Beebile vajalikud asjad: meie nimekiri

Täpselt 2 aastat on möödas sellest ajast, kui olin samas olukorras: vaja koostada nimekiri vajalikest ja olemas olevatest beebiasjadest. Esmarasedana arvasin, et beebile pole palju vaja: toit ju omast käest (pigem küll rinnast) võtta ning meie kliimas ongi vaja osta vaid riideid. Tegelikult ongi nii ja hakkama saab PALJU vähemaga, AGA ühe tänapäeva inimesena olen niivõrd mugav, et kõik võimalikud elu lihtsustavad vidinad meeldivad mulle väga: elektriline hambahari, tolmuimeja, kiire arvuti, induktsioonpliit jne. Samamoodi ka beebi asjadega. 

Selles mõttes on seekord palju lihtsam, et enamik suuri ja kalleid asju, nt turvahäll, vanker, on meil eelmisest lapsest (Väikemehest) alles hoitud, ent ometi selgus, et päris vana rasva peal me ka liuelda ei saa. Küll on osad asjad oma aja ära elanud, kahe lapse olukorras oleks vaja suuremat eset, nt beebitarvete kotti, või võiks uuele beebile ka soetada tema isikliku võrevoodi ja kaisuteki. Lisaks veel mõned lapsekasvatuslikud lähenemise muutused mähkmete ja une vallas. Ühesõnaga hakkasin taas kord nimekirja koostama, et enda jaoks need beebiasjad uuesti läbi mõelda ning ehk on sellest kasu ka kellelegi teisele. Seda enam, et siin on nii mõndagi minu jaoks väga olulist, mida ma pole kohanud, et keegi oleks varem maininud.

Hoiatan, et tegu on HÄSTI pika postitusega, sest mind isiklikult alati väga häirib, kui sama teema on jaotatud miljoni postituse alla. Hea, kui kõik vaja minev info on ühes kohas.

Siin nimekirjas on välja toodud meie jaoks vaja minevad ASJAD:

• beebi toitmiseks (imetamine),
• jääkide väljutamiseks (mähkmed),
• beebiga kodust väljas,
• magamiseks,
• vannitamiseks,
• beebi suuhügieeniks ja apteegitarbed,
• mänguasjad, beebiraamatud ning
• mälestuste talletamine.

Kuna nimekiri on pikk, siis hästi soovitan mehega “vastutusalad” ära jaotada. Meestel ju sellist pesa punumise instinkti enamasti ei ole. Andsin mehele konkreetse nimekirja asjadest, mida tema peab ostma. Vajadusel lisasin ka märke, nt mis firma oma või mis peab antud asjal olema. Nt sai tema vastutusalaks leida vannis käimisega, apteegitarvete (sh rinnapatjade), autosse vajaliku ja mänguasjadega seotu (sh mängukaare jms-ga). Samuti beebile võrevoodi, pimendavad kardinad ja voodipesu hankis tema.

Kogu vajalike asjade märksõnadega nimekirja leiab siit postitusest: vajalikud materjalid (salasõna saamiseks liitu meili listiga või jälgi/like Facebooki lehte ja kirjuta mulle). Sealt leiad ka haiglakotti vajamineva nimekirja, loomuliku sünnituse konspekti (16lk) ning sünnituse ajal sobiva muusikalisti.

Uue beebi jaoks riiete postitus siin: mis suuruses, kui palju ja milliseid beebiriideid varuda?

BEEBI UNE TEEMALINE RAAMAT

Kuna magamatus on üks hullemaid asju, mis vastse beebiga on tõenäoline juhtuma, siis kirjutasin beebi une teemalise raamatu, mille saad osta siit: www.stoneagesleep.com

Luban, et see aitab sind ja eraldi on välja toodud peatükid, millest alustada lugemist rasedana. 

BEEBI TUBA

Kui Väikemehele tegime oma toa: värvisime ise šabloonidega seinad, õde joonistas seinale pildid jms Beebituba (vol 2) ja Beebituba vol 3 (Montessori mõjudega), siis uus beebi oma tuba ei saa. Meil pole korteris selleks ruumi.

BEEBI TOITMINE

Mul on kogemus vaid imetamisega. Kunsttoitu ma põhimõtte pärast koju ei ostnud isegi kui oli kurikuulus 3nda elukuu piimastreik (laps end nälga ei jätnud ja hakkas peagi jälle normaalselt sööma). Proovisin siis ka imetamiskeed lapse tähelepanu püüdmiseks, aga see oli üpris kobakas ja minu lapsele suurt huvi ei pakkunud.

Samuti ei olnud mul vajadust piima välja pumbata (rinnapump, säilituskotid). Ajastasin oma (tööl)käimised sedasi, et oleksin umbes järgmiseks beebi söögi ajaks tagasi. Esialgu tähendas see 2,5-kuuse beebi kõrvalt 3h eemal olekut, ent beebi kasvades, kui ta söögivahed juba pikenesid, siis kauem. Pealegi poleks ma emotsionaalselt suutnud kauem oma beebist eemal olla!

Proovisin huvi pärast rinnapiima kogumise topse st imetades lased teisest rinnast tühikäigul sinna topsi voolata. Päeva jooksul muudkui kogud ja siis kallad lutipudelisse. Mõtlesime proovida seda, et äkki mees keset ööd korra toidab beebit sellest, et saaksin natuke pikemalt magada. Lutipudeli ostsime spetsiaalse rinnanibu meenutava kujuga Calma lutti ja Medela lutipudeli, kust on keeruline piima kätte saada samamoodi nagu rinnastki. Kuna olin vähe motiveeritud ja ka lapsele ei pakkunud see huvi, siis sinna see asi jäigi. 

Imetasin Väikemeest kokku 1a 7 kuud (sellest öine imetamine kestis 1a 2 kuud).

• “Imetamistool” – kuna esimesed elukuud mööduvad imetades või vähemalt tundub nagu terve päev ongi üks imetamine, siis mugav tool istumise all on päris mõnus. Kuigi imetasin ka diivanil, siis lemmikkohaks sai kindlasti “imetamistool” ehk siis selleks tarbeks ostetud piisavalt laiade käsitugedega mugav tugitool. Väikemehe suuremaks kasvades sai sellest koht, kus laps süles talle unejuttu ette loen.
• Imetamispadi – kui eelmine kord soetasin pika imetamispadja kõhklusega, sest see ju ikka päris kallis (ca 60 eurot), siis seekord teadsin, et see on HÄDAVAJALIK tarbeese juba rasedana. Suureneva kõhu tingimustes on selle peal imehea magada ning ka imetades leidis see sageli käe toetusena kasutust, kui taas kord oli käimas üks 1-3h kestev toitmismaraton. Lisaks kasutasin seda sünnitusel, sest sellest oli võimalik vormida täpselt endale sobival kõrgusel olev padi, kus peal aeleda ning vahepeal kasutasime seda ka “takistusena”, kui beebi magas diivani peal. (Ei tea ju millal on see päev, kui ta otsustab end pöörama hakata). Sagedase kasutuse tõestusena pidime seekord ostma uue (taas kord Nordbaby-st), sest vana imetamispadja sees olevad graanulid olid “ära vajunud” ja tegu oli pigem pannkoogi kui tiheda “ussiga”.

• Imetamise marlilapid – pühkimaks beebi suud piimast puhtaks või kuivatamaks enda rindu kui beebi otsustab rinda vahetada, ent sinul veel endiselt rinnast piima voolab, kaitsmaks enda riideid beebi piima tagasiheite eest (nt krooksu tehes). Olime esialgu ostnud 7tk, ent kuna need ei jõudnud piisavalt kiiresti puhtaks saada ja kuivada, siis lõpuks ostsime veel 3tk ehk siis 10tk oli meie jaoks selline “piisav kogus”, nt üks pidi alati olema seljakotis, nt üks alati imetamistoolis, kaks tükki voodis jne. Minu lemmikuks olid (kaelkirjak Sophie) musliinist marlilapid, mis olid küll teistest peajagu kallimad, aga niivõrd pehmed, et alati eelistasin oma rindu pigem nendega kuivatada kui mõne teisega. Võib olla tänu nende tihedale kasutusel ei määrdunud eriti Väikemehe riided.

• Rinnapadjad – kuna rinnad kipuvad imetades kui ka esialgu suvalistel hetkedel piima eritama. Leidub ka korduvkasutatavaid, ent mina kasutasin ühekordseid. Proovisin erinevaid firmasid (nt Naty, TommyTippee), ent need läksid piimaga täitudes “kortsu” (kehv imavus), olid liiga väikesed ja/või ei kleepunud hästi rinnahoidja külge. Parimaks osutusid Philips Aventi öö ning NUK-i omad. Avendil oli kaks kleepsu, mis tagas selle, et öösel niheledes ei oleks hommikuks see rinnapadi kuskil kaenla all. 😉

• Imetamisrinnahoidjad – on minu arvates hädavajalikud juba raseduse ajal, kui emakas ulatub aina kõrgemale rindade alla ja tugeva traatkaarega rinnahoidja muutub ebamugavalt suruvaks. Imetades on need hädavajalikud, et ei peaks ennast kogu aeg paljaks koorima. Samuti on need hädavajalikud öösiti imetades, sest öösiti võib jääda pärast imetamist piima veel tilkuma ja kui ei soovi hommikul piimases voodis ärgata või magada rätiku/aluslina peal, siis saab kinnitada rinnahoidjasse imetamispadjad.

