PLAANID
Ootasin meie reisi väga, sest olles teismelisena perega Dubais käinud jäi mul sees kripeldama, et palju jäi nägemata. Vaja uuesti minna, kunagi, kui selleks on rohkem võimalusi, sest olgem ausad, Dubai on kallis riik. Säästureis Dubaisse ei võimalda näha kogu seda luksust ja uhkust, mis nad on loonud. Seetõttu, kui äi pakkus meile võimalust üheskoos reisile minna, olin väga ootusärevil. Reisil olimegi kuuekesi: mina, 17-elukuune Väikemees, Sten, Steni vanemad ja ta 11-aastane õde.
Olin rohkem kui elevil: 3 veeparki, 5 lõbustusparki (sh Ferrari park oma maailmakuulsate roller coasteritega), 3 hiiglaslikku kaubanduskeskust, vaatamisväärsused, show-d, sõit vormelrajal elukutselise sõitjaga, kõrbes liivadüünide safari, kõrghoonete vahel kulgev zipline sõit – tõeline adrenaliinist pakatav aktiivne reis palmide vahel! Lisaks ka päike ja valgus – miski, mis Eestis talvel täiesti otsa saab!
Kuna plaanisime minna Dubai mõistes turistide meelisajal: kohe pärast jõule aastavahetuseks ja jaanuari alguseks (kokku 15 päeva), siis tegime plaanid pikalt ette. Reisi pani kokku äi ja siis Sten siit-sealt trimmis seda meile sobivamaks, nt et kõik pikemad sõidud oleksid kohe 1,5-aastaseks saava Väikemehe lõuna-või ööune ajal, päevasel ajal ei oleks planeeritud üle 30 minutilisi järjestikusi autosõite, ööunne saaks ta jääda hiljemalt kella 20.30-21 ajal, vaatamisväärsusi vähemaks (:D) ning lõunauneks jõuaksime võimalusel temaga hotelli magama (ehk siis hotellid oleksid võimalikult planeeritud tegevuste läheduses).
Kõigepealt olime 7 päeva Dubais, aastavahetuseks sõitsime Dubai kõrbe, kus olime 2 päeva ning sealt edasi 4-ks päevaks Abu Dhabisse. Et vältida ebameeldivat sõitu Abu Dhabist otse Dubai lennujaama ja kohe lennusõitu Tallinna, siis lisasime pärast esialgsete lennupiletite ostmist ikkagi veel 2 päeva Dubais olemiseks. See oli õige otsus, sest teha on Dubais küllaga!
TEGELIKKUS
Ei olnud päris selline nagu olin planeerinud. Nimelt selgus natuke enne reisi, et olen rase ja kõik adrenaliinirohked ja vähegi raputavad tegevused võisin heaga ära unustada, kui ma just ei soovinuks riskida raseduse katkemisega. Lisaks oli mul kogu aeg kehv olla – peamiselt meeletu iiveldustunde tõttu. Küll iiveldas, sest kõht oli tühi (iga 2h tagant) ja siis iiveldas, sest kõht sai liiga täis ja toidu seedimine oli vaevaline. Juurde ka tuuma väsimus. Ühesõnaga kõik need ilusad esimese trimestri mured. Aga pidasin vastu ja ega kodus diivani peal lebotada parem oleks olnud. Reisil olles oli vähemalt kogu aeg tegevus, mis aitas vahepeal enda enesetundelt mõtted ära viia. Siiski piltidel on näha reaalsus: olen eriti loppis olemisega.
Dubai ja Abu Dhabi olid tõesti väga võimsad – igal sammul oli näha, et rahast neil juba puudus ei ole. Enim üllatas mind aga sealne puhtus ja söögi kvaliteet! Lemmikud pargid olid Abu Dhabis: veepark Yas ja lõbustuspark Warner Bros Studio.
Kuigi kõik oli ülimalt uhke, esinduslik ja luksuslik, siis millegi pärast ei läinud Dubai mulle südamesse. See ei ole koht, kuhu kipuksin tagasi. Kas asi oli islami usus, mistõttu on sealsete kohalikega raske kontakti saada ja neid mõista, et miks naisi küll sedasi piiratakse? Või mulle isikult raskused mõista seda üle-võlli luksusjanu ja tarbimishullust? Või oli seal kõikjal liiga palju inimesi? Tõenäoliselt kombinatsioon kõigest eelnevast. Lihtsalt ei tekkinud seda sooja tunnet.
