13 põhjust, miks sa peaksid tahtma last imetada võimalikult kaua

See postitus sai inspiratsiooni ühest mu postitusest Instagrami kontol, kus jagasin enda mõttekäiku sellest, mis juhtub, kui vanem üle 8-10-kuusele beebile hakkab öösiti andma vett juua või imetamiskordi vähendama. Seejuures lisatoidu koguseid päevasel ajal ka järsult suurendades. Kuidas see võib esile kutsuda rinnapiima hulga tootmise vähenemise ja imetamisest loobumise JA parema öise une. Seda siis tingituna tõenäoliselt mikrobioomi muutustest.

Ühesõnaga sai sealt alguse diskussioon teemal imetamine, mistõttu mõtlesin jagada teiega põhjuseid imetada. Inimesed nimelt ei suutnud uskuda, et piimasegul võivad olla (mikrobioomile ja) üldtervisele mõjud.

Et vältida arusaamatusi, siis lisan kohe, et on alati olukordi, kui piimasegu on antud situatsioonis parim võimalik lahendus. Kui imetamise kasutegurite lugemine teeb sind kurvaks, siis ära loe edasi. See postitus on aga sulle, kui oled teelahkmel ja mõtled, kas ikka natuke kehvem öine uni kombinatsioonis imetamisega on seda väärt. Otsusta ise.

Sinu ees on 13 põhjust, miks sa tahad oma last imetada võimalikult kaua. Osad uuringud siit põhinevad beebidel, keda on imetatud vähem kui kuus kuud, sest teatavasti läänemaailmas imetamine on langustrendis ja pole piisavalt uuritavaid, kelle põhjal järeldusi teha. Siiski mitmed uuringud näitavad kasulikku mõju ka hilisemas eas.

Enamik rinnapiima kasulikke tegureid tervisele on tõenäoliselt läbi selle, et toit, mis me tarbime mõjutab meie soolestiku bakterite kooslust. Ja seeläbi mineraalide ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumist, vitamiinide taset kehas, läbitavaid unetsükleid jne.

1.Tervemad hambad

Vähemalt aasta imetatud lastel esines vähem hambakaariest kui lastel, keda oli imetatud vähem. (1, 2)

2. Väiksem risk atoopiaks ja ekseemiks

Lapsel on 109% kõrgem risk atoopilisteks haigusteks esimesel eluaastal ja 55% kõrgem risk atoopilisteks haigusteks 17ndal eluaastal, kui last imetati vähem kui üks kuu võrreldes nende beebidega, keda imetati kauem kui kuus kuud. (3)

29-38% madalam risk ekseemiks kui last toidetakse esimesed kolm kuud ainult rinnapiimaga (ei anta piimasegu). (4)

Kas see tähendab, et kauem imetamine atoopia ja ekseemide riski ei vähenda? Ei tea, aga kindlasti elu alguses saadavad mikroobid on olulisemad kui hiljem saadud.

3. Väiksem risk allergia tekkeks

42-71% kõrgem risk astma, allergilise riniidi ja ekseemide tekkeks kui last toidetakse piimaseguga versus vaid rinnapiimast esimesed kuus kuud. (5)

15-29% madalam risk astma, ekseemi, heinanohu ja allergia, mitmesuguste allergiate tekkeks kui last ainult imetati esimesed neli kuud (ei antud piimasegu) (6)

4. Parem hambumus tingituna loomulikust näo-ja lõualuude arengust

Imetamine on beebi jaoks suur töö. Selleks, et rinnast piima kätte saada kasutab ta oma mälumislihaseid ja keelt. Imemisliigutus soodustab ka alalõua ettepoole kasvu. Samuti soodustab imemine keele paiknemist suulaes, mis omakorda soodustab hambakaarte õige suhte teket erinevates tasapindades. Tulemusena laiem hambakaar ja parem hambumus.

Isegi kord päevasel ajal imetamine on parem kui üldse mitte imetamine.

5. Väiksem risk adenoidide suurenemiseks ja suuhingamiseks

Lapsed, keda oli imetatud kauem kui aasta või kauem kui kaks aastat oli vastavalt 41% ja 34% madalam tõenäosus suuhingamise tekkeks. (7)

Teises uuringus esines samuti seos selle vahel, et kauem imetatud lastel oli tõenäolisemalt nina kaudu hingamine. (24) Nina kaudu hingamine on eelistatud hingamise viis. Suu kaudu hingamine tekib tavaliselt siis, kui miski takistab nina kaudu hingamist, nt allergiast tingituna, sest allergia korral nina limaskest toodab lima ja ei võimalda nina kaudu hingata. Pudelitoidul olnud beebidel oli omakorda tõenäolisemalt suu kaudu hingamine ning erinevad mitte toitumuslikud imemise rituaalid. (8) Siit jälle kõrgem risk hambumusprobleemide tekkeks.

