Lastega Hiinas: osa 2 (Hiina rahvuspargis Zhangjiajies)

3 päeva Zhangjiajies rahvusparkides

Lendasime Pekingist 2h, et jõuda UNESCO maailmapärandi ja Hiina geodermilise rahvuspargi alale Zhangjiajies. See oli üheks mu elu unistuseks näha mägesid, mis olid James Cameronile inspiratsiooniks filmis “Avatar” “lendavate mägede” tegemisel. 

Zhangjiajies elab u1,5 miljonit inimest. Väike linnake.

Lennujaamast hotelli oli 40 minutit ja meile tuli järgi hotelli transfeer. Google maps Hiinas ei toimi ja hotell polnud kuskil kaardil täpselt märgitud ehk me täpselt ei teadnud, kus meie ööbimiskoht asub. Takso igale täiskasvanule maksis 300 yuaani ehk 37 eurot. Meil kulus “ainult” 600 yuani, sest kuulsin, et inglased olid päris pahased, et pidid maksma hotelli jõudmiseks nelja peale 1200 yuaani. Olime hotellis Whispering Mountains. Hotell ise oli super ilusas kohas, hästi lähedal rahvusparkidele, õues olid kanad ja kuked, toad väga ilusad.

Hommikust ja õhtust sõime hotellis: toitude hinnad olid odavad – 2-7 eurot, aga hotell ise mitte väga odav. Meile väga meeldis õhtuti piljardit mängida – võitsin Steni mõlemal õhtul! Meespere nautis välibasseini, mis polnud väga soe.

Hotelli personal oli väga abivalmis ja hea inglise keele oskusega. Tänu nende organiseerimisele ja isetehtud kaartidele saime oma matkapäevad kerge vaevaga planeeritud. Järgnevalt esimese päeva matkakaart selgitustega (B-bus, W-walking, E-eskalaator, F- söömiskoht):

Esimene päev läksime Avatari mägesid vaatama. See on tugeva tervisega inimestele, kuna neid trepiastmeid ja sammumist oli lõputult. Matk kestis 8h ja tegin päeva jooksul u20 000 sammu. Ma ei tea, kuidas me lapsed seda suutsid. Mees küll võttis neid lõpupoole kukile, aga ei mingit vingumist nende poolt. Ma ei tea, kuidas nad nii tugevad on. Minul küll jalad õhtul nii valutasid. Kõigepealt gondliga üles, siis jalutamine, siis bussile, siis matk, siis bussile jnejne. Kõik bussipiletid olid hinna sees, tegu oligi ringiga, mida kõik turistid tegid. Startisime varakult ja seetõttu inimesi ei olnudki nii palju nagu kartsime. 

Esimene sõit üles gondliga:


Head nimetused kohtadel: fascinating terrace ja avatar floating mountain. 🙂

Mäed olid uskumatult võimsad. Kuna vahepeal sadas vihma, siis nägime mägesid ka udu sees, mis tekitas tõesti tunde, et need hõljuvad.


Ma päriselt olingi sellises kohas, kus avanes selline vaade:

Ringi sisse kuulus ka maailma kõige kõrgema välisõhu klaasliftiga allasõitmine.

Sõime ka keset matka kohalikus hiinakas. Menüü oli hiina keeles, ei ühtki pilti, aga kasutasime äppi, millega saab lehekülge skännides koheselt inglise keelse tõlke ja sedasi saime toidu tellitud. Toit oli üliodav ja ülimaitsev.

Meil vedas, et vihmasaju ajal sattusime just olema pikemal bussisõidul.

Kokkuvõttes oli see matk nii ilus, et seda on raske panna sõnadesse. Tõeline elu unistuse täitumine. ❤️

Teine päev läksime kollase draakoni koopasse ja klaassillale. Jälle 8h seiklust ja 16 000 sammu. 

Klaassillal käik ei olnud lihtsalt sild vaid oli samuti suur matkaring, mis sisaldas klaassillal kõndimist, lifte, liumäge, paadisõitu kanjonis ning pikka matka. Ei saa minna vaatama lihtsalt silda. Ei, peab tegema kogu mitme km pikkuse asja.