Mul oli 8 eri värvi ja lõikega imetamisrinnahoidjat, ent mitmed läksid äraviskamisele, sest olid  välja veninud või lihtsalt topilised-kulunud. Kandsin neid ju beebi esimesed 6 elukuud põhimõtteliselt 24h ja kuni aastani kogu aeg päevasel ajal.  

1.Ööseks on parimad spetsiaalsed öised imetamis-magamisrinnahoidjad, sest need on õhukesed, pehmed ja ei pea klõpse avama ja sulgema. Esialgu kasutasin öösiti olemasolevaid imetamise rinnahoidjaid ja öine magamiskvaliteet polnud kiita, ent kui ostsin endale RelaxMomist spetsiaalsed magamis-imetamisrinnahoidjad, siis oli vahe tuntav! Need toestasid rindu palju paremini ning nende riie oli pehmem ja õhku läbilaskvam. Eriti pehme riie on RelaxMaternity MILK-kiududega magamis-ja imetamisrinnahoidjal (85C/D korvile vastab XL suurus). Samuti meeldis mulle selle lõike puhul, et keha oli minimaalselt rinnahoidjaga kaetud, et ei hakkaks palav, aga samas oli see piisavalt rinnapatju ja rindu paigal fikseeriv, et see piimameeskond hommikuks rinnahoidjast välja poleks jooksnud.

2. Päeval imetamiseks soovitan proovida erinevaid mudeleid, nt olid mu lemmikud krõpsudeta rinnahoidjad, kus rinnaosa on veniv ja saad kiirelt rinna vajadusel välja võtta. Kuigi ka nt H&M-st leiab sellise lõikega imetamise rinnahoidjaid, siis minu lemmikuks olid suure PUUVILLA (laseb hingata!!) SISALDUSEGA rinnahoidjad:

• Olen neid tellinud nii Amazonist (puuvillaseid) kui ka Aliexpressist. mõlemad on väga mõnusad.

Krõpsudega avatavatest olid kehva toestusega need H&M rinnahoidjad. H&M-st kauba transport koju/pakiautomaati tasuta. Päris mugavad olid aga need H&M spordirinnahoidjaid meenutavad imetamisrinnahoidjad:

Eriti meeldisid mulle aga sellise lõikega imetamisrinnahoidjad:

• Olen ostnud nii Amazonist (puuvillaga) kui ka Aliexpressist (polüestriga). Ühest kohast tellides maksin ca 25 eurot ja teise eest ca 8 eurot ning mõlemad on super mõnusad.

Samuti kuluvad ära ka ilusad toestusega imetamisrinnahoidjad, et tunda ennast vahepeal ka naisena ja mitte ainult imetava emana. 😉 Neid soovitan osta ca 1 kuu pärast sünnitust, sest erinevalt eelnevalt väljatoodud rinnahoidjatest ei lase toestuskaar sedasi venida. Päris hea valiku ilusaid ja mugavaid pesusid leiab RelaxMom poest (plaanin küsida veel mõne ilusa komplekti endale mehe käest sünnipäevaks):

Imetamisrinnahoidjaks soovitatakse valida raseduse II trimestril sobiv rinnahoidja ja/või nr suurem. Minu puhul täpselt nii oligi.

Enne rasedust oli mul 80B korv (joonisel kollane), ent raseduse ajal, et ei pigistaks rindade alt (emakas liigub aina kõrgemale rindade alla) ja kuna rinnakorv suurenes, siis sobis hoopis 85C (joonisel oranž). See sobis venivate rinnahoidjate puhul tegelikult ka hiljem, aga kuna imetades rinnad tunduvalt suurenesid, siis oli veel mugavam 85D (joonisel sinine).

• Imetamistopid (rinnahoidja ja top ühes) – head eelkõige kodus olles, et saaks imetades rinna kiirelt välja võtta (ei vaja alla eraldi rinnahoidjat). Imetamisriiete puhul soovitatakse valida RASEDUSEELNE SUURUS (või üks nr suurem). Mulle sobis raseduseelne suurus. Samas topiga õues käimiseks tundus see minu jaoks liiga aluspesu, kui just ei pane mingisugust pluusi veel õlgadele, sest see riie on päris õhuke ja kuigi rinnapadjad katavad nibu ära, siis rinnapadjad olid ikkagi näha. Ostsin H&M-st. Samuti pole sellisel imetamistopil eriti hea rindade toestus, aga imetamisega alustades tundus mugav.

• Imetamiskleidid/-pluusid – et ei peaks kodust väljas imetamiseks ennast päris riidest lahti koorima. Otsisin eelkõige sellise lõikega riideid, mida saaks kanda ka pärast imetamise lõppu ja mis oleksid naiselikud. Leian, et emaks saamine ei tähenda, et peaksin käima edaspidi ilma rinnahoidjata lastes rindades nabani venida ja seejuures panema selga “imetamisriide”, mis tekitab tunde nagu oleksin pugenud kartulikoti sisse. Avastasin enda jaoks kahte tüüpi riideid:

1) sellised, kus rind tulev välja võtta läbi “spetsiaalse pilu”, mis on enamasti peidetud teise riidekihi alla ja kõrvalt vaataja ei näe rinda üldse. Eriti ebamugavad on minu arvates sellised, mis käivad lukuga, sest kui ikka kanda rinnahoidjaid (ma alati kannan, sest muidu ju rinnad vajuvad kuskile.. alla.. eriti kui tegu on hiiglaslikke piima täis rindadega), siis tuleb kõigepealt kuskilt kaenla augu kaudu imetamisrinnahoidja lahti teha ning seejärel veel lahti saada see riidelukk. Ühesõnaga igavene pusimine.

Samas need lihtsalt teise kihiga kaetud imetamisriided on päris mugavad. Leidsin endale meeldivaid:

• H&M-st: imetamiskleit ja imetamispluus.

• ilusad imetamispluusid ja kleidid ka Eesti firmal Helg.

2) sellised, kus rinna saab kergelt välja võtta ilma et peaks kogu riideeseme seljast võtma. Sellised hõlmiku tüüpi pluusid ja kleidid olid mu lemmikud. Vajadusel katsin imetades rinna õhukese tekiga. Leidsin enda jaoks meeldivaid:

• Pitsist varrukatega pluus, hõlmikpluus.

• Imetamiskampsun – seekord ostsin endale ka neid, sest eelmine kord oli NII PALJU kordi, kui oleksin tahtnud imetada kampsun seljas. Ja kampsuni üles kurgu alla rulli lükkamine oli samuti ebamugav. Välistasin enda jaoks igasugu nööpidega riietused, sest nende avamine võtab kaua aega (#kannatamatu). Eriti ahvatlevad tunduvad trukkidega imetamiskapsunid: kiirelt trukid lahti ja hõlmikpluus-hõlmikrinnahoidjast rind välja. Eelmine kord ma ei leidnud endale kuskilt ilusaid, ent seekord leidsin imeilusad kampsunid Seraphine e-poest: hall kampsun lisatava krae ja pluusiga; must eest seotav kampsun, trukkidega avanev beež kampsun ja roosa kampsun. Transport ca 12 eurot. Kuna mulle meeldib, et riided pigem ümber, siis soovitaksin tellida pigem üks nr väiksema, sest need üpris venivast materjalist. Hästi kvaliteetne ja pehme materjal!

• Beebikaal – kuigi saime tasuta meheõe kaalu (see Laica beebikaal, hind ca 50 eurot, ent leidub ka ca 30 euroseid kaalusid), siis osutus see esmarasedana minu jaoks väga vajalikuks tagamaks hingerahu, et beebi võtab ikkagi kaalus juurde. Et kuigi visuaalselt ja beebi tuju järgi tundus, et tal on kõik hästi, siis et ka objektiivne tulemus näitaks seda sama. Kuigi see oli eriti vajalik just esimestel elukuudel, et olla teadlik, kas beebi ikka kosub korralikult, siis ka hilisemas vanuses, nt tissistreigi päevadel oli hea jälgida, kas ta juba kaotab nälja tõttu kaalu või lihtsalt saab kiiremini kõhu täis ja ei vaja enam nii palju toidukordi kui alguses. Pluss endal hea tunne, ei pea perearsti juures kaaludes üllatuma, et ups.. see kuu on mu laps näljas olnud. Kaalusime esimesed 7 elukuud iga nädal pühapäeviti ja edasi iga 2 nädalat tagant. Soovitatakse kaaluda mitte liiga tihedalt, kuna päeva lõikes võivad rinnapiima kogused olla erinevad ja ka päeva isud on erinevad.

• Rinnanibudele salv, kompressid – jälgisin imetades õiget imetamisvõtet ja panin Bepanthene salvi (roosaga tuub) juba sünnitusmajas “ennetavalt” pärast iga imetamiskorda nibudele, sest olin kuulnud hirmulugusid veristest nibudest. Proovisin ka Purelan kreemi, aga see oli minu arvates liigne mökerdamine, käed ja nibud jäid ebameeldivalt rasvaseks ja ei imendunud korralikult sisse. 10 minutit ma ka oma niigi imetamisest hellasid nibusid masseerida ei viitsinud. Kompressidest proovisin Multi-Mam omasid, kuigi kui oli rinnapõletik, siis parima leevenduse pakkus ikkagi külm kapsaleht. 😉

• Joogipudel – imetades hädavajalik, sest imetamine tekitab suure janu. Ka sünnituse ajal kulus ära. Pudel peaks olema mugav kasutada ka ühe käega ja võiks jälgida, et kork ei sulguks liiga valjult, mis on tähtis öösiti imetades. Palju joomist = piima jätkub. 😉 Leidsin sobiva pudeli Sportlandist.