6. Kiirem motoorne areng

Isegi välja jättes sünnitusviisi, rasedusaegsed mõjud, alkoholi tarbimise, ema vanuse, lapse soo, perekonna sissetuleku, siis kauem kui 6-kuud imetamist tõi endaga kaasa 10ndal, 14ndal ja 17ndal eluaastal parema motoorse võimekuse. (9)

7. Vähem probleeme koolis

Uuringus leiti, et imetatud lastel oli koolis tõenäolisemalt vähem käitumuslike probleeme, kui neil, keda polnud imetatud. Esines seoses selle vahel, kui last polnud imetatud esimesed kolm kuud ja aktiivsus-ja tähelepanuhäire sümptomite vahel. Kui hiljem aktiivsus-ja tähelepanuhäire diagnoosi saanud lapsi võrreldi, siis 6ndal elukuul oli neist lastest imetatud 29% ning enam ei imetatud 57% lastest. Statistiliselt olulisel määral oli erinevus imetatud ja mitte imetatud laste aktiivsus-ja tähelepanuhäire esinemises. (10)

8. Malalam risk autismiks

Autism on neuroloogilise arengu häire, millel on nii geneetilised kui ka keskkondlikud tegurid. Loomulikult on aju arengul mitmeid mõjutajaid ja otseseid seoseid tõestada on keeruline.

Meta analüüs, mis kombineeris erinevate uuringute tulemusi leidis, et autism ja imetamine on doosist sõltuv. Vähemalt kuus kuud imetatud beebidel oli 54% väikesema tõenäosusega autism. Suurimaks autismispektri riski vähendajaks oli imetamine vähemalt 12-24 elukuud. (11)

Lapsed, keda oli imetatud kauem kui aasta, siis neil oli 6,67 korda väiksema tõenäosusega autismi diagnoosiks kui neil, keda oli imetatud vähem kui aasta. (12)

9. Kõrgem IQ

Imetamine on seotud lapse paremate tulemustega IQ testides. (13)

10. Kaitse astma tekke eest

Imetamine aitab kaitsta astma tekke eest vanuses 5-18ndal eluaastal. (14)

Lapsel on 95% kõrgem risk astma tekkeks kui esimesed kolm elukuud lapsele anti pudelitoitu mitte ta ei olnud täielikult rinnapiimal (0 piimasegu andmist). (15) Kas see tähendab, et pärast kolmandat elukuud enam imetamisel üldse mõju ei ole? Tõenäoliselt on mõju kui lähtuda mikrobioomi loogikast.

27-44% madalam tõenäosus astma tekkeks kui laps saab esimesed kolm elukuud vaid rinnapiima. (16)

11. Väiksem risk Crohni tõve või haavandilise jämesoolepõletiku tekkeks

46-55% madalam risk Crohni tõve ja haavandilise jämesoolepõletiku tekkeks kui laps on rinnapiimal. (17)

12. Väiksem risk lapseea vähkideks

9-41% madalam risk tavalisteks lapseea vähkideks nagu leukeemiaks, Hodgkini haiguseks, neuroblastoomiks kui last imetatakse. (18)

9-20% väiksem risk lapseea leukeemiaks kui last imetati kauem kui 6 kuud. (19)

Miks? Sest imetamine soodustab heade bakterite kasvu, kes modulleerivad keha immuunsüsteemi kaitserakke efektiivselt ja targalt käituma.

13. Madalam risk diabeedi ja ülekaalu tekkeks

20-40% madalam tõenäosus diabeedi tekkeks kui lapsele antakse rinnapiima mitte ei toideta piimaseguga. (20)

Kui last imetati, siis oli tal 10-20% väiksem tõenäosus edaspidi ülekaalu tekkeks. (21)

Kindlasti uuringuid ja põhjuseid on veel ja veel, ent usun, et see valik on juba piisav, et ikkagi vastu pidada ka rasketel hetkedel, kui öine uni pole ideaalne. Kui jääd hätta lapse liiga rahutu unega, siis haara mu raamat või pöördu mu uneprogrammi, kus saan sind aidata individuaalselt.

Vaata mu kodulehele: www.stoneagesleep.com

NB! Väga hea raamat, mida lugeda ja kust mitmed allikate viited on pärit, on raamatust: “Grow Healthy Babies”.

ALLIKAD

(1-2) Tham, R., Bowatte, G., Dharmage, S. C., Tan, D. J., Lau, M. X., Dai, X., Allen, K. J., & Lodge, C. J. (2015). Breastfeeding and the risk of dental caries: a systematic review and meta-analysis. Acta paediatrica (Oslo, Norway : 1992), 104(467), 62–84.

