Sellel suvel oli meil planeeritud reis Rumeeniasse. Absoluutselt kõik, kellele oma reisiplaane mainisime olid:
See riik sai valitud selle järgi, et mees saaks ühe uue riigi oma “pean-korra-elus-kõik-riigid-läbi-käima-listi”. Lennujaamas oma reisiseltskonnaga arutades selgus, et meil kõigil on vaid ähmane ettekujutus, mis riiki läheme ja seega ka ootused olid kõigil madalal.
Lendasime: Tallinn-Varssav-Bukarest. Nagu ikka oli sõit seiklusterohke:
- jäime peaaegu Tallinna lennust maha (õnneks lükati lendu edasi) – jah, see on võimalik isegi kui elad lennujaama kõrval!,
- kohvrite kontrollis alusel läbi masina sõites kadus mehe pardakaart ära (saime tagasi),
- mehe mobiil ja lastele ostetud mänguasjad ununesid lennukisse (saime järgmine päev lennujaamast kätte)
- kuna jõudsime lennujaama kella 23.30 ja autorent oli juba kinni, siis pidime sõitma taksoga hotelli ja mehed hommikul käisid lennujaama autorendis rendiautosid kätte saamas.
Lennujaama hotell (Hilton Garden Inn Bukarest Airport) oli väga normaalne, toad kenad, hommikusöök okei.
Kohe lennujaamas saime teada, et rumeenlased on mustlased, pagana pätid või me oleme lollid turistid, kes ei saa asja väärtusest aru. 5min lennujaamast hotelli sõit maksis ühe taksoga 30 eurot. See on üpris häiriv, et kuskil hindasid neil kirjas ei ole, vaatavad sulle otsa ja siis ütlevad su silmade järgi umbes 3-4 korda suurema hinna, kui tegelikult on asi väärt. Tegu oli taksodega, mis olid kohe lennujaama ees ehk tundusid olevat ametlikud taksod. Peotäis vaarikaid maksis muidu 10 rumeenia lei-d ehk umbes 2 eurot, meile müüdi 6 euroga. Või täiesti külma näoga küsitakse limonaadi eest 7 eurot (?!). See on see Rumeenia negatiivne osa, mille tahtsin kohe alguses hingelt ära saada.
- Päev
Kui lennujaamast asjad kätte saadud, siis startisime autoga kõigepealt Euroopa suurimasse: Therms-Bukaresti veekeskus-spasse. See oli uskumatult uhke. Mees oma kinnisvarapilguga ütles, et kõikjal oli kasutatud vaid kõige kallimaid vahendeid, mida on võimalik kasutada spa-d tehes. Õues oli umbes 30 kraadi, päevitasin päevitusalal, samal ajal meespere lasi torudest alla. Käisime koos ka ühel kummipaadisõidul, mis oli tore. Lisaks meelitasid nad mind ka ühele pealtnäha leebele torusõidule, aga see oli nii õudne, pikk ja kiire, et nutsin terve sõidu ja ma vist ei julge minna vist enam kunagi ühelegi torusõidule. Spa ala oli tore, olid uhked aroomisaunad, massaaźi-lauad, punase-valgusega päevitusalad. Õhutemperatuur oli toas 30 kraadi. Kõikjal oli meeletult palju palme, väga ilus. Veekeskuses olles selgus, et seal on eri tasemega piletid ja kuna meil olid lapsed, siis me Elysium alale ei saanudki minna, kus on mineraalidega basseinid. Reisi viimasel päeval läksime sinna spa-sse uuesti ja siis käisime ka ELysium alal. See oli imeline! Mineraalveega basseinid, saunarituaalid – see on Rumeenias koht, kuhu võiks minna terveks nädalavahetuseks ainult selle spa pärast!
Söögipeatuse tegime McDonaldsis, sest meie trajektoorile toidukohti rohkem ei jäänud. Sõitsime autoga mitu tundi Transilvaania suunas.