AGA mulle meeletult meeldisid meie päevad kõrbes. Need olid pai mu hingele. Seal ei riivanud miski silma, andis võimaluse eemaldada kõik ebameeldiva ja olla selles kaunis kujutelmas, mis mul “päris” araabiast on: kuldne pehme liiv, palmid, kaamlid ja araabiapärane toit. JA loomulikult puhkusel olnud päikesevalgus ja soojendusega basseinid olid samuti äärmiselt mõnusad.
Sellest, kuidas meie päevad kulgesid juba põhjalikumalt järgnevalt:
Reis Tallinnast Dubaisse (päev 1)
Meie esimene lend Tallinnast-Amsterdami (ca 2h) läks hommikul kella 7 ajal, mis tähendas väga varajast ärkamist (ca kella 4 ajal). Õnneks oli Väikemees väga heas tujus ning saime ilusti ta suureks pambuks tehtud “elupaki” (reisivoodi, reisivoodi madratsi ning turvatooli) kiletatud. Kummaline on see, et kuigi ööbisime 5 tärni hotellides ning meie tuppa oli alati toodud lapsele ka võrevoodi, siis seal ei olnud kunagi madratsit (?) või oli see sama kõva nagu võimlemismatt (?).
Igastahes pidime me Amsterdami lennujaamas ootama 5h. Kuna see sattus Väikemehe lõunauneajale ja olime ka ise varajasest ärkamisest uimased, siis rentisime KLM Loungis magamiseks toad, kus saime natuke isegi magada. Edasi jätkus meie reis lennuga Amsterdamist Dubaisse (ca 6h).
Terve päeva me ainult sõime ja sõime. Lisaks lennukis ning loungis olevale toidule kulusid pikal reisipäeval ära ka Eestist kaasa tehtud viineripirukad, võileivad kui ka puuviljad. Üldiselt kestis 1,5-aastase Väikemehega lennureis terve igaviku. 2h+6h jagu kitsal alal tegevusi välja mõelda on ikka paras hullumeelsus. Õnneks oli tal tänu äriklassis lendamisele palju ruumi ringi liikuda (loe: 90% ajast üle meie ronida) ning tohutult aitas ka see, et meid oli 5tk ehk siis saime korda mööda Väikemehe meelt lahutada.
Oli ka neid hetki, kus ta vaatas natuke multikat, sõi või mängis ise ning kuna lõunauni oli hea, kõht täis ja hädad potti tehtud, siis tegelikult oli ta super tubli heatujuline väike laps. Kõige rohkem pelgasingi, et äkki see potil käimine lennujaamades ja lennukis Väikemehega ei õnnestu, aga kahtlesin ilmaasjata. Kõik hädad jõudsid potti kuigi nii mõnigi kord olime juba kaks korda eelnevalt proovimas käinud (ei taha ju last uskuda, kui eelmisest korrast juba 3h möödas ja ta ikka väidab, et tal pole häda). 😂
Autorent ja -teed
Rentisime autod Europcarist. Eelnevalt olime Eestis teinud rahvusvahelised juhiload- ca 26 eurot, passipilt ja 10 minutit ajakulu Maanteeametis. Kohale jõudes selgus, et neil pole sellises suuruses autosid nagu olime tellinud. Meile anti kaks väiksemat autot (Mazda 6-d) ja lubati ise firma poolt helistada, tulla ja järgneval päeval autod ümber vahetada. Kuna kell oli 1 öösel, kui Dubaisse jõudsime, siis olime nõus.
Kui maksmine tehtud, siis suunati meid autoparklasse autosid kätte saama öeldes, et sellega läheb 5-10 minutit. Ootasime ca 1,5h!! Vahepeal küsides kaugel autod on, saime vaid vastuse, et autod on siia poole teel. Tundus, et need autod tulid otse tehasest, sest kõikjal olid veel kleebised ja kilekleepsud peal, nt tagavaatepeeglil, aknaklaasil, istmetel.