(3) Saarinen, U. M., & Kajosaari, M. (1995). Breastfeeding as prophylaxis against atopic disease: prospective follow-up study until 17 years old. Lancet (London, England), 346(8982), 1065–1069. 
(4) Gdalevich, M., Mimouni, D., David, M., & Mimouni, M. (2001). Breast-feeding and the onset of atopic dermatitis in childhood: a systematic review and meta-analysis of prospective studies. Journal of the American Academy of Dermatology, 45(4), 520–527.

(5) Ehlayel, M. S., & Bener, A. (2008). Duration of breast-feeding and the risk of childhood allergic diseases in a developing country. Allergy and asthma proceedings, 29(4), 386–391.
(6) Kull, I., Wickman, M., Lilja, G., Nordvall, S. L., & Pershagen, G. (2002). Breast feeding and allergic diseases in infants-a prospective birth cohort study. Archives of disease in childhood, 87(6), 478–481.

(7) Savian CM, Bolsson GB, Botton G, et al. Do breastfed children have a lower chance of developing mouth breathing? A systematic review and meta-analysis. Clin Oral Investig. 2021;25(4):1641-1654. 
(8) Lopes TS, Moura LF, Lima MC. Association between breastfeeding and breathing pattern in children: a sectional study. J Pediatr (Rio J). 2014;90(4):396-402. 

(9) Grace T, Oddy W, Bulsara M, Hands B. Breastfeeding and motor development: A longitudinal cohort study. Hum Mov Sci. 2017;51:9-16. 

(10) Mimouni-Bloch, A., Kachevanskaya, A., Mimouni, F. B., Shuper, A., Raveh, E., & Linder, N. (2013). Breastfeeding may protect from developing attention-deficit/hyperactivity disorder. Breastfeeding medicine : the official journal of the Academy of Breastfeeding Medicine, 8(4), 363–367.

(11) Ghozy, S., Tran, L., Naveed, S., Quynh, T., Helmy Zayan, A., Waqas, A., Sayed, A., Karimzadeh, S., Hirayama, K., & Huy, N. T. (2020). Association of breastfeeding status with risk of autism spectrum disorder: A systematic review, dose-response analysis and meta-analysis. Asian journal of psychiatry, 48, 101916.

(12) Touraj Shafai, Monika Mustafa, Jeffrey Mulari and Antonio Curtis (April 12th 2017). Impact of Infant Feeding Methods on the Development of Autism Spectrum Disorder, Autism – Paradigms, Recent Research and Clinical Applications, Michael Fitzgerald and Jane Yip, IntechOpen

(13) Bernardo L Horta, Christian Loret de Mola, Cesar G Victora. (2015) Breastfeeding and intelligence: a systematic review and meta-analysis. Acta Paediatrica.

(14) CJ Lodge, DJ Tan, MXZ Lau, X Dai, R Tham, AJ Lowe, G Bowatte, KJ Allen, SC Dharmage. (2015). Breastfeeding and asthma and allergies: a systematic review and meta-analysis. Acta Paediatrica.

(15) Klopp, A., Vehling, L., Becker, A. B., Subbarao, P., Mandhane, P. J., Turvey, S. E., Lefebvre, D. L., Sears, M. R., CHILD Study Investigators, & Azad, M. B. (2017). Modes of Infant Feeding and the Risk of Childhood Asthma: A Prospective Birth Cohort Study. The Journal of pediatrics, 190, 192–199.e2.

(16) Gdalevich, M., Mimouni, D., & Mimouni, M. (2001). Breast-feeding and the risk of bronchial asthma in childhood: a systematic review with meta-analysis of prospective studies. The Journal of pediatrics, 139(2), 261–266.

(17) Klement, E., Cohen, R. V., Boxman, J., Joseph, A., & Reif, S. (2004). Breastfeeding and risk of inflammatory bowel disease: a systematic review with meta-analysis. The American journal of clinical nutrition, 80(5), 1342–1352.

(18) Martin, R. M., Gunnell, D., Owen, C. G., & Smith, G. D. (2005). Breast-feeding and childhood cancer: A systematic review with metaanalysis. International journal of cancer, 117(6), 1020–1031. 

(19) Amitay, E. L., & Keinan-Boker, L. (2015). Breastfeeding and Childhood Leukemia Incidence: A Meta-analysis and Systematic Review. JAMA pediatrics, 169(6), e151025.

(20) Hörnell, A., Lagström, H., Lande, B., & Thorsdottir, I. (2013). Breastfeeding, introduction of other foods and effects on health: a systematic literature review for the 5th Nordic Nutrition Recommendations. Food & nutrition research, 57, 10.3402/fnr.v57i0.20823.

(21) Woo, J. G., & Martin, L. J. (2015). Does Breastfeeding Protect Against Childhood Obesity? Moving Beyond Observational Evidence. Current obesity reports, 4(2), 207–216.