Rumeenia on Euroopa üks vaesemaid riike, siin elab u19 miljonit inimest, on Euroopa Liidu liige juba üle 10-aasta ning neil on seal 33 valijameest, saanud üle 100 miljonit abiraha ja teed on tõesti super korras. Ma ei saa aru, miks eestlased ei võiks Euroopa Liidus natuke meie eest võidelda ja mustlasjuttu ajada. Saaks ka Eestis teed nii korda. Aga negatiivne on see, et kõikjal on mega ummikud tingituna teetöödest. Me pole vist elu sees nii palju ummikutes istunud nagu seal sõites.
Kiirustasime, et jõuda kiidetud matkarajale: 7-ladder canyon matk. Matk hakkas kohe mäest üles suunaga ja teadsime, et hiljemalt kella 17-ks peaksime jõudma kohta, kus tuleb maksta pileti eest, sest hiljem jõudes pannakse rada kinni. Olime pool-joostes matkanud juba 40 minutit ja piletiputkat ei kuskil. 5 minutit enne kella 17 läks mees ees joostes vaatama, kui kaugel me sellest piletiputkast oleme. Ta jõudis sinna kell 16.59 ning töötajad polnud nõus meid ootama. Seega tuligi mees tagasi sõnumiga, et meie matk lõppeb seal. Kuigi meie matk kestis vaid u1h20min mitte 2-3h nagu planeeritud, olid mul järgmistel päevadel sääremarjad ülivalusad. Eriti äge oleks olnud tulla mäest alla zip-linega, aga kahjuks siis oleksime pidanud jõudma veel varem kohale. Seega teinekord tuleb kindlasti minna juba varem sinna!
Ööbisime väga kenas hotellis (Grand Hotel Belvedere).
Õhtust sõime Brakovi vanalinnas La Ceaun Piatas. Rumeenia toidud on imemaitsvad! Eriti nende supid! Palju on loomalihaga toite, kalatoite harvem, tavalised on ka menüüdes marineeritud köögiviljad (hapukurgid, peet, porgand). Pastasid ja pitsasid kohtab menüüdes harva.
2. Päev
Meie start hotellist oli hommikul kell 9.00, sest meil oli plaanis pikk turistipäev. Kõigepealt läksime krahv Drakula lossi ehk Bran Castle-sse. Meil olid piletid ette ostetud ning see oli ainuõige mõte! Rahvast oli meeletult, kõikjal suured grupid. Mul oli ettekujutus, et tegu on suure lossiga, aga see oli üks kõige mõistlikumaid, parajama suurusega loss-kindlusi, mida olen kunagi näinud. Lisapiletid olid piinakambri osale ja mini-filmide alale. Mõlemad olid huvitavad ja piletit väärt.
Käisime mehega vaheldumisi ka seal kõrval olevas kollimajas Castle of Horroris. Lastele alla 12 oli see mitte lubatud, õige kah, sest see oli väga hirmus kollimaja. Õnneks näitlejaid ei olnud, aga õudne oli ikka, eriti üksinda.
Meespere maitses ka kohalikku saia, mida küpsetatakse pulga otsas ja siis kaetakse mistahes asjaga, nt kaneeliga, juustuga vms. Olevat olnud väga maitsev.
Edasi läksime Dinoparki. Mul olid väga madalad ootused, sest olen käinud maailmas paljudes dinosauruse parkides ja Rumeenia oma ei saanud ju olla hea?! Pean ütlema, et see on parim dinopark, kus olen kunagi käinud. Rumeeniast on leitud paljude lendavate ja meredinosauruste luid. Super hea valik dinosauruseid, põnevalt tehtud.
Jääaja eelajalooliste loomade väljapanek oli ka väga hea. Olin just eelmisel õhtul lugenud poistele graafilist novelli jääaja teemadel, seega sobitus sealne olustik meie koduõppe teemaga ülihästi.