• Lutt, lutikett, lutikarp – üritasin esimene kuu vältida, sest olin lugenud, et osadel beebidel (mitte kõigil) võib see häirida õige imetamisvõtte selgeks saamist. Kuna aga beebil olid tõsised gaasid ja ma ei jaksanud (õigemini küll mu rinnanibud) olla 10h päevas inimlutt, siis soetasime ca teisel elukuul MAM ortodontide poolt soovitatud luti vanusele 0-6 elukuud. Õue minnes on abiks ka lutikarp ning lutikett, sest on jube tüütu, kui beebi otsustab suvalisel hetkel luti suust välja lükata ja siis jälle otsi, kuhu see kadus. Hetkel ei ole plaani uuele beebile lutti anda, vaid pigem ennetada gaaside teket aidates beebi kakale, püstises asendis.

JÄÄGID VÄLJUVAD (MÄHKMED)

Kui varem arvasin, et beebid nutavad vaid siis, kui on külm, tahaks lähedust, kõht tühi ja/või tahaks magada, siis nüüd tean, et ebamäärane “vigin” võib tähendada ka beebi vajadust häda tegemiseks. See on ju tegelikult päris loogiline, et beebi ei soovi ennast täis pissida või kakada. Ja pikali olles kakamine… see tundub ebamugav. Seetõttu kavatsen seekord proovida kohe sünnist elimination communicationit, mis tähendab siis seda, et beebil on küll enamiku ajast tagavara plaanina mähkmed, aga pärast ärkamist, enne ja pärast sööki või keskkonna muutust (nt vannist välja tulles) plaanin pakkuda talle võimalust häda tegemiseks mujale kui mähkmesse. Võtan hästi stressivabalt, ei lase tal kogu aeg palja pepuga olla, vaevalt, et öiste hädadega tegeleda jaksan, aga päevasel ajal proovida ju võib. Mul on sellest ainult võimalik võita: õppida tundma oma beebi hädamärke ning kokku hoida mähkmeid. Rääkimata sellest, kui palju mõnusam on see lapsele – püstises asendis kakada!

Mõtlesin pikalt, kas proovida taaskasutatavaid mähkmeid, aga kui vaadata keskkonna aspektist, siis on elimination communication isegi rohelisem alternatiiv ja kui seeläbi on laps ca aastaselt mähkmevaba (Väikemees oli 14-kuuselt päevasel ajal mähkmevaba kuigi alustasime alles 11ndal elukuul: pärast seda ei mingeid kaka igapäevaseid pesemisi!!), siis on see juba suur kokkuhoid. Muidugi võiks ju proovida mõlemat korraga, aga pelgan väga seda, et keskendudes taaskasutatavate mähkmete ilusale välimusele hakkan neid kokku ostma ja lõpuks pole enam ka suurt rahalist võitu. Lisaks kuna mees ütles, et tema ei hakka neid kakaseid lappe vee all loputama ega tegelema mähkmete sisude pesemisega (tema tegeleb meil pesupesemisega), siis olgu nii.

Ainsaks eripäraks elimination communicationi puhul on beebile riiete valik, et poleks ühes tükis riideid, mille avamine võtab kaua aega ja väikesed potid. Kirjutasin vastsündinu potitamise normaalsusest ka siin: Lapse potil käimine vol1. Meie kogemusest vastsündinuga siin.

• Mini potid, katted – tegelikult ei pea olema spetsiaalseid potte vaid sobib ka kraanikauss või mistahes väike kauss, aga kuna neid spetsiaalseid nii kiidetakse, siis mõtlesin proovida. Väike topsipott (vastsündinu east alates, nt öösiti või kodust väljas) ja minipott (kui beebi hoiab kaela, ca 2,5-kuuselt). Saab tellida ka USA Amazonist. Katted mõeldud selleks, et vältida beebi ihu kokku puutumist jaheda poti servaga. Müüakse ka taolisi amazon.de nimega “China potty”.

• Mähkimisalus – meil selline laiem, et isegi kui beebi end keerab, siis ei kukuks sealt maha. Kuna kummut meie magamistuppa ei mahu, siis paneme mähkimisaluse mänguasjakasti peale. Kui panime 6-kuuselt beebi oma tuppa magama, siis panime mähkimisaluse spetsiaalsele kummutile. Teeme ka seekord sedasi.

• Mähkimisalusele aluslinad – soovituslik, kuna mähkimislaua pind võib olla jahe. Me kasutasime ühekordseid aluslinasid (suurus 40×60), mida ostsime apteegist, sest muidu mähkimislaua pind võib olla lapse jaoks jahe ning mähkmevahetuse käigus määrduda. Kasutasime neid ka mähkmevahetusel kodust väljas.

• Mähkmed – me tellisime erinevate firmade proovimiseks babiyblu lehelt mähkmete proovipaki (suurus 1), kus oli iga mähkmefirma mähkmeid 4tk. Meie lemmikuks osutusid Huggies Elite Soft mähkmed. Vastsündinule sobib suurus 1 (1-5kg), ent suhteliselt ruttu läksime nr 2 suurusele (4-6kg), sest on hea, kui mähe poisslapsel jalgevahelt liigselt ei pigista. (Ja Väikemees oli sündides vaid 2934g ehk üpris väike). Mähkmeid palusime eelmine kord ka katsiku kingiks. 😉

• Niisked salvrätid – nii mähkimislaua juurde kui ka beebitarvete kotti. Oleme proovinud erinevate firmade omasid ja lemmikud on ikka need, millel pole karm kemikaalihais ja mis ökomöku kirjadega.

• Beebi tarvikute organiseerija – oli meie jaoks väga vajalik, kuna magamistoas meil eraldi ruumi mähkimisasjade jaoks ei ole ning seetõttu oli see võrevoodi külge kinnitatuna meie jaoks hea lahendus. Seal olid meil nii mähkimisega (mähkmed, niisked lapid, pepukreem), imetamisega (marlilapid, rinnapadjad) kui ka beebi silmade/naba puhastamisega seotud kraam (füsioloogilised lahused jne).

• Mähkmekonteiner – ostsime ca 6-kuuselt, sest lisatoitu andes kaka muutus mähkmetes haisvaks. Muidu oleksime pidanud iga päev prügi välja viima ja kuna meil nii palju prügi igapäevaselt ei teki, siis oli mõistlikum kasutatud mähkmeid “pakendada”. Loodetavasti seekord vaja ei lähe, sest selleks vanuseks enam beebil tänu elimination communicationile kakahäda mähkmesse ei tule.

BEEBIGA KODUST VÄLJA

Olen täielikult kandevahendite fänn, sest see annab vabaduse minna käed vabad kohta, kuhu hing ihkab. Jalutama minnes on vanker minu jaoks alati olnud üks tüütu kobakas lisa vahend, mida peab kaasa tassima ja kui beebi hakkab nutma, siis on mul lisaks nutvale beebile, kelle võtan sülle, ka see pagana vanker. 😀 Samas saan aru neist, kelle eesmärgiks on vakriga jalutades kaalu langetada vms kuigi ma valiksin kaalu langetamiseks ja sünnitusjärgselt vormi saamiseks teistsugused meetodid.

Olgu selleks siis hädavajalik käik poodi piima järele, näitusele või tänavafestivalile. Erinevalt üksinda vankris konutamisest meeldib ju beebidele väga teise keha lähedal olla ja see beebi juuste lõhn on samuti miski, millest on raske eemal püsida. Jah, beebi kandevahendisse panek võib küll mööduda beebi vigisedes eriti kui alguses olla mega aeglane ja koba nagu me olime, aga kui juba õues ja liikumises, siis protest alati kadus. Enamasti sättisime mehega koos jalutama minekud küll beebi uinaku ajale. Samuti oli see hea abivahend kodus, kui oli vaja beebit lohutada virilamatel perioodidel ehk nn wonder-weeksi nädalatel. 😉

Ei tasu arvata, et kandevahendid on vaid hipsteritele või öko-kanaemadele. Samuti ei tähenda kandevahendi olemasolu, et nüüd peaks beebit päevad läbi enda küljes kandma või et temast kasvab mega memmekas.

• Kandelina/kandekott – nende vahel valimine oli minu jaoks eelmise raseduse ajal esialgu raske, sest olin kindel, et pean valima ühe. Lõpuks valisin kandelina, sest kuigi pelgasin, et äkki see sidumine on ikka liiga keeruline ja beebi jääb kuidagi lõdvalt kõhu ümber, siis rasedana korra sidumisvõtte spetsialisti abil nuku peal läbi proovides ei olnudki see nii keerukas (abiks on hiljem olnud ka youtube). Ma oskangi ainult seda kõige tavalisemat FWCC (front wrap cross carry) sidumist ja sellest on meil täiesti piisanud.

