Ongi käes 9. raseduskuu (hetkel siis 37.nädal)!
Kõhu suurus. Ilmselgelt on minu “pallifaas” saabunud. Kui võrrelda 2. raseduskuul tehtud kõhufotot praeguse hetkega, siis tundub muutus ikka väga süreaalne (ca 40cm on mu kõhuümbermõõt suurenenud, hetkel siis 100cm):
Selliseks muutuseks on ikka hea, kui emake loodus annab aega harjuda. Ei ole nii, et kaks kuud ja voilaa, oledki veerev pall valmis. Eks see ole individuaalne, kui kiiresti keegi “pallistub”, esmarasedad vist hiljem kui korduvrasedad. Pole ime, et peaaegu kõik viimasel raseduskuul kurdavad, kui raske on olla rase ja kuidas pikisilmi juba raseduse lõppu ja oma beebiga kohtumisest unistatakse. Minul on veel väike kõht.
9. raseduskuu raskused:
Magada saan ainult vasakul küljel ja seda tavalise ja imetamispadjast tehtud mäe otsas.- Voodist välja saamine on paras ukerdamine, sest kõhulihased on kõik kuskile külgedele “ära vajunud” (loe: neid ei ole). Öö jooksul juhtub seda tihti, sest on vaja ju WC-s käia 2-4x st iga 2-3h tagant. Pikemat maad kõndides tuleb kindlasti käia WC vahetult enne teele asumist ning tavaliselt ka sihtkohta kohale jõudes.
- Sokkide jalga panek ja asjade maast korjamine on tegevused, mida eelistan vältida. Ka pükste jalga panek on paras pusimine.
Ükspäev käisin Pelgulinna rasedate pallivõimlemises. Ohh.. see oli üllatavalt põnev! Ma ei kujutanud ette, et palli otsas on võimalik teha niivõrd erinevaid harjutusi. Tundsin, et olen rase, mis rase. Varasemalt oleksid need harjutused olnud ülilihtsad, aga suure kõhuga tundsin ennast tõeliselt kohmakalt. Elu paksuna on väga raske.- Isutab šokolaadi ja jäätise järele. Võiksin süüa hommikuks, lõunaks ja õhtuks ainult valge sokolaadi snickersit! Nämm!! Enesetunne on seejuures üpris hea, ent kaal muudkui tõuseb. Algkaaluga võrreldes olen juurde võtnud 17kg ehk siis hetkel kaalun 67kg. Viimasel naistearsti visiidil astusin kaalule ja polnud nõus, et naistearst märgiks kaarti selle kaalunumbri nagu seal nägin. 😀 Ju oli asi selles, et olin just väga palju söönud.
- Viimased nädalal on igapäevaselt esinenud sünnituseks emakat ettevalmistavad Braxton-Hicksi kontraktsioonid (kõht tõmbub “kivikõvaks”). Õnneks oli mul eelneval nädalal viimased tööpäevad ja olen nüüd ametlikult raseduspuhkusel. Ebamugav oli töötada, kui kogu aeg kõht on nii pinges.
- Raseduse ajal on huvitav see, et nagu ka varem kirjutasin, siis kehakarvad ÜLDSE ei kasva. Erandiks on naba ümber olevad karvad. 😀
Aeg kahekesi. Oma esimesel raseduspuhkuse nädalal oleme nautinud mehega kahekesi aega. Käinud mitmetes Tallinna põgenemistubades, kinos (Jurassic Park, Ocean 8), suvelavastusel (Öö magamistubades – väga soovitan!), Viimsi 18+ Spas jne. Ühesõnaga on mõnus puhkeaeg.
Rasedusaegne maksahaigus. Viimatine visiit oli mul naistearsti juurde, kuna märkasin, et mul selg sügeleb imelikult. Alguses arvasin, et see on allergia pesuvahenditele (ööbisime ühel nädalavahetusel Tartus VSpa hotellis), ent kui see sügelus ei möödunud, siis tundus see veider. Kuskilt lugesin, et raseduse puhul võib tegu olla beebile surmavalt lõppeda võiva ema maksahaigusega. Kirjutasin kohe ämmaemandale ja palusin, et ta telliks vastavad vereproovid – pidin nii kui nii minema andma igakuiseid vereproove. Tulemustest selgus, et mul oligi maksanäitajad kergelt tõusnud ning edasi teostas mu raseda jälgimist hoopis naistearst. See nädal käisingi ämmaemanda visiidi asemel naistearsti vastuvõtul. Jäin jälgimisele, mistõttu pean edaspidi iga nädal vereproove andma. Loodetavasti maksanäitajad ei halvene vahepeal, sest siis võib vaja olla ravi ja vastava haiguse ravimid on nii ema kui ka beebi organismile päris karmid. Ühesõnaga loodan parimat.
Hea kogu asja juures oli see, et naistearst teostas loote ultraheli (viimati tehti seda mulle kui “tavarasedale” loote anatoomia hindamise käigus (20.nädalal) ja sain teada beebi umbkaudse kaalu – hetkel siis ca 2950g (420g siia, sinna). Beebi nägu kahjuks näha ei olnud, sest nagu tavaliselt oli ta kuklaga välismaailma poole. Beebi südametöö oli normis ja minu süda rahul. Minu üllatuseks oli beebi end võrreldes eelneva ämmaemanda visiidiga pööranud oma selgroo minu paremalt küljelt vasakule (beebi asenditest kirjutasin siin).
Veeren siis vaikselt pallina edasi.