Park ise on mäe otsas. Jõudsime mäe all oleva putkani, kuhu tuli parkida auto ja kust sai osta pileti rongile (traktorauto, mille taha olid pandud vagunid). Küsisin, et kaua jalgsi minnes mäe otsa läheb. Öeldi 10 minutit, okei ostsime rongipiletid. Piletid maksid 20 eurot pere peale! Rong sõitis üliaeglaselt, sõit kestis max 3 minutit. Ebanormaalne hind! Pargipiletid maksid vist 10 eurot nägu. Mäe otsast alla tulime jalgsi.
Sealsamas sõime ka lõunat. Toit oli imemaitsev. Pere peale läks kokku 44 eurot ja tellisime palju head ja paremat.
Dinopargi kõrval oli ka Magic Park Rasnov. Lastele meeldis sealne hiigelsuur batuut-seiklusrada, kus nad olid liialdamata vähemalt 30 minutit. Muidu jättis kogu park sellise tugeva võltsingu tunde.
Külastasime ka lähedal olevaid koopaid. Jälle kõigepealt matk mäest üles ja siis tehti meile väikese grupiga matk väikeses koopas. Kõige põnevam, aga ka natuke kõhedust tekitav oli see, kui kogu valgus lülitati koopas kinni ja saime olla pilkases pimeduses. Väga omapärane kogemus. Meile lasti seal ka klassikalist muusikat.
Edasi sõitsime autoga mitu tundi läbi Rumeenia. Siinne loodus on hämmastavalt ilus: tohutud mäed, mis on kaetud lopsaka põlismetsaga. Mäed on sellised nagu Austrias, aga puud on nii suured nagu Uus-Meremaal. Ma pole kuskil mujal Euroopas kohanud sellist loodust nagu siin. See mägede ja taimede kombinatsioon on kuidagi nii ürgne ja võimas. Isegi putukad on siin hiiglasuured: laps leidis põdramardika, mis oli ta labakäe suurune!
Õhtuks jõudsime autoga oma järgmisesse sihtpunkti: hotell Curtea Vechesse.
3.Päev
Hommikul sõitsime vaatama Prometheuse kuju ja suurt veetammi (Vidraru Dam) Taaskord olin nendest mägedest lummatud. Tavaliselt sinka-vonka mägiteedel läheb mul autoga sõites süda pahaks, aga siinsed teed on ülihead ja mehe sõiduoskused on ajas paranenud.
Kõikjal olid karuhoiatuse sildid. Autoga mägiteedel sõites arutasime naljaga, et huvitav, kas need karud tulevad autoteele mäe otsast või kanjonist üles ronides. Et kas nad on mingisugused mägikitsed ja siis uskumatu, aga nägimegi karuema koos kahe karupojaga, tulid kanjonist altpoolt. Suundusid täpselt sinnapoole, kus olime turistidena jalutanud enne kui autosse istusime.
Meie turistipäev jätkus, sest läksime krahv Drakula kindluslossi (Poenari Citadeli), mis oli ehitatud mäe otsa, kuhu viis üle 1400 trepiastme. Muidugi sammusime vapralt seda vaadet imetlema, et hommikune trenn saaks ikka tehtud. Lapsed olid ülivaprad, kordagi ei kurtnud. Mina olen meie peres ikka viimane, sorgin vapralt viimasena järgi samal ajal kui meespere ees jookseb. Teibasse inimeste ajamine oli Drakula stiil.
Seal lähedal oli ka muuseum Castelul Dracula Transfagarasan, kus näidati ülihead filmi, kes see krahv Drakula siis tegelikult oli inimesena ja kas ta ikka oli nii kuri mees nagu räägitakse. See film kestis u20 minutit, ma vaatasin terve filmi ära, väga põnev oli. Lisaks oli muuseumi ala, aga mina sinna mina ei jõudnud, kogu aeg ju vaja edasi minna.