Meil on jääsinist värvi PureBabyLove kandelina (suurus 6), mida hakkasime Väikemehega kasutama 2. elupäevast (kandekott poleks Väikemehe 2934g kaalu tõttu sobinud). Kandelina eeliseks on see, et selle saab sobitada täpselt kandja ja beebi keha järgi, sest kuigi kindlasti on olemas kuskil ka ideaalne kandekott, siis ikkagi kott võib puusale suruda ja seljale väsitavalt mõjuda. Samuti tundsin ma kandelinaga väikest beebit kandes, et ta on kuidagi kindlamalt fikseeritud kui kott seda võimaldab. 

Kui beebi kael muutus tugevamaks ja hakkas juba paremini pead kandma, st 2,5 elukuu paiku, siis ostsime lisaks ka ergonoomilise coast võrguosaga TULA Free-to-Grow kandekoti (sobib beebile alates 3,2kg), mis oli pikalt Steni eelistatud kandevahendiks kandelina ees. Coast tähendab siis võrguosa ja tagab parema õhu liikuvuse, et beebi ei kuumeneks ja kandjal nii palav ei hakkaks. Kandekoti eeliseks on see, et selle saab kiiremini selga (meil oli see seadistatud Steni kehale mugavalt, sest tema kandis selles last, mina olin pikalt truu kandelinale). Samuti eriti kodust väljas on kandelina puhul häiriv see, et kandelina on päris pikk ja kuigi sidudes kogu see lina “kulub ära”, siis sidumise alguses kipuvad lina otsad maaga kokku puutudes mustaks minema. Kindlasti valida kandekott, kus laps on näoga kandja poole, sest siis ei suru tal kogu keharaskus “hargi vahele”, vaid on jaotunud pigem tagumikule. 

Kogu see kandelinade ja -kottide maailm on tohutu ja erinevaid firmasid on väga palju, siis soovitan nõu küsida Facebooki lapsekandmise grupist, nt käisime korra ka seal reklaamitud lapsekandmise üritusel, kus sai erinevaid linasid ja -kotte proovida ning oma lina sidumisoskused ja koti seadistused koos spetsialistiga üle vaadata. Õoge seadistamine muudab kandmise PALJU mugavamaks. Seal on ka kasutatud kandevahendite müük. Väga palju suurepärast infot leiab ka Beriti blogist.

• Lapsekandmisriided – Väikemehega kasutasin sügisel ja kevadel täiesti tavalist õhukest paeltega eest kinni seotavat mantlit. Sellega pidin jälgima, et laps oleks ikkagi soojalt riides kandekoti sees. Kuna olen külmavares, siis panin käte soojas hoidmiseks lisaks mantlile ka õlgadele ühe eest kinnitatava kampsuni.

Proovisin ka lapsekandmise pusa, aga mulle sattus selline, mis tuli tõmmata üle lapse ja enda, mis oli mega ebamugav. Kindlasti on ka mugavamaid pusasid, nt lukuga käiv pusa, nt nagu müügil siin Seraphine e-poes. Kuna ma pole pusade fänn, siis sinna see jäi.

Talveks ostsin ikkagi linalaps.ee-st spetsiaalse lapsekandmisparka. Selle hind on enamasti seal 150-200 euro vahel, ent arvestades selle funktsionaalsust ja pikka iga on see ühele lapsekandjale mega mugav riideese. Mulle meeletult meeldivad selle konkreetse parka suured taskud: sinna mahub nii mobiil, võtmed, kindad, rahakott kui ka midagi lapsele hädavajalikku. 🙂 Lapsekandmisparka puhul on kaasas “lisatükid” lapsekandmiseks nii kõhul kui ka seljas ning samas saab seda jopet kasutada ka tavalise jopena. Ma ostsin number suurema ja sellise unisex värvi, et vajadusel saaks ka mees seda lapsekandmisel kanda ning kuna see oli natuke suurem, siis oli see ideaalne ka rasedana, kui kõik muud joped rindadest juba pigistasid. Aga tegelikult ei pea suuremana ostma! Hea on ka see, et selle jopega ei pea mõtlema, mida sooja lapsele selga panna, sest enda keha soojus, kandmisvahend ja lapsekandmisjope ise annavad juba piisava soojuse. #üksmurevähem Lapsele piisabki õue minnes seega vaid toariietest ja sallist-mütsist. Ning kui on uuesti kuskile tuppa minna, siis piisab kui endalt jope seljast võtta ja magama jäänud laps saab rahumeeli edasi magada, nt kui läksime muuseumisse vms.

NB! Kevad-sügis-talve lapsekandmisparka müügiks! 110 eurot (+transport). Sobib juba rasedana. Olemas nii ees-kui ka seljas kandmise paneel. Suurus S. Kantav mõlemat pidi: teine pool helelilla.

• Beebitarvete kott – on kahtlemata üks olulisemaid komponente beebiga välja minekul. Kuigi esialgu arvasin, et seljakott pole “piisavalt stiilne” ja mina hakkan beebikotti kandma pigem õlal, siis on ka minul kasvanud usk seljakottidesse, sest käte vabadus on väga mõnus. Eriti mugav on seljakott lapsekandmisvahendi korral. Väikemehega teenis meid väga vastupidavalt nii seljakoti kui õlakotina kasutatav ÜHE LAPSE asju ideaalselt mahutav Babymel Robyn seljakott.
  

KAHE LAPSE asjade jaoks ostsime kiidetud kahe lapse seljakoti mudeli. Originaal firmaks on Land, ent neid järgi tegijaid on väga palju. Ka Eestiski müügil olev Fillikid kopeerib just seda mudelit, ent kuna müügil olnud värvid (hall ja valgete lukkudega must kott) mulle ei meeldinud, siis tellisin samasuguse koti hoopis Mom2Mom Store-st: Aliexpressist. Seal ka fotod selle koti sisust ja youtube-s palju arvustajaid ülimalt kiidavad seda kotti. Proovin! Kusjuures Amazonis müüdavad samasugused kotid on samuti Hiina toodang. Ilusad värvid olid veel oranžikas, rohekas ja sinakas kuigi lõpuks ostsin ikkagi musta ja halliga. Kui olin koti juba ostnud, siis nädal hiljem nägin, et sama mudelit ilusates toonides müüakse ka nt babyblu e-poes. 🤦🏼‍♀️ Otsin kogemata kaks tükki, sest kartsin, et kott ei jõua Covidi tõttu beebi sünniks kohale.

• Reisimähkimismatt – kuigi meil oli spetsiaalne reisimähkimismatt (selline kõvem) seljakotiga kaasas, siis eelistasin kodust väljas mähkmeid vahetades ühekordse mähkimislina alla panna ka pehmema tekikese. Seda sama tekikest kasutasin ka nt beebivõimlemises.

• Desvahend käte puhastamiseks – kasutasime päris korralikult eriti kui käisime vastsündinuga, nt väljas söömas. Kui vahepeal oli vaja imetada, siis oli hea käed enne puhtaks teha.

• Turvahäll – kuigi saime esialgu turvahälli mehe õelt, siis uurima hakates sain teada, et see ei vasta enam tänapäeva ohutusnõuetele, nt on oluline, et ka külgkokkupõrke korral oleks beebi pea kaitstud. Turvahällide maailm on hiiglaslik. Kui olin 6h erinevate hällide ohutuse kohta saksa keelseid ohutustabeleid ja arvustusi lugenud olin täiesti segaduses ja andsin valimisülesande hoopis mehele. Ülejärgmine päev olimegi juba poes ja ostsime uue musta värvi Cybex Cloud Q turvahälli ning ka Isofix kinnituse. Eeliseks on sellel turvahällil see, et turvatestides on see üks oma valdkonna parimaid, tooli küljes on päikesekate ning tooli on võimalik lasta pikali juhuks kui beebi seal sees magama jääb. Enamik turvatoole on väga püstise asendiga isegi kui lasta max lamavasse asendisse, mistõttu peab jälgima, et kui beebi pea vajub ettepoole, et ta ikka hingata saaks. Negatiivne on ehk kellegi jaoks see, et see on päris raske nagu enamik teisigi turvalisi turvahälle. Samas pole ma ka kunagi tabanud hetke, kui oleksin näinud vajadust beebit selles ringi tassida.

• Meil oli olemas ka raam, kuhu peale turvahäll sobitus, aga eelistasime pigem laps hällist kandekotti või -linasse tõsta. Erandolukord reisil:

• Uut autot me ostma ei hakka kuigi Väikemehe turvatooli ja uue beebi turvahälli korraga meie väiksesse autosse mahutamine ja seejuures ise ka ära mahtumine saab olema väljakutse, aga inimesed saavad hakkama ja ju saame ka meie.
• Beebi peegel autosse – üksinda auto ja beebiga sõites oli minu jaoks väga tähtis, et näeksin oma beebit, sest ca aasta ja rohkemgi istub ju beebi näoga sõidule vastassuunas.  Esialgu ei ostnud, aga paar kuud hiljem otsustasin, et vajan seda oma südamerahuks. Maksab ca 20 eurot.
• Beebivanker ja lapsekäru – kuna mehe õe vanale vankriraamile meie uus ostetud turvahäll ei sobinud ja sellel hetkel tundus väga oluline, et see sobiks, siis ostsime lisaks ka uue linnavankri ja -käru Cybex Balios S-i. Oleks võinud osta kasutatuna, nt Facebook Marketplace-st. Me eelistasime välja minnes beebit kanda pigem kandelinas või -kotis ja lapsevankriga jalutamas käisime esimese eluaasta jooksul max 3 korda. Mul ei olnud motivatsiooni tundide viisi sihitult beebit vankriga magama loksutada, sest see oli aeg, kui soovisin ka ise tukastada. Panime ta esimesed 6 kuud (lutt suus) rõdul seisvasse vankrisse magama. Rõdul magamiseks kasutasime seda saadud vana vankrit, mis oli õues jalutamiseks liiga suur kobakas, aga korviosa oli suurem kui Baliosel. Baliose vankri negatiivseks küljeks on see, et korviosa on kitsas ja lühike ehk siis suurt kasvu beebile võib kiirelt korviosa kitsaks ja lühikeseks jääda. Positiivse küljena on sellega hea poes käia, sest korvi all olev tasku mahutab palju ja samale raamile sobib ka lapsekäru. Käruosa kasutasime natuke rohkem, kuigi pigem võiks minu arvates olla lapse jalgadele toetus, et need niisama istudes ei ripuks, aga vist selliseid kärusid ei ole. Kuna me pole käruinimesed ja eelistan beebi pigem kandelinasse panna, siis ei hakanud me ka tuhandeid eurosid kulutama kahelapse vankri peale.