Järgneval päeval nende poolt kõnet ei tulnud, ülejärgneval päeval pärast ühe korra ise helistamist enam meie kõnesid vastu ei võetud. Lõpuks äi sõitis 4 päeva hiljem lennujaama (ca 45minuti kaugusel meie hotellist), möllas seal 3h ning lõpuks sai ühe õiges suuruses auto. Kusjuures tundub, et ka see tuli otse tehasest, sest kõikjal olid veel kiled peal (autofirma just ostis?). Ühesõnaga täiesti süüdimatud tüübid. Kui autorent välja arvata, siis muidu oli autokogemus Dubais okei.
Teed on super heas korras. Haruldane pole seegi, et kesklinnas kulgevad kummagis suunas 7- rajalised teed. Sõitsime ka 9- rajalistel kiirteedel. Üldiselt on vähe valgusfoore, palju hargnemisi ja teede kaldumisi, mistõttu pole just kõige kergem sõita eriti, kui kohalikud ei lase ka ümber reastuda, aga muidu liikluskultuur on siin enam-vähem. Päevasel ajal liiklevad kõik kui kukupaid, aga õhtu saabudes hakkab mega närvitsemine pihta. Eriti hullud on taksojuhid, kes teevad igasugu ohtlikke manöövreid.
Kiirusületamine on siiski pigem norm. Kiirteel on kummaline see, et lubatud max kiirusega sõidetakse vaid kõige vasakpoolsemas reas, ülejäänud read kulgevad mingis omas tempos. Rekkad sõidavad vaid esimeses reas ja väiksematel teedel kalduvad teeserva, et auto mööda lasta. Saime istuda ka kuulsates Dubai ummikutes. Need tekivad veidral ajal: ca 7-8 ajal õhtul suunaga linnast välja?! Ummikud ummikuteks, aga jube on see, kuidas nad trügivad eriti nahhaalselt vahele ning ise ümber reastuda ei lase.
Enamasti sõitsin autoga mina, sest mul läheb paljude kurvide ja pidurdamistega linna liikluses muidu autoga sõites süda pahaks. Sten oli samal ajal teejuhatajaks andes teada, mitmesaja meetri pärast, kuhu pean pöörama. Pikkadel sõitudel sõitis Sten, sest siis sain Väikemehega koos lõunaund magada. Autoga navieerimisel kasutasime google mapsi kui ka araablaste enda navigeerimisappi. Kui need ei toiminud, sest Dubais valmivad uued teed meeletu kiirusega, siis jälgisime ka teeviitasid, mis olid päris ok.
Parim asi on vallet parking ehk siis sõidad hotelli ukse ette ja siis saad paberilehekese ning parkija ise viib su auto parklasse ära. Hiljem annad lihtsalt ühele töötajale oma paberilehekese ja max 5 minuti pärast ongi auto ukse ees. Ja see on hotellides tasuta! ÜLIMUGAV!
Bensiin on väga odav. Paagitäis maksis ca 130 dirhamit, mis on ca 37 eurot. Bensiinijaamasid on vähe. Bensiinipaagi täidab seal seisev tööline: kiire ja mugav. Bensiinijaamas olev toit on ka odav.
Dubailased ARMASTAVAD “magavaid politseinikke”. Üllatust tekitasid aga kõrbesse sõites keset kiirteed olevad “magavad politseinikud”. Esimesed kaks sõitsime ca 80km/h üle ja selline tunne oli nagu autorattad oleksid tõkke taha jäänud rääkimata peaga lakke hüppamisest. Edaspidime olime tähelepanelikumad. Sageli märk eesolevast tõkkest on hästi väikese etteteatamisega. Enamikel kohalikel on džiibid, siis tõesti need väga sõitu ei sega, aga väikese madala autoga peab olema valvsam.
Ilm
Kuigi oli detsembri lõpp, kui ilm ei pruugi väga soe olla, siis meil ilmaga väga vedas. Iga päev oli lauspäike ja vahemikus kell 10-14 tõeliselt soe suvepäev ca 26 kraadiga. Ülejäänud ajal ca 20-24 kraadi juures oli tunne, et tahaks ikka kerge kampsuni selga panna. Seetõttu saime peagi aru, et veeparkides on parim aeg olla hommikuti, pärastlõunal on juba jahe. Ainult reisi kahel viimasel päeval oli tuulisem ilm ja polnudki enam nii soe: siis oli veepargis/rannas hea olla vaid vahemikus 12-14. Kui ilm pole nii soe, siis ka nende soojendusega basseinides pole vesi nii soe.