Käisime tee peale jäävas täiesti suvalises kohas söömas (enamasti mees otsib enne reisi juba ka söögikohad välja), aga sealne toit oli imemaitsva toiduga nagu kõik eelnevad kohad, kus oleme käinud!!
Tagasisõit Bukaresti oli pikk, üle 2h. Lapsed magasid autosõidu.
Meile jäi sõites silma pood nimega Jumbo, värvilised tähed, mõtlesime, et äkki on tegu mingisuguse hiiglasliku mänguasjapoega. Uudishimust siis läksime vaatama ja tegu oli IKEA ülesehitust omava mänguasja-Tigeri moodi poega, kus leidus asju vetsupaberist kuni ujumisriiete ja mänguasjadeni. Otsin sealt lastele snorgeldamiseks asjad ja merepõhjas kõndimise jalanõud, sest plaanime sügisel minna Egiptusesse. Kõik oli loomulikult imeodav.
Õhtul jõudsime tagasi Bukaresti, kus käisime vanalinnas söömas.
4. Päev
Jälle päev Bukarestis saigi alata.
Käisime vaatamas suurt ooperimaja. Sissepääs maksis täiskasvanutele u 3 eurot. Nii ooteala kui ka saal ise olid väga uhked.
Hommikul sattusime kogemata esmalt Rahvamuuseumisse (vaatasime google mapsilt valesti, loodusmuuseum oli kohe selle kõrval). Seejärel läksime üle tee olevasse Paleontoloogia muuseumisse. See sobis imehästi kokku meie hetke koduõppe teemaga, sest vaikselt tegelesime sellel ajal lisaks dinosaurustele ka kivimite teemaga. See muuseum oli väga suur üllatus, sest sealne näitus oli tõesti võimas. Lisatasu eest toimus muuseumi tagahoovis dinosauruste näitus, mis oli ka päris hea.
Edasi läksime muuseumi, kuhu pidime algselt minema: loodusmuuseumi. Seal olid grupeeritud mandrite kaupa liigid. Väga hästi tehtud näitus, aga midagi uut ja revolutsioonilist me seal ei näinud.
Meie teekond viis peredele soovitatud Edenlandi parki. Seal maksid sissepääsu pileti ja siis iga atraktsiooni eest pidi lisa maksma. Miniloomaaed oli hinna sees. Poisid mängisid minigolfi ja tegid liivapudiga kleepsupilte. Rahvast oli väga palju. Kõik maksis väga palju. Seiklusrajale poisid ei saanud minna, kuna neil polnud tosse.
Liivapiltide tegemine pakkus lastele suurt rõõmu:
Olime juba pikalt vaadanud autoga sõites neid tohutult kauneid päevalillepõldusid. Lõpuks parkla kõrvalt lubasime lapsel ühe lille korjata. Oi, kui õnnelik ta oli!
Käisime ka Tiriac Collection automuuseumis, kus oli mingisuguse mehe kogutud üle 70 uhke auto.
Sõime sellel päeval kaks korda Casa Romaneasca nimelises söögikohas, sest sealne toit oli lihtsalt liiga maitsev ja hinnad ka võrreldes Eestiga odavad.
Kiirustasime ka Ceausesu – kurja presiendi – uhkesse villasse. Planeerisime esialgu selle käigu teise päeva, aga selleks päevaks polnud pileteid saada. Tegu oli tuuriga, jäime sellele tuurile päris palju hiljaks. See maja oli uhke. Pilt basseinitoas:
Õhtul käisime Baneasa kaubanduskeskuses. Mina uudistasin pesupoodides, nagu ikka läksin proovikabiini 20 asjaga ja lõpuks valisin välja ühe. Ma ei mäleta, et oleksin endale kunagi nii kalleid pükse ostnud. Meesperele pakkus enim huvi legode valik lego poes ja mingis elektroonikapoes. Veetsime mitu tundi (!) sealses raamatupoes, sest sealne raamatuvalik oli lihtsalt niivõrd hea. Hinnad ei olnud odavad. Sarnane Eestiga.