Poisid uudistamas sillalt benji hüppajaid:


Liumäest laskmise varustust jalga panemas:


Väiksem laps oli Hiinas vaimustuses kõiksugu hiiglaslikest putukatest, mis ta matkadel leidis. Küll erinevad kiilid, säravad mardikad, tõugud, röövikud, hiiglaslikud tuhatjalgsed jne. Ehk meil oli matkadel üks tegelane, kes kogu aeg peatus, sest tema missiooniks oli mitte edasi liikuda vaid avastada kõiki neid olendeid, kes meile tee peale jäävad. 🤪

Kollase draakoni koobas oli hiiglaslik mäe sees olev koobastik, mis oli värviliselt valgustatud stalagmiitide ja stalagtiitide paradiis, sisaldades matka ja paadisõitu koopas. Kõik oli väga värviliselt valgustatud.

Kuigi meil oli ka giid, siis ta rääkis rühmale vaid hiina keeles ja me teda otseselt ei kuulanud. Üritasime püsida tema tempos, aga mees kippus ikkagi omapäi koopaid avastama. Korra eksisime peaaegu ära, sest mõtlesime, et liitume ühe eespool oleva grupiga, aga selgus, et nad teevad hoopis mingit muud trajektoori ja seal mäe sees oli tõeline teede laburünt. Õnneks lapsed kuulsid meie giidi häält ja saime ikkagi õigele rajale tagasi. Kõndisime seal sees umbes 1h.

Piisas õhukesest pika-varrukaga pluusist ehk seal polnud väga külm. Ilus ja võimas oli küll, kui arvestada, et üks stalagmiit kasvab 1000 aastaga 1mm. 

Kolmas päev läksime Taeva värava Tianmeni mäele matkama. Jälle palju-palju kõndimist, vahepeal pikad sõidud tõsteliftidega. eskalaatoritega ja tohutult palju treppe. Taaskord tegid hotelli poisid meile joonistega kaardi:

Esimene meeletult järsk trepp oli 2500 astet!  Järgneval pildil on näha seda meie selja taga. Valmistusime vaimselt trepiks jäätistega.

See pole kindlasti mitte sobilik matk alla viie-aastastele ega vanuritele. See on füüsiliselt nii raske matk, et ma ei saa aru, kuidas mu kuueaastane kõige ees nii vapralt muudkui edasi sammus. Minu sääremarjad lõid küll tuld ja olid probleemid vaimselt enda edasiliikumise motiveerimisega. 

Ilm oli vihmane. Õnneks, kui jõudsime pärast bussisõitu tõsteliftiga mäkke ja alustasime matkaga, siis sadu lõppes. Küll oli tohutu udu. See muutis matkamise kergemaks, sest siis ei olnud esialgu näha, KUI tohutult kõrgel me matkame ja milliste kuristike servadel meie matkarajad kulgevad. 

Zhangjiajies on kõik odav, kui oled kohalik. Turistile öeldakse topelt hind ja see ajab mind hiinlaste puhul närvi. Nt ühel matkal tahtsime osta puuvilju, aga hindu kuskil kirjas ei ole. Müüa ütles, et see väike õuna suurune puuvili maksab 20 yuani (ehk u 3 eurot). Ma ütlesin, et see maksab 10 yuani, sest mu loogika keeldus uksumast naise hinda. Naine raputas tugevalt pead ja ütles sõrmu kasutades, et tuleb maksta 15 yuani. Läksin ära, et mehe kotist rahakott võtta ja tagasi tulles küsis üks hiinakas samalt naiselt palju see sama puuvili maksab ja talle öeldi 10 yuani. Ma siis ka maksin ikkagi 10 yuani (ehk umbes 1,5 eurot). Väike raha, aga asi on põhimõttes. Kui sedasi päeva jooksul mitu inimest nii teevad, siis see tekitab suhteliselt nõmeda tunde.

Toidukohas rohkelt tellides suutsime pere peale kulutada 20 eurot, 15min taksosōit lennujaama maksis 2 eurot (Alipay äppi kaudu takso kutsudes). Seega need hinnad on ikka VÄGA erinevad. Teist korda Hiinasse minnes suudaksime kindlasti odavamalt kogu reisi saada, sest teaks juba paremini hindu, et mis on normaalne ja mis ei ole.

Mida loodust:

Edasi jätkus meie Hiina reis lennuga Shanghaisse. Sellest kirjutan siin postituses.

About the author

Jäta kommentaar