Päevad 2 ja 3: elu palmisaarel ja Atlantises
Olin üllatunud, kui hiiglasuur on Dubai inimtehtud palmikujuline saar. See on nagu terve linnake! Olgu öeldud, et me olime sellel väiksemal saarel ja tegelikult on neid koguni kaks tükki. See suurem pole veel lihtsalt asustatud.
Ööbisime kõigepealt palmisaarel olevas 5 tärni Hiltoni ketti kuuluvas Waldorf Astoria hotellis. Kõik oli väga luksuslik ja uhke. Suur magamistuba ja vannituba. Hommikusöök rikkalik ja maitsev. Konditsioneer vaikne ja ise reguleeriv (ei jahuta liigselt vaid täpselt etteantud temperatuurini). Aga mind tõsiselt hämmastas, kui vähe on rõhku pandud vaiksele unele! Hotellitoad avanedes suurde ühisesse aatriumisse said kõik kuulda nii all korrusel olevaid ballisaalis korraldatavaid pidusid kui ka laste kisa (osad lapsed kogu aeg röögivad). Tubade vahetamine on NII TÜÜTU ja mul on Stenist alati ülimalt kahju, sest ta alati pakib kohvrid kohe hotelli jõudes nii ilusti lahti, ent kolmandal päeval vahetasime ikkagi toa ära ja saime endale vaikse toa.
Üldiselt oli see hotell suunatud peredele. Laste mängutuba oli tore: lisaks igapäevastele tegevustele (nt näomaalingud, minidiskod jne) oli seal palju mänguasju, pallimeri, raamatunurk, meisterdamisnurk kui ka köögimängu vahendid.
Rannas oli tasuta saada rannamänguasjad. Kuigi päevitajaid oli palju, siis merevees väga inimesi ei olnud. Küll oli peredele mõeldud bassein ülimõnus ja suur. Seal olid eri tasandid, mis oli super Väikemehe jaoks, sest ta sai endale ca kõhuli vees kühvli ja ämbriga toimetada ning lisaks oli vesi soojendusega. Isegi mina läksin kuuma ilmaga basseini!! Kogu aeg sõidab mees kuivatusmasinaga ringi, et basseini ümber teed ei oleks libedad, ringi käib teenindaja, kes jagab jahutatud käterätte ning loomulikult saab kohe basseini juurest endale toolile rätikud. Väga väga mõnus. Tabasin end mõttelt, et me võiksimegi päevad läbi lihtsalt seal vedeleda. 😂
Teise ja kolmanda reisipäeva veetsime peamiselt palmisaarel meie hotelli lähedal asuvas Atlantises. See on hotell, kaubanduskeskus, veepark ja akvaarium. Lõunaune ajaks sõitsime Väikemehega hotelli magama ja siis jälle toimetasime seal.
Atlantise veepark (Aquaventure waterpark) on ühenduses erarannaga. Samal ajal kui teised tegid erinevaid sõite, siis meie Väikemehega olime rannas: tema muudkui mängis liivaga ja mina päevitasin. Lisaks oli veepargis tore väikelaste liumägede jms ala, kus ämm ja Sten Väikemehega toimetasid.
Meil olid fastpassid, mis võimaldasid meil olematult järjekorras olla ja kiirelt soovitud sõidud ära teha. Sten jõudis kõik sõidud tehtud, eriti meeldis talle lainebasseinis surfamine, mina käisin ühel kummipaadiga peresõidul. 👌🏻
Veepargis jõudsime ka “delfiinide kogemusele”, mis oli selles mõttes omanäoline, et kuna sinna oli vaja teha reserveering, siis inimesi on suhteliselt vähe ja istumine oli rannas olevatel toolidel. Selline hästi tšill ja delfiinid olid samuti nagu “meres”. See ei olnud üldse basseini moodi ja kogu see “etendus” tundus olevat selline hästi pingevaba. Kõik, mis delfiinid tegid oli loomulik: see, mida nad ka looduses teevad. Ei mingeid läbi rõngaste hüppamisi vms.