5. Päev
See oli kõndimispäev ilma autota. Kõigepealt läksime suurde parki nimega Cismigiu Gardens. Tegime seal paadisõitu.
Edasi kõndisime Velanova Mirage Bucharest 3D muuseumisse. See oli omapärane. Ruumid olid väikesed ja tavaliselt on 3D muuseumites minu jaoks rohkem põnevaid pildikohti, samas poisid olid vaimustuses.
Möödusime erinevatest maamärkidest: Macca Villacrosse, Carturesti Caruseli, Stavropoles Monastrey. Olid okeid.
Astusime sisse ühte Bukaresti suurimasse ja ühte hinnatuimasse raamatupoodi, aga Baneasa kaubanduskeskuse raamatupoe valik oli meie arvates parem.
Käisime ka hinnatud Fame of Trolls põgenemistoas. Meie tegime McDonaldsi teemalist tuba – see oli tipptase. Täpselt paraja tasemega. Reisikaaslased käisid SteamPunk toas ja see olevat olnud väga raske.
Õhtul käisime oma hotellis ujumas. Välibassein oli nii soe, et seal sain isegi mina olla kauem kui 5 minutit.
6.-12 päev
Käisime lõunal uuesti Thermide spa-s aja seejärel tegime ligi 3h kestva autosõidu Rumeenia Musta mere ääres olevasse Constanta hotelli, kus pidi algama meie rannapuhkus.
Ööbisime esimesed ööd Phoenicia Royal hotellis, aga see oli kõige maitsetuma disaini ja vene 90ndate hõngulisem hotell, kus olen kunagi ööbinud. Ainsad positiivsed asjad olid toas olev mullivann ja hea rand. Hotellis olid vaheldumisi barokk üliuhke mööbel ja siis ranna-stiilis mööbel, suvalised värvid, koridorides ja magamistoa laes neoonvalgus eri lülititega, hammasteta külalised, reisiseltskonnad suurte gruppidena (nt 2 meest ja 4 naist). Kõrval lauast politsei viis ühed külalised minema. Ka meil tekkis seal hotellis väikene konflikt, mistõttu otsustasime hotelli vahetada.
Meil väga vedas ilmaga. Iga päev oli 25-30 kraadi, päike. Täpelt ideaalne kuumus. Rand oli väga hea.
Uue hotelli Hotel Del Maris välibassein oli soojendusega, isegi mina ujusin seal! Täiesti ideaalne. Hommiku- ja lõunabuffee meenutasid mulle koolisööklat kuigi tegu oli ühe selle piirkonna kõige uhkema hotelliga. Vaatamata sellele oli tegu täitsa hea hotelliga.
Kus seal käisime?
- Käisime linnas jalutamas. Constanta on kena linnake. Sealseks vaatamisväärsuseks on Constanta kasiino – see oli muuseum, okei oli, nothing special.
- Dolphinarium of Constanta – imeline! Väga hea show delfiinide ja merilõviga. Võib-olla isegi parem kui olen näinud USA-s SeaWorldis. Lisaks ka väike loomaaed.
- Kaebanduskeskus City Park Mall oli oma kaubavaliku poolest väga hea, käisime seal mitu korda. Isegi mina shoppasin seal, tavaliselt juhtub seda reisidel haruharva. Hinnad olid keskmised.
Meeldejääv oli üks kreeka söögikoht, sealne atmosfäär ja sealne toit olid mega hea, aga üldiselt ei küündinud Constant toidutase mujal Rumeenias kohatule.
Kokkuvõttes, Rumeenia on riik, mille ürgne loodus, imehead toidud ja ülihea kliima, läheb kirja ühe minu maailma lemmikriigina, mida külastaksin veel.