• Vankrile vihmakile ja putukavõrk – enamasti vankriga juba kaasas
• Vankrisse pehmendus – kasutasime kingiks saadud lambanahka
• Vankrisse magamiskott – saime tasuta sünnitusmajas Tallinna linnalt (see valget värvi lillade lehmadega) ja lisaks kasutasin väga külma ilma korral ka õvedelt saadud vana magamiskotti (see roheline).

• Beebimonitor – ostsime esimese lapsega üpris primitiivse beebimonitori VTech Baby BM 1000 (hind olid ca 45 eurot), mida kasutasin, kui beebi magas õues olevas vankris.

MAGAMINE

• Beebile võrevoodi – kuigi meil on väga lai voodi, siis hakkab meil sarnaselt Väikemehe beebieale beebi magama oma võrevoodis, mis on minu voodipoolega kokku lükatud. Spetsiaalselt valisime taas kord sellise võrevoodi, mida saaks panna erinevatesse kõrgustesse ja oleks minu poolt lahtine, et ma ei peaks beebit keset ööd üle võrevoodi serva upitama. Kõrguse reguleerimiseks meie voodiga samasse kõrgusesse paneme nagu eelminegi kord vajadusel  alla raamatud, lauamängud vms. Mõtlesin pikalt ka selle raseduse ajal, kas osta sellise spetsiaalne vooditasku, aga nende kasutuse aeg on vaid ca 6-kuud (kui beebi hakkab pöörama, siis muutub ohtlikuks) ehk siis tuleb lõpuks ikkagi lapsele võrevoodi osta ja lisaks on ka selle vooditasku hind üpris kallis. Uuele beebile ostsime võrevoodi IKEA-st, ent Väikemehele ostsime sellise voodi Meblikust (beebitoast postitus siin).

• Võrevoodisse tatra-kookose madrats – see tatramadrats on kõva nagu kivi ja kuna Väikemees oli prints hernetera, siis panime madratsi peale pehmenduseks suure teki. Kui ta aga juba pöörama hakkas ca 5-kuuselt, siis võtsin ohutuse tagamiseks teki madratsilt ära. Kindlasti kasutan ka seekord pehmendust, võib-olla kasutame Väikemehe reisivoodi pehmemat madratsit.
• Võrevoodisse kummiga veekindlad linad 2tk – Väikemehele ostsime kunagi tema võrevoodisse veekindlad kummiga B-sensible linad, mis on siiani kasutusel ja tõesti väga head.

• Voodipehmendus – esialgu polnud vajalik, aga kui Väikemees hakkas ca 7nda elukuu paiku öösiti oma voodis ringi keerlema ja liikuma, siis oli päris hea, kui ta peaga vastu võrevoodi serva end ära ei löönud. Seega miks mitte juba sünnist võrevoodi “kenamaks” teha kuigi osad lastega seotud spetsialistid näevad neis ohtu. Seekord ostsime võrevoodile sellise pehmenduse, et tõesti kõik seinad on sellega piiritletud, sest Väikemehega ostetud “nunnu” pehmendus ulatus võrevoodit ära katma vaid osaliselt.

• Voodikarussell – meil on Väikemehe ajast alles. Me ei kasutanud seda nii tihti, et Väikemehel oleks see tekitanud seose magama jäämisega. Kuna võrevoodi on päris suur, siis ei olnud see tal öisesse unne jäämisel täpselt pea kohal, sest muidu oleks mul olnud teda ebamugav voodisse tõsta. Pigem ilusasi.

• Pimendavad kardinad – heaks ööuneks on pimedus magamistoas väga tähtis, eriti kuna väikelapsed lähevad nii varakult magama ja siis võib väljas veel valge olla. Meie magamistoas olid olemas, ent tellisime ära ka kontorisse, kus beebi magab tõenäoliselt vanuses 6-12 elukuud enne kui ta Väikemehega samasse tuppa magama paneme. Tean, et ca 6-kuuselt beebi omaette tuppa magama panek on kõige lihtsam lapsele harjumise mõttes ning parandab märgatavalt lapse öise une kvaliteeti.
• Maheda valgusega öölamp – minu jaoks oli see hädavajalik, et ei peaks öösel eredat valgust tööle panema ja samas näeksin 1) kas öösel beebiga ikka kõik hästi, 2) talle tissi suhu panna, 3) imetades piima pühkida, 4) vajadusel mähet vahetada, 5) hiljem voodisse tagasi tõsta. Me ostsime Väikemehe ajal erinevaid hämara valgusega lampe Amazonist, ent nüüdseks need müügil ka eesti beebipoodides.  Meie lemmikuks osutus valgustugevust ja värvi muuta võimaldav jänes (hiljem nautis beebipoiss ka nende kummist kõrvade lutsutamist). Kuna parim und soodustav valgus on “kollakas”, siis kasutasime öösiti just seda valgust. Jaburalt lollikindel, odav ja geniaalne asi! Meil juhtmega laetavad. Mugav, kui on mitu tükki. 😉

• Beebikaamera – kahetsen, et Väikemehe ajal soetasin selle alles 6ndal elukuul. Kuni kaamera saamiseni oli tavaline, et kuna läksime hiljem magama kui beebi, siis käisin ta kõhtu vahepeal “kontrollimas”, et ega tekk pole näos ja kas ikka hingab ning sedasi toas sahmerdades äratasin ta mõnikord kogemata üles. Oleks olnud kohe videokaamera, siis oleks see võtnud muremõtted ära, sest oleksin saanud sealt vaadata, kas vigiseb läbi une, kas tekk on näos või kas silmad lahti vms. Siiski oma tuppa 6ndal elukuul magama pannes ei kujutanud ma ette, et jätan oma beebi sedasi “silma alt välja” kuigi selles vanuses on WHO sõnul hällisurma risk juba olematu. Tahtsin, et kaamera kvaliteet oleks nii hea, et saaksin ka öösel jälgida, kui ta oma toas magab. Et kui hakkab nutma, siis näeksin, mis võib olla põhjuseks ja kas on kohe mõtet teise tuppa joosta.

Minu jaoks on väga tähtis, et kaamera näitaks reaalajas toimuvat ilma pika viiteta, oleks privaatne st puuduks võimalus sisse häkkida (ka negatiivne, sest nt hotellides olevas avalikus wifivõrgus seda kasutada ei saa ja seetõttu sobib vaid koduseks kasutamiseks), võimalik jälgida kaameras toimuvat mobiilist (enamikel beebikaameratel lisaks kobakas monitor, mille ekraan väga väike), kaamera vaateväli oleks võimalikult lai, mis on eriti vajalik kui laps juba mööda võrevoodit öösel nagu meritäht ringi uitab. Lisaks näeb see stiilne välja, saab kinnitada võrevoodi külge (kuigi kui laps hakkas püsti tõusma ja seda haarama, siis panime superteibiga seina külge) ja mis kõige tähtsam: isegi kottpimedas näitab kaamera nii head selget pilti. Sellel on ka igasugu lisafunktsioonid: võimalus rääkida läbi mobiili kaamerasse, lasta sisse lindistatud muusikapalasid, erinevad white noise helid kuigi neid funktsioone pole me väga kasutanud. Küll olen kasutanud seda funktsiooni, et kuna kaamera kogu aeg lindistab ja jätab ka meelde, et siis mõnikord vaatan, kui kaua aega tagasi laps juba üles ärkas ja nihelema hakkas enne kui häält tegi.

Kuna ükski eestis müügil olnud beebikaamera ei olnud sellise öise video kvaliteediga nagu mina soovisin, siis tellisime Lollipopi nimelise öörežiimiga videomonitori Amazonist. Hind ca 150 eurot. Samasuguse, ent teist värvi, ostsime ka uuele beebile.

• Magamiskott – spetsiaalne beebide mähkimiseks.

Magamise “teadus”:

Kuna minu jaoks oli Väikemehe uni probleemne, siis seekord tahan targem olla ja teha uue beebiga mõned muudatused une vallas:

Ca kuni 4nda elukuuni esineb beebidel Moro refleks, mistõttu võivad nad keset und järsku kätega kogemata vastu nägu lüüa ja end sellega üles äratada. Seetõttu soovitatakse parema une tagamiseks beebisid mähkida.