Atlantises sõime kahes imeheas toidukohas. Wavehouse söögikohas sõime lausa kahel õhtul järjest, sest sealsed wrapid olid imemaitsvad! Reede õhtul esinenud bänd oli samuti super lauldes covereid mitmetest headest lauludest, nt Havannah. Isegi kui toidud söödud, siis lihtsalt nautisime muusikat! Väikemehele seal ka väga meeldis.
Kaleidoskoobi buffee oli küll kallis, aga nii head buffee toitu ma ei mäleta, et oleksin kuskil kunagi saanud. Kõik oli nii värske ja valik rikkalik! Buffeedes eri toitu maitstes on alati see, et kuigi võtad enda arvates taldrikule igasugu häid asju, siis sageli osad neist pole nii head. Seal oli aga reaalselt kõik ülihea! Erinevad supid, eri köökide toidud. Seal olid isegi kummikommid (nt hapud lindid), vahukommid ja šokolaadifondant!
Atlantises oli ka The Lost Chamber akvaarium, kus tänu kahe päeva Atlantise piletitele käisime lausa kaks korda! 😂 Seal läks päris ruttu. Kunagi varem pole ma näinud, et atmosfäärile oleks nii palju rõhku pandud ning samuti polnud ma näinud suuri haisid akvaariumis ujumas. Ilusti tehtud!
Sten käis ka koos oma isa ja õega selles haibasseinis ükspäev “jalutamas”. Neile pandi kuplikiivrid pähe ja siis said nad seal teatud alal ringi vaadata: jäid käiguga väga rahule. Olevat mugavam ja parema nähtavusega kui sukeldumine.
Teiseks õhtuks panid äi ja ämm Väikemehe magama ja me läksime samal ajal nautima Dubai nr 1 etendust nimega La Perle.
Lugu ise oli segane, ent kogu aeg oli selline woww tunne. Olid akrobaatika numbrid, tantsu, lavalist liikumist, huvitavad lavastuslikud efektid (nt samal ajal kui keset lava toimus mingisugune number, siis olid ka tantsijad “rõdudel”), võitlussteenid, kõrgustest vette hüppamised, ent enim elamusi pakkusid ikka eluohtlikud akrobaatikatrikid.
Esimest korda käisin kontsertsaalis, mis on “veeteater” ehk siis poolkuu kujuliselt lava ümbritsevas saalis oli keset saali bassein. Ca 30 sekundiga basseini veetase tõusis ja saal täitus veega ning sama kiirelt järgmiseks etteasteks ka vesi kadus ning põrand oli taas kuiv. Nii võimsate vahenditega saali ei ole ma kunagi varem näinud, nt keset etendust üks ca 10m sein lihtsalt langes nagu catwalk alla, prožektorite ja hologrammidega toimus seintel nagu veel üks etendus. Ühesõnaga hästi võimas!
Teatrihoone kõrval asus ka kuulus Sheik Zayed Bridge Waterfall ehk siis silla pealt langeb võimas kosk, mis õhtul oli ilusates tuledes. Laeva saabudes kose veejuga peatus ning laev sai silla alt läbi sõita.
Kolmandaks reisipäevaks olime broneerinud Game of Thrones põgenemistoa, sest see tundus põnev teema. Mõistatused olid toredad ja pigem lihtsad. Kuna oleme nii paljudes põgenemistubades käinud, siis lootsime rohkem tehnoloogiat ja vähem lineaarses lahendamise stiilis lukke näha. 🤷♀️
4. päev: Dubai Mall (Burj Khalifa, Underwater Zoo & Aquarium, söögikohad)
Dubai on tuntud oma pilvelõhkujate pargi poolest ning kohustuslikuks külastamise maamärgiks on muidugi alates 2009. maailma kõrgeimaks ehitiseks olev Burj Khalifa. See asub ühes maailma suurimas kaubanduskeskuses nimega Dubai Mall. Oma kolmanda reisipäeva veetsimegi seal.
Ebameeldivaks faktiks on ehk see, et sageli on kogu Dubais olev luksus kellegi arvelt, nt Burj Khalifa torni ehitamisel võeti töölistelt passid ära, et nad kiiresti ehitaksid.
