Pean tunnistama, et raamatu kirjutamine on jube tegevus. Äärmiselt üksluine ja üksildane tegevus. Kohutav. Muudkui lugesin teadusuuringuid (üle 600), tegin märkmeid, siis kõik need viited alles hoida, siis teksti oli üli palju, et kõik korduvad teemad saada loogilisse järjekorda ja iga alapeatüki alla õige tekst.
Seejuures lahendada probleeme, mida pole maailmas (beebide ja täiskasvanute une ja seedimise vallas) siiani ära lahendatud. Muudkui mõelda ja mõelda. Tükk tüki haaval pusle pilti kokku panna.
Näiteks lähtusin sellest, et kui lahendan ära, miks depressiooni, maania ja ärevushäirete, skisofreenia korral tekivad unehäired, siis lahendan ära ka beebide une probleemid. Selleks pidin viima end kurssi, mis seal ajus nende häirete korral täpselt toimub.
Või kui lahendan ära, miks tekib ärritatud soole sündroom ja toidutalumatus, toiduallergiad, siis lahendan ära ka uneprobleemid.
Või miks tekib autism ja aktiivsus-ja tähelepanu häire.
Ja see õnnestus. Kui ei usu, siis loe raamatut (kui vastav teema jõudis raamatusse), aga ka jälgi blogi.
Kõige raskem on olnud hoida seda infot enda sees. Kuude viisi. Ma vihkan asjade saladuses hoidmist. Samal ajal teades, et see info sõna-otses mõttes päästab inimesi. Ja on nii oluline, maailma muutev. Minu nägemust maailmast, tervisest ja emadusest see muutis. Aga samas, kui annaksin välja ühe killu, siis ei suudaks ma keskenduda raamatu kirjutamisele.
Kirjutasin paar kuud tagasi postituse, et leida raamatule testlugejaid. Sellel hetkel oli tekst üli toores, kohati kohutav, aga tundsin, et pean selle teksti tooma kellegile lugemiseks, sest muidu ei suuda ma edasi minna. Postitus ilmus kell 00 öösel ja sama päeva lõunal ehk 12t pärast postituse ilmumist pidin panema postitusele teate, et lugejad on leitud, sest selle ajaga oli kirjutanud mulle 50 soovijat! Pikad motivatsiooni kirjad, läbielamised ja lubadused. Ja inimesi muudkui kirjutas veel ja veel. Arstid, teadlased, juhid, aga mis peamine: emad, kellel on oma beebi une vallas raske!
Andsin raamatu 20 testlugeja kätte. 5 andis üli põhjaliku tagasiside, 10 kirjutas keskmise pikkusega tagasiside ja 5 kadus ära/ei avanud faili. Sellega olingi arvestanud, sest nagu öeldud. Tekst oli kohati päris halb ja liiga pikk. Seetõttu olen lõputult tänulik, et leidus NII PALJU inimesi, kes andsid mulle tagasisidet, mis on hea ja mida saab paremini kirjutada. Uskumatu!
Aga see, mis järgnes oli veel raskem. Teksti toimetamine. Nimelt selgus, et mu raamat on liiga pikk, nagu 600 raamatu lehekülge pikk. Jeaahh.. kui on soov lahendada ära kõik eelnevad tervisehäired, siis seda paari lausega ei õnnestu teha. Järgnes kärpimine. Ja veel kärpimist. Jube töö. Igast peatükist pidin mitu lehekülge teksti vähemaks saama. Ja osad peatükid kokku kirjutama ja teised täiesti ümber kirjutama. Ja ka täiesti uusi peatükke kirjutama.
Kui aus olla, siis 4 peatükki vajavad veel kärpimist. Aga õnneks on need sellised lihtsamad peatükid. Saan sellel kuul sellega hakkama. 🙏🏻
Nagu Murphy seadus ütleb, siis kõige tipuks läks mul laptop äraviskamisele. Kirjutasin ühte peatükki, vannitoas- tark ma tean, ja siis väiksem laps pritsis mingi asjaga minu suunas, natuke tilkus klaviatuurile ka vett. Seda vett oli nii vähe, et ma natuke kuivatasin, aga see oli piisav, et järgmine päev klaviatuur enam ei töötanud. Viisin laptopi parandusse, aga selgus, et sellel firmal pole Eestis varuosi ehk saan endale uue laptopi osta. Lahe, eksole. Milline ajastus! Aga eks ma olen kirjutanud nüüd suures arvutis, aga no raske on.
Lisaks osad peatükid jätsingi raamatust välja (autismi, aktiivsus-ja tähelepanuhäire, depressiooni, põletikuliste seedehaiguste, tsòliaakia ja skisofreenia tekkemehhanismid). Asjad, millest kuskil keegi ei räägi. Seega, kui kohtume näost näkku, siis küsi. Ma hea meelega seletan tekkemehhanisme, sest ma ise nii vaimustuses, et need ära lahendasin.
Ja nüüd siis on raamat suures jaos toimetaja käes. Toimetajatega on ka üks komöödiateater olnud, aga see selleks.
Saad olla esimene, kes mu laste une raamatu saab kirjutades mulle: minuperspektiiv@gmail.com (hind 30 eurot)