1. Üks võimalus on beebit mähkida (swaddle) lina/teki sisse (netis videod, kuidas seda teha). Õhema teki puhul juhtus meil Väikemehega see, et tekk libises ööga lahti ja paksem tekk, mis hoidis sidusust paremini, oli jällegi meie magamistoa temperatuuri jaoks liiga paks. Lisaks oli jube tüütu, kui mähkmevahetuse ajal pidin kogu sidususe keset ööd uuesti tegema.
2. Teiseks ja eelistatud võimaluseks, mida soovitab mu lemmik unenõustaja, on kasutada spetsiaalseid beebide mähkimise magamiskotte. Tegu pole tavaliste magamiskottidega.

Seal on mitmeid nüansse, mida peaks jälgima, sest teaduslikult tõestatult suurendab imiku äkksurma riski just see, kui beebi alajahtub või ülekuumeneb. Seetõttu ongi kõige tähtsam teada, mis on umbkaudu magamistoa temperatuur, sest sellest oleneb mis paksusega magamiskotti kasutada ja millised riided beebile (öiseks) uneks selga panna. Pigem kipuvad inimesed oma beebisid liiga soojalt riidesse panema ja liigne soojus põhjustab beebile kehva und.

Magamiskoti paksuse puhul kasutatakse TOG väärtust, mis viitab riide läbilaskvusele. Mida kõrgem on TOG väärtus, seda soojem ja isoleerivam see materjal on. Näitena on tabelis toodud, kui paksud öised riided võiksid beebil seljas olla, mis toatemperatuuri ja mis paksusega (nt Swaddle up) mähkimise magamiskoti korral:

Loomulikult on selliste spetsiaalsete magamiskottide puhul mõeldud ka ema mugavusele ehk siis lukk on kahe suunaline ja vajadusel saabki avada magamiskoti mähkme vahetuseks vaid alt. Siinjuures on abiks ka riided, mis pole ühes tükis.

Magamiskotte on ka erinevaid. Küll juhitakse tähelepanu sellele, et see oleks puusadele ergonoomiline (et beebi saaks magada jalad “konna asendis”) ja kuidas käed on kotis asetatud (kas kõhule, külgedele või võimalus ka liigutada käsi näo juurde).

Kuna väidetavalt beebide turvatundele on tähtis, et nad saaksid käsi näo juurde ikkagi tuua ja vajadusel ka oma sõrmi lutsutada (täiesti normaalne!), siis valisin pärast pikalt erinevate firmade vahel võrdlemist kiidetud magamiskottidest Swaddle Up Original`i:

Kuigi samal firmal on sarnaseid mähkimise magamiskotte eri materjalidest, nt bambusega, siis arvustuste järgi on just see originaalne puuvillane kõige parem, sest nt bambusviskoossist on liiga veniv.

Soovituslik on osta sobivas suuruses vähemalt kaks magamiskotti juhuks kui üks on parasjagu pesus. Kuigi võib olla kiusatus osta varuga kott, siis võib sellel liigne kaeluse riideosa osutuda liiga suureks ja olla potentsiaalselt ohtlik. Magamiskoti suuruse valikul tuleks lähtuda beebi kaalust ja mitte vanusest ja kasutada eelnevat suurust kuni maksimaalsete kilodeni enne kui võtta järgmine suurus. Nt Newborn suurus kuni 3,8kg-ni (0-1 elukuud); Small suurus kuni 6kg-ni (1-3 elukuud). See on taotluslik, et beebi jalad ulatuvad koti sees lõpuni, sest see annab beebidele rahustava tunde ja magades nende jalad lõdvenevad ja nad eelistavad magada konna asendis.

Kuna meil on magamistoas päris soe (ca 23 kraadi), siis tellisin öiseks magamiseks magamiskoti paksusega 1,0 TOGi ja selga panen siis beebile lisaks mähkmele vaid lühikese varrukaga body/kimono pluusi. (Enamik Eestis müüdavaid “tavalistel” magamiskottidel, kui see on üldse märgitud, TOG 2,5.

Kuna suvekuudel võib meil elutoas päris soojaks minna (ca 24-25 kraadi), siis tellisin päevaseks magamiseks magamiskoti paksusega 0,2 TOGi ja selga lähevad siis samad riided, mis öisegi une puhul. Kuigi ma pole veel kindel, kas hakkan teda päeval üldse mähkima, sest leian, et mingisugune aeg võiks beebil olla, kus ta magab “vabalt”.

Käed kinni mähkimine on soovituslik senikaua kuni beebi hakkab pöörama. Väikemehel juhtus see ca 4ndal elukuul. Selleks ajaks peaks ka see ehmatusrefleks juba kadunud olema. Et harjutada beebit “käed lahti” magama, siis on meil Väikemehe ajast alles “transitional” samuti ühe väga kiidetud firma magamiskott (Woombie Convertible Air alates 6,5-9kg suurusele 3-6 elukuud), kus saab üks haaval käiseid avades muuta selle tavaliseks magamiskotiks. Selle TOG väärtus on 1 (st sobilik 21-24 kraadilisele temperatuurile).

• Õhuke tekk – bambusviskoossist Tula tekid. Kasutasin Väikemehega Tula tekke väga palju. Meil on neid 4tk. Kodus oli ta kõhuli olles selle peal (tõmbasime teki pingule), et ei ilastaks diivanit ega madratsit täis. Samuti oli see meil alati kaasas ükskõik, kuhu oli vaja minna. Nt väljas süües tõstsin ta söögikohas teki peale või kui imetasin avalikult, siis see hetk kui tõmbad oma rinna välja ja ei ole sellist rinna paljastamise tuju, siis katsin enda rinda selle tekiga. Või kui lihtsalt tundus, et tahaks diskreetselt avalikult imetada, siis panin teki lapse peale (see tekk ju hea õhuke). Samuti kodus, kui lõunaunne vajus, siis see oli tal peal. Või kui läksime 2-kuusega matustele, pulma, siis oli tal see tekike peal, et keskkondade vahetumine ja ere valgus ta õndsat und ei segaks. Või kui ta õues magas, siis oli see ideaalse paksusega suvel, et ei hakkaks palav või lennukis või soojas kliimas reisides tekina või vajadusel rätikuks. Ühesõnaga oli see alati beebitarvete kotis kaasas. Sissemähkimiseks need ei kõlba, sest on liiga libedad.

• Paksemad tekid ja lapse “oma tekk” – esialgu on beebile tekiga magamine ohtlik, kuna ta võib selle endale näo peale tõmmata. Meil on neid tekikesi Väikemehe ajast päris palju (ei ole nii palju vaja). 

Ainukeseks uueks tekiks oli tekk, mis saab uuele beebile tema “kaisutekiks”. See on päris tavaline, et lapsel saab tema tekk justkui “turva elemendiks” (selleks võib sama hästi saada ka unekaisukas), mis on tema jaoks hästi tähtis ja peab alati kõikjal kaasas olema. Väikemehel tekkis selline tekki kiindumine ca 7-kuuselt ning seetõttu ostsime kohe ka uuele beebile “oma sellise tekikese”. Sellel tekil on ühele “pehmele tekile iseloomulikult” üks pool polüestriga ja teine puuvillaga. Ostsime ZaraHome-st.

• Myhummy – see oli Väikemehe kui ka beebi jaoks üks esimesi oste, mis ma üldse tegin. See on “valge müra” helimasin, mis imiteerib beebile kõhus olevat “kahinat” (5 eri häält: vihmasadu, merelained, tolmuimeja, südametoonidega lootevedelikus olemise hääl) ja mõjub rahustavalt. Me oleme seda kasutanud esimese lapsega juba viimased ligi 2-aastat: laps seostab seda heli magama minekuga ja see summutab koduseid helisid, nt kui laps läheb magama, siis ei peaks ise hiirvaikselt kodus toimetama. See oli ka meeletult mugav, kui nt lennukis teised emad üritasid oma beebisid kandekotis mööda vahekäiku rahustada samal ajal kui mina panin Myhummy sahisema, Väikemees võttis selle kaissu ja jäigi mul süles magama. 😀 Me hakkasime seda kasutama siis, kui laps enam ise süües magama ei jäänud st ca 2,5 elukuul kuigi tegelikult oleks võinud juba sünnist. Seekord proovime sünnist alates.

Erinevad firmad müüvad erinevaid, aga Myhummy on üks kiidetumaid, sest kestab kaua, nt sellel funktsioon, et kui beebi nutab või niheleb, siis hakkab sahisema (peab olema sleep sensoryga variant) ja siis 60 minuti jooksul jälle tasapisi jääb vaikseks, kõige odavamal Myhummy variandil puudub ka 12h režiim ehk siis suudaks vajadusel heli tekitada 12h järjest. Kõige kallimal variandil ka ühendus apiga. Kuigi kasutame seda iga lapse une ajal, siis patareisid peab vahetama ca 1x 2-4 nädala jooksul. Mees ostis spetsiaalsed laetavad patareid, mis on väga kallid, aga siis ei pea kogu aeg uusi ostma. Laps ei ole sõltuvuses, see on nagu lemmik padi – saab ilma selleta, aga mega mõnus, kui see on olemas. Laps on jäänud ka ilma selleta magama, aga siiski oleme püüdnud hoolt kanda, et see oleks lisaks ta lemmik tekile alati kaasas, kui juhtub olema uneaeg.