Olime Burj Khalifasse ostnud ette VIP piletid, mis tähendas siis seda, et giid rääkis natuke, saime kolmel eri korrusel käia, ühel pakuti veidra maitsega islami kohvi-teed ning mis kõige parem: me ei pidanud järjekordades ootama ja inimesi oli meeletult!
Dubai Mall on küll oma ca 1200 poega ja ca 50 jalgpalli staadioni suuruses hiiglaslik, ent laupäevale kohaselt oli seal ikkagi miljon-triljon inimest! Uskumatu, kuidas neid inimesi seal nii palju saab olla! Jube! Ja mitte kuskil polnud võimalust istumiseks! Lõpuks istusingi lihtsalt kuskile suvalisse kohta maha, sest kogu see möll kui ka lihtsalt rase olemine nii väsitas. 😀 Steni 11-aastane õde sai seal “inimeste shoppinghulluse keskel” oma elu esimese migreenihoo: meeletule äkiliselt tekkinud peavalule järgnes oksendamine. Seega see kaubanduskeskus pole koht nõrkadele. 😀
Eks kauba valik oli tõesti uskumatult suur, ent hinnad olid võrreldes Eesti hindadega ikka väga kallid, mistõttu me ei ostnudki mitte midagi. Sten oli kodus eelnevalt keskuse plaani välja printinud korruste kaupa ja ära märkinud huvipakkuvad poed ja kohad. Plaanisin küll endale ja Väikemehele riideid osta, ent 1,5-aastase lapse T-särgi eest 28 eurot või naiste pusa eest 80 eurot maksta, on ikka päris kallis. Ämmal ei olnud vist rahast kahju, tema ostis küll Väikemehele igasugu ilusaid uusi riideid, seega päris paljaks laps ikkagi ei jäänud. 😀
Aga lisaks shopingule on seal ka rohkelt meelelahutuse võimalusi. Jalutasime VR-pargis, ekslesime peeglitetoas, ent kahjuks lumealal ega laste avastusalal (võimalus lastel erinevaid ameteid proovida) ei olnud meil aega oodata.
Esmakordne oli meie jaoks aga “saarmatega kohtumise elamus” Dubai Malli Veealuses loomaaias ja akvaariumis. Eks see ole diskuteeritav, kas selliseid kohti üldse on eetiline külastada, aga see on juba pikem arutelu. Pidasin varasemalt saarmaid üpris ebameeldivateks loomadeks nende rotile sarnaneva saba tõttu, ent seal saades nende kohta rohkem teada ja nende käpakesi silitades, armusin neisse. Akvaarium ja ööloomade osa (nahkhiired) oli ilusasti tehtud, siis ei jätnud see kuigi kala-ja loomasõbralikku muljet: liiga väikesed alad ja olematult kohti varjumiseks. Arvestades seda, kui stressirohkelt mulle endalegi see inimmass seal mõjus, siis ma ei kujuta ettegi, kui stressis võivad sealsed loomad olla. 🙁 Kuigi vähemalt saarmad paistsid küll rõõmsad ja eluga rahul, äkki siis pole nii hull. 🤷♀️
Sõime seal kahes eenevalt välja valitud hinnatud söögikohas: Rainforest cafes ja Cheesecake Factorys.
Rainforest cafes oleme käinud ka Pariisis, Orlandos ja Las Vegases, ent pean tunnistama, et kuigi atmosfäär on neil kõigil ühtmoodi vinge (lisaks hääli tegevatele loomakujudele ka vahepeal toimuvad vihmametsa “etendused”) ja portsud on hiiglaslikud, siis sellist toidu kvaliteeti nagu Dubais, ei ole mujal olnud! Absoluutselt kõik oli imemaitsev!
Cheesecake Factory avastasime esimest korda Hawail Honolulus olles. Seekord keskendusime soolasele toidule: Sten võttis ülisuure pasta ja mina hiiglasliku avokaado võileiva ning Väikemees sai kummagilt ampse. Samuti oli kõik ülimaitsev, ent ka väga kallis. Koos väikese pudeli veega oli arve 51 eurot. 🙊
Õhtuti toimuvad Dubai Malli “tagahoovis” Dubai Fountain-is iga 30 minuti tagant purskkaevu show-d. Vaatasime vaid algust, sest Väikemees natuke kartis seda, aga väga võimas ja ilus oli tõesti! Siiski olime õhtuks sellest keskusest ja inimestest juba nii väsinud, et mõtlesin heldimusega, kui mõnus on ikka Eestis shopata (mitte, et ma seda väga harrastaks). 😊
5 päev: Luksus ja kohalike meelelahutus
Viiendal reisipäeval käisime ühes maailma kõrgeimas 5-tärni hotellis Burj Al Arabis hommikust söömas (ca 90 eurot nägu). Ometi kuna tegu on nii hea teeninduse ja üle võlli luksushotelliga nimetatakse seda ka hellitavalt maailma esimeseks 7-tärni hotelliks. Mina seda erinevalt oma reisikaaslastest väga hinnata ei osanud, aga neile väga meeldis.
Külastasime ka idamaise välimusega uut kaubanduskeskust Souk Madinat Jumeirahit, kus siseruumides on araabia turgu meenutavad poekesed vastava kaubaga (turistidele vastavad hinnad) ning “kanali” servas asuvad erinevate rahvusköökidega söögikohad. Ilus atmosfäär ja araabiapärane arhidektuur. 😊
Viienda päeva õhtul jõudsime ka Global Village-sse. Läksime sinna õhtul, sest just õhtuti tuledesäras on see kõige kaunim. Põhimõtteliselt on tegu hiiglasliku toidupargiga, kus saab maitsta erinevate maade toite ja osta vastavaid suveniire jms. Suurim rõhk on just Lähis-Ida riikidel, ent esindatud on kogu maailm.
Saime seal olla vaid 1,5h, kuigi tegelikult oleks seal vabalt võinud veeta ka pool päeva: nautidagi erinevaid maitseid ja etendusi. Siiski oli see koht, kus pigem jalutada kahekesi, mitte minna koos lastega. Meie nägime Bollywoodi lava tantsunumbreid, mis olid väga professionaalsed ja kiftilt tehtud. Kuigi olin eelarvamustega, siis läksime ka Ripley Believe-It-Or-Not muuseumisse, mis oli tegelikult väga-väga põnev.
6 päev: siselõbustuspark IMG, The Green Planet by Mars, Nikki beach, Dubai Frame, Garden Glow park
Käisime IMG World of Adventures, mis on maailma suurim siselõbustuspark. Eelkõige on seal tuttavad tegelased neile, kes teavad Cartoon Networki vanu multikaid ning Marveli superkangelasi.
Ùhest küljest saan aru, et sisepark siin suvel valitsevas jubedas kuumuses kui kraadid õues on ca 45 kraadi, on hea mõte, ent teisest küljest ei ole sisepargis ikka seda valgust ja sinist taevast, mis pargid nii ilusaks teeb. 🤷♀️
Kuigi meile soovitati fastpasse mitte võtte, sest hetkel olid järjekorrad lühikesed, siis oleme väga rahul, et ikkagi need võtsime. Tänu nendele ei pidanud me üldse järjekorras seisma (muidu olid järjekorrad ca 5-20 minutit) ning saime 4h-ga kogu pargi läbi käidud. See oli tähtis, et jõuaksime pargist lahkuda selleks ajaks, kui on Väikemehe uneaeg.
Samal pärastlõunal jalutasime ka The Green Planet by Marsis, mis on vihmametsa elu kujutav keskkonnaõppe hoone. Alustasime vihmametsa kõrgemast kihist ja ringiratast allasuunas minnes jõudsime alumiste elukihtideni. Kõige põnevamad oli minu jaoks igal korrusel olevad erinevad roomajad-putukad, nt saime silitada hiiglaslikke prussakaid ja sajajalgseid. Viimast pigem küll vaatasin.
Toidukohaks oli Sten reserveerinud Nikki beach Clubi, kus Väikemehega mõjusime kui võõrkehad, sest seal olid pigem paarid, ent imeilus oli seal ikka. Selline tunne nagu oleks sattunud, kellegi väga rikka basseinipeole. Muusika mängis, päike loojus ja jõime seal mõnusaid mokteile. Nii omapäraselt maistvat sushit polnudki ma kunagi saanud. Sten sõi seal elu kõige kallimat jäätist: 7 palli jäätist maksis ca 40 eurot.
Kuuenda päeva õhtul jõudsime veel ka Dubai Frame, mis näeb välja nagu National Geographicu hiiglaslik raam, aga kuldne ja öösel eriti kaunilt värve muutev. Loomulikult peab reisikaaslaste arvates iga torni ja maamärgi otsa ronima ehk siis sõitsime liftiga üles, jalutasime kaarel ning siis liftiga alla. Jama oli see, et liftiga alla sõitmiseks oli üleval pikk järjekord ja seal polnud WC-d. Aga lahe oli see, et erinevalt paljudest kõrgetest tornidest jms-st oli lift klaasseinaga ja siis oli põnev vaadata, kui kõrgele me sõidame ja see kõrgus oli võimas.
Üllatas ka seal läheduses olev Garden Glow park koos Dinosauruste pargiga. Kui dubailased midagi teevad, siis nad võtavad asja ikka väga võimsalt ette. Seal oli nii palju erinevaid liikuvaid dinosauruseid ja valgustatud kujukesi, et tekkis tunne, nagu sageli Dubais olles – raha pole kunagi probleem.
7 päev: JBR rand, Dubai Legoland ja sõit kõrbesse.
Läksime JBR randa, mis oli imeilusa liivaga ja eriti puhas rand. Seal oli meil plaanitud Väikemehega olla lastealal nimega Splash Pad, mis oli päikesevarjuga kaetud väikelaste veemänguala: liumägi, veepurskkaevud, madal bassein, pehmed ehitustellised jms. Vesi oli seal minu arvates jahe, ent ega merevesi soojem poleks olnud. Mina päevitasin samal ajal kui Sten Väikemehega seal toimetas.
Söögikohana oli Sten meile välja valinud paar sammu eemal oleva hinnatud koha nimega Eat Greek Kouzina.
Edasi sõitsimine Väikemehe lõunaune ajal Dubai Legolandi, sest sõit kõrbesse 4h oleks olnud võimalik vaid Väikemehe ööune ajal ning seetõttu pidime kuidagi kuni ööuneni aega sisustama. Sealsamas asuvad neli parki: Dubai Legoland, Dubai Legolandi veepark, Bollywood Theme Park ja Motiongate.
Erinevalt Taani Legolandist oli see suunatud väga väikestele. Palju oli klotsidega ehitamise alasid. Kui Taanis Legolandis on klotsidest ehitatud linnad jms kogu maailma esindav, siis siin olid vaid UAE esindavad hooned. Inimesi peaaegu, et ei olnudki. Saime kogu pargi läbi käidud 1,5h-ga. Väikemehega käisime ühel allveelaevaga veealuses legomaailmas kulgemise sõidul ning titade duplorongi sõidul: oli nii tubli, istus enda kohal turvavöö peal. Siiski oli see üpris suur pettumus, sest Taani Legoland on lihtsalt nii palju parem.
Aastavahetuse “õhtusöögi” tegime ühes Legolandi lähedal olevas söögikohas. Mul iiveldas nagu tavaliselt, Sten ei püsinud Aaroniga sekunditki laua taga ja sedasi see õhtusöök läks.
8-9 päev: kõrbes
Samal õhtul, kui Väikemees jäi ööunne, sõitsime 4h Dubai kõrbe nimega The Empty Quarter, kus asub luksuslik 5-tärni hotell Anantra Qasr. Tegu oli tõesti hotelliga, mille ümber on vaid liivadüünid.
Olen sellest kõrbes käigust ausalt öeldes ülimalt vaimustuses. Olime seal kaks ööd ja 1,5 päeva, ent ma ei tahtnud sealt kuidagi lahkuda. “Suurelt” (1 rida kummagis suunas) teelt hotelli valdustele keerates olid kõigepealt väravad relvastatud turvameestega ja ca 1km käänulist teed enne kui hotell hakkas paistma. Hotell oli hiiglaslik ning meenutas araabiapärast kindlust: beežid toonid, ehituses lihtsus, väikesed sisepargid purskkaