepsuraamatut ja jäimegi magama. Sten samal ajal sõitis 1h kaugusel olevasse Hundi tallu, pakkis seal kõik asjad ja sõitis tagasi.
Üks päev toidu jälgimist ja tulemuseks magas Rõõmupall jälle normaalselt (3x otsis tissi 10 sekundiks 11h jooksul kusjuures korra sellest pissis ja vahetasin mähkme). Arvestades, kui olematult ta päeva jooksul sööb, siis ma arvan, et 2x öösel toita on okei.
7. PÄEV
Hommikupooliku veetsime Pühajärve rannas. Vesi oli 26 kraadi ja õhk 31! Poisid mängisid uuel mängualal, kus sai vee ja liivaga toimetada. Rõõmupall tegi väikese uinaku vabas õhus. Käisime ka paadiga sõitmas. Sõime. Mul oli täitsa kahju sealt lahkuda, sest seal oli tõesti väga mõnus.
Sten oli aga kuuma käes kärsitu ning poiste lõunauinaku ajal sõitsime Tartusse. Olime pikalt Lõunakeskuses: käisime lauamängu-ja mänguasja poodides, sõime ning olime mängumaal. Seal lastele meeletult meeldis.
Siis käisime VSpa-s ning Sten ja Väikemees jõudsid veel VSpa kõrval olevasse mängutuppa. VSpa oli üllatavalt mõnus kuigi arvasin, et olen seal juba liiga palju käinud. Rõõmupall oleks võinud jäädagi sinna lastebasseini mängima.
Viimase söömisega enne pikka sõitu oli jama, sest inimesi oli nii palju, järjekorrad nii pikad, aga lõpuks ikka pärast 1h saime Vapianost oma toidu kätte.
Kokkuvõttes jäime reisiga väga rahule. Kahe väikesega reisimine on karm. Oli hetki, kus mõtlesin, et lähen hulluks, näiteks kui pidin Rõõmupall puusa peal pikki vahemaid kõndima treppidest üles, ent teistel hetkedel jälle tõdesin, kui lihtne on nendega kodust väljas.