Meil nii suure karumõmmi kui ka “pea-kujuline”, ent viimane meeldib meile rohkem, sest seda on hea kõikjale kaasa võtta (nt lennukis, pikkadel autosõitudel jne).  Seetõttu uuele beebile tellisime ka pea-kujulise. Sellel on ka kinnitustrukk tagapoolel ehk saab kinnitada ka nt võrevoodi külge.Müüakse nüüd ka Eestis beebipoodides, nt Babycitys. Kindlasti tuleb jälgida, et oleks ikka sleep-sensory-ga variant. Kuna mul oli kindel värvieelistus, mida Eestis ei olnud, siis mina tellisin siit: https://myhummy.com/en/

VANNITAMINE

Me ei kasutanud spetsiaalseid beebi šampoone, vanniõlisid vms, sest beebi “pesemiseks” piisab puhtast veest. Kui siis proovisime enda vahelduse mõttes neid, mis saime tasuta erinevatest beebi apteegi pakkidest.

• Vannirätik – meil oli ka kapuutsiga vannirätik, aga päris ruttu hakkasime kasutama tavalist pehmet suurt rätikut. Siiski üks natuke väiksem rätik võiks olemas olla, sest nt lapsega ujuma minnes ei võta see siis kotis palju ruumi.
• Vannitermomeeter – kuigi meil oli ka elektrooniline temperatuurimõõtja, siis klassikaline vannitermomeeter, mida saab ka ise vannis olles uudistada, on nii mõnus. Meie jaoks osutus beebile sobiliku temperatuuri tähisega vannitermomeeter väga vajalikuks, nt ka reisil olles mõõtsime sellega basseinivee temperatuuri. 

• Vann ja vannimänguasjad – esimesed kaks kuud käis beebi suures vannis mehega, sest sünnitusjärgselt 2 kuud polnud see sünnitajale soovituslik. Sellest saigi nende kahekesi olemise hetk ca esimesed 7 elukuud. Lisaks ostsime ka erinevaid vannimänguasju, mida mees siis beebile näitas (või olid need pigem talle endale lõbustuseks), sest ka endal peab ju huvitav olema. IKEA lastevanni hakkas Väikemees kasutama alles ca aastaselt.
• Vatitikud – kasutasime neid esimesel kahel elukuul pärast vanniskäiku naba kuivatamiseks, et ennetada naba põletikku minekut.
• Ujumismähkmed – kuna me vannitasime peaaegu igaõhtuselt enda suures vannis, siis eraldi beebiujumises me ei käinud. Siiski SPA-sse minnes ostsime ujumismähkmed tavalisest toidupoest.

BEEBI SUUHÜGIEEN JA APTEEGITARBED

Mõned apteegid jagavad beebi sünni puhul ka tasuta apteegikraami (Benu, Apotheka), ent midagi väga rikkalikku ja võimast sealt loota ei tasu.

Me ei ostnud beebile eraldi küünekääre ega kammi, sest kasutasime endi omi.

• Hambahari – esimesed hambad hakkavad läbi igeme lõikuma enamasti ca 6-7-kuuselt (harva 4 kuuselt). Igemete sügamiseks ei pea näpuhambaharja eraldi ostma, vaid sobibki kohe tavaline väikese pea ja pehmete harjastega laste hambahari. Beebil hea seda esialgu lutsutada ja selle tekstuuriga tutvuda, sest esimeste hammaste lõikudes hakkabki juba “päris” hambapesu pihta. Hambapasta valikust, sh mis koguses beebile hambapastat harjale panna ja kus Eesti piirkonnas on vajalik fluoriidiga, kirjutasin põhjalikult siin. Ma ostsin sellise, kus lisaks hambapastale (1000ppm fluoriidi) oli ka hambahari kohe kaasas:

• Digitaalne kontaktivaba termomeeter (laseriga) – arvestades kui püsimatud on väikelapsed, siis ei kujuta elu ilma selleta kehatemperatuuri mõõtmisel ette. Mul oli esialgu päris tihti tunne, et beebi on liiga kuum, aga tegelikult mõõtes oli kõik normis. Laseriga termomeeter mõõdab temperatuuri distantsilt ja tulemuse saab mõne sekundiga. Meil selline, millega mõõdetakse otsmikult, aga seoses koroonaviirusega hetkel vist kõik odavamad mõõtjad ära ostetud.

• Valuvaigistid – Paracetamooli küünlad pepusse panekuks (80mg) (Efferalgan), nt kui beebil nähtavalt kehv enesetunne palavikust tingituna või hammaste lõikumine ei lase beebil magada. Pepusse pandud Paratsetamool imendub ca 30 minutiga samas kui suukaudselt võetud magusate valuvaigistite lahus võtab kauem aega.
• D-vitamiin – vaja anda igapäevaselt lapse esimesed 2-eluaastat. Tõestatult aitab beebide seedetegevusele kaasa (nt gaaside leevendamiseks) vaid L.reuteri baktereid sisaldavad Rela tilgad D-vitamiiniga. L.rhamnosuse bakteritega ei aita.

• Saialille tinktuur ja vatitikud – naba puhastamiseks
• Füsioloogiline lahus ja marlilapid (viimased siit) – silmade puhastamiseks. Pidime esialgu igapäevaselt mitu korda beebi silmi puhastama, sest vastsündinutel on hästi sage pisaranäärme ummistus (tekib rähma), sest pisarakanalid veel korralikult ei funktsioneeri.
• Bepanthene roosa salv – ennetamaks ja leevendamaks mähkmelöövet (parim ennetus on lasta beebil olla võimalikult palja pepuga!), hea ka nibudele.
• Humer Unidose ampullid– nohu korral füsioloogiline meresoola lahus, mis vedeldab sekreeti ja kergendab väljanuuskamist. Sobib pigem vastsündinule, sest ampulli ots on üpris terav ja kui beebi juba pead keerab, siis on oht nina limaskesta sellega vigastada. Me ei kasutanud, sest meie beebil pole esimese 2-eluaasta jooksul sellist paksu nohu olnud.
• Ninaaspiraator – esimese beebi nohu korral proovisin esmalt manuaalse Rhinomeriga lapse ninast tatti välja imeda, aga kuigi seal oli filter vahel, et ükski tatikoll imejale suhu ei jõuaks oli see päris rõve + kuna see tegevus lapsele ei meeldinud ja pidi kiirelt tegutsema õnnestus lühikese ajaga kätte saada lootusetult vähe tatti. Lõpuks ostsin ikkagi selle üle 150 eurot maksva Nosiboo elektrilise ninaaspiraatori. Kusjuures selle Rhinomeri otsikuid tuleb ka vahetada iga imemiskorra järgselt ja need pole mitte odavad eriti kui lapsel on sageli nohu. Sellel Nosibool on erinevad võimsused ja kuigi ka see tegevus ka meie beebile  ei meeldinud, siis vähemalt sai sellega kiiresti teha “puhta töö”.

MÄNGUASJAD, RAAMATUD

Üldiselt beebidele mänguasju pole vaja, sest esimesed elukuud on kõige põnevamaks beebile teda ümbritsevate inimeste näod ja suvalised kodus olevad esemed. Ka alla aastane naudib väga kodus olevaid “suvalisi asju” nagu köögipannid või telekapult. Siiski olid meil alla aastase beebiga igapäevaselt kasutuses nii mängukaar kui ka tegelustekk (leidub ka kaks ühes matte).

Põrandal tegutsemine on beebi arenguks mitmekülgselt kasulikum kui ta panek mistahes kohta, kus ta vaba igasuunaline liikumine ja maailma avastamine on piiratud: olgu selleks, siis lamamistool, turvahäll, käimisraam või hüpikkiik (füsioterapeudi arvamus siin). Ehk siis Babybjörn lamamistooli ei ostnud me ka seekord, sest minu loogika ütleb, et milleks osta asja, mille kasutamist peab selle ebasoodsa mõju tõttu piirama.

• Mängukaar –  see, kus küljes erinevad mänguasjad ripuvad. See oli meil igapäevaselt kasutuses alates teisest elukuust (sest siis jaksas ta olla juba kauem üleval ja ei jäänudki enam kohe pärast söömist, mähku vahetust ja 5 minutit kõhuli olemist magama). Panime ta eelkõige sinna siis, kui soovisime Steniga koos süüa. Seal sai ta esialgu erinevaid asju vaadata, seejärel harjutada mänguasjade haaramist (areneb käe-ja silma koordinatsioon ja käte toomine keskjoonele) ning kuulata toredat muusikat. See meeldis talle mitmed kuud väga. Isegi reisidele kuni 6nda elukuuni võtsime seda kaasa. 😀 Steni soovil oli see hästi värviline, et ikka oleks põnev vaadata. Samuti tegeles Sten sellega, et vahepeal mänguasju uuendada, ringi tõsta jne. Alles 7nda elukuu paiku hakkas huvi mängukaare vastu kaduma, sest selili olemine ei olnud enam tema jaoks eriti paeluv ning ta soovis pigem kõhuli maailma avastada. Siis võtsime mängukaare küljes olevad mänguasjad ära ja ta sai neid samu asju uudistada tegelustekil.

• Tegelustekk – see, mille küljes maas on erinevad avastamise mänguasjad (ühes servas midagi krabiseb, teises servas on midagi võimalik ära peita teki serva alla jne). See oli meil igapäevaselt kasutuses alates 3ndast elukuust, sest eelistasime beebit kõhuli olles just sinna panna. Nimelt oli selle matiosa paksem kui mängukaarel ja isegi kui tal pea kõhuli olles ära väsis, siis ei saanud see põranda suunas kukkudes haiget. Samuti oli seal endal hea pehme istuda ja 4nda elukuu paiku muudkui erinevaid mänguasju beebile kätte anda, sest kogu aeg beebiga kõval põrandal istuda ei ole ka kuigi mugav.

• Põrandale matt/madrats – elutoas olles oli meil tegelustekk enamasti pehmemaks istumiseks paksema vaiba peal ning lapse toas kasutasime vana madratsit. Beebidel ikka mõnikord tuleb toit välja ja siis oleks pidanud muidu seda vaipa või madratsit kogu aeg pesema. Lihtsam oli pesta tegelustekki. Samuti tegi see lapsega põrandal istumise veelgi mõnusamaks. Madrats oli meil igapäevaselt kasutuses lapse toas kuni esimese eluaastani kuni ta kõnnak oli juba piisavalt kindel.

• Närimislelud – väidetavalt beebide igemed enne hammaste lõikumist sügelevad. Saime kingiks kuulsa Sophie kaelkirjaku närimislelu, ent kuna minu beebi polnud suur mänguasjade järaja, siis see ega teised närimislelud talle suurt huvi ei pakkunud.
• Raamatud – beebidele raamatute ette lugemine on hea võimalus beebiga suhelda, kui endal jutuideed otsa saavad. Beebid naudivad oma lähedaste hääle kuulamist. Esialgu pakuvad beebidele huvi kontrastid, mistõttu beebidele mõeldud raamatud ongi sageli must-valged kontrastidega pildiraamatud (vanusele 0-3 kuud). 4nda elukuu paiku hakkab aga vaikselt avanema tõeline raamatumaailm. Kuna meil on tänaseks kodus üle 200 väikelapse raamatu, sest olen natuke raamatuhull, siis kirjutasin oma soovitused siin postituses (postituse lõpus on nimekiri soovituslikest raamatutest). Kokkuvõttes meeldivad väikestele lastele raamatud PÄRIS maailma asjadest, nt pildid sellest, mida leidub kodus või kuidas teisel väikesel lapsel mähet vahetatakse või kuidas poodi minnakse ja mida seal nähakse jne. Mitte arusaamatutes värvides veidrad pool-hobune sisalikku meenutavad tegelased.

MÄLESTUSTE TALLETAMINE

• Jala-ja käejälje marker – kuna beebil rusikast sõrmede lahti saamine on üpris võimatu ülesanne, siis piirdusime me Väikemehega esialgu vaid jalajälje tegemisega. Saime kingiks spetsiaalse savi moodi jalajälgede tegemise komplekti, aga selliseid savitükke on ebamugav hoiustada. Seetõttu värvisime hoopis beebi jalad värvi ja pintsliga ära ning tegime jäljed paberile. Paberilehte on palju mõnusam fotoalbumi vahele pista. Tegime need 7ndal elupäeval ning igaks emadepäevaks soovin ka just sellist jalgade-kätega tehtud pilti. Uuele beebile tellisin kiidetud käe-ja jalajälje “puhta” tindi komplekti Amazonist, sest erinevalt värvist jäävad tindi korral jalal ja käel olevad “kurrud” selgemalt näha. Eks proovime, kas õnnestub. 😉

• Hetkede/minisünnipäevade jäädvustamiseks– kes ostab spetsiaalsed body-d igakuiseks pildistamiseks, kes spetsiaalse mati, kuhu beebi asetada. Me ostsime Väikemehe ajal kleebised, mida kasutasime esialgu pildi tegemise aksessuaaridena. Hiljem panin need lihtsalt beebialbumisse sinna, kus vastav uus oskus vms ilmnes. Minu arvates on need nii toredad, ent kahjuks seda “minu esimene” sarja kleebiseid enam ei müüda. Hetkel on popid pigem fotokaardid. Sooviksin uuele beebile midagi sarnast leida. EDIT: 1-12 elukuu kleepsud saime Benu beebi apteegipakist! 🙂 Jee!!

• Beebialbum, beebiraamat – sellega oli mul juba Väikemehe ajal meeletu ahastus, sest esiteks tegin ma meeletult pilte ja ilmselgelt oli vaja need KÕIK ilmutada ning teiseks tahtsin ka kirja panna igasugu olulisemad hetked, nt millal esimest korda beebi naeris, millal hakkas mänguasju haarama, millal oli esimest korda haige jne. Leidsin beebiraamatu, kuhu oli võimalik panna kõik kirja sellise põhjalikkusega nagu soovisin, ent siiski mõtlesin, et oleks PALJU lahedam, kui need olulised hetked oleksid piltidega koos. Juhuslikult avastasingi ProjectLife scrapbooki maailma ja armusin sellesse. Sinna saab siis panna nii pildid juba rasedusest, tekstikaardid (nt mis iga beebile kuu meeldis, milline oli päevakava, mis sünnihetkel maailmas toimus jpm), ümbrikud, kuhu sisse panna beebi esimene müts, haigla käepael ja muu nodi, mis muidu, kes teab, kus vedeleks. Ühesõnaga tegin Väikemehele sellise esimese eluaasta albumi ja teen ka uuele beebile sellise. Kunagi ehk viitsin teha selle kohta põhjalikuma postituse. Et aimu saada, millega on umbes tegu, siis siin üks imeilus album:

ENDALE VAJALIK SÜNNITUSEL JA SÜNNITUSJÄRGSELT (HAIGLAKOTT)

• Lahkliha masseerimiseks õli – eelmise raseduse ajal alustasin 34ndal rasedusnädalal lahkliha massaažiga kasutades selleks Weleda perineumi massaaži õli. Seda soovitatakse teha ca 1- 1,5kuud enne sünnitust 1-2 x nädalas ca 3-5minutit vältimaks lahkliha rebendite teket. Uuringute järgi ca 15%-l esmarasedatest omab selline tegevus toimet: nad “pääsevad” rebenditest.

• Sünnituspall – alguses ma ei raatsinud seda osta, aga siis mees ostis mulle ja pean tõdema, et see oli kodus sünnitusel tuhude ülehingamisel enamiku ajast mu lemmik kohaks. Pall valitakse pikkuse järgi, nt kuigi olen enda arvates keskmist kasvu (170cm), siis ITK sünnitustoas olev pall oli minu jaoks liiga kõrge. Hiljem saab palli kasutada beebiga võimlemisel.
• (Ühekordsed) võrguga aluspüksid – ostsin eelmine kord babyblu.ee lehelt TENA fix fikseerivad võrgust püksid, igaks juhuks kaks eri suurust. Kasutasin neid eelkõige esimestel sünnitusjärgsetel päevadel, et enda aluspüksid alguses suurema vere erituse tõttu ei määrduks.
• Hügieenisidemed (ekstra suured ja tavalised) – proovisin eelmine kord Natracare hiiglaslikke sünnitusjärgseid sidemeid, mis olid ok, aga mitte esimestel päevadel pärast sünnitust – neist ei piisanud. Esimesteks ööpäevadeks olid head Tena Maxi Night sidemed. Soovitan osta ka VÄGA palju tavalisi suure imavusega tiibadega sidemeid, sest neid kulub pärast esmaste hiiglaslike sidemete kasutamist päris ohtralt (veritsus võib kesta 1 kuu). Nt Natracare sidemed ööseks suure imavusega.
• Korrigeerivad aluspüksid – füsioterapeut soovitas ühes rasedate loengus esimesed 2 kuud pärast sünnitust kanda, mistõttu ostsin Nordbabyst Carriwelli püksid (ostsin lõpuks number suurema, kuna raseduseelne S suurus tundus piinamisena). Väidetavalt peavadki need püksid väga tihedalt ümber olema. Kandsin neid esimesed 2 nädalat igapäevaselt. Need tekitasid sünnitusjärgselt, kui tegelikkuses oli veel selline 4-5 kuu raseduskuu jääkkõht ees, hea ja saleda tunde ja kõik, mis sünnitusjärgselt naise enesetunnet parandab on kulutust väärt!

• Silver spray – pärast vaginaalset sünnitust on sealt altpoolt kõik turses ja mingisuguse kreemi panek ei tundunud mulle mõeldav. Samuti sobib see keisrihaavale. Silver spray on antibakteriaalne, rahustav ning aitab marrastustel ja haavadel kiiremini paraneda.

Kogu vajalike asjade märksõnadega nimekirja leiab siit postitusest: vajalikud materjalid (salasõna saamiseks liitu meili listiga või jälgi/like Facebooki lehte ja kirjuta mulle). Sealt leiad ka haiglakotti vajamineva nimekirja, loomuliku sünnituse konspekti ning sünnituse ajal sobiva muusikalisti.

Uhh.. kui jube pikk postitus! Aga ehk oli kellelegi see peale minu veel abiks. 🙂

Beebiootusega seotud teemadel (ettevalmistused beebiks, rasedus, sünnituseks valmistumine olen kirjutanud erinevaid postitusi siin.

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis kliki parema ääreriba üleval olevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti. 

Kuna magamatus on üks hullemaid asju, mis vastse beebiga on tõenäoline juhtuma, siis kirjutasin beebi une teemalise raamatu, mille saad osta siit: www.stoneagesleep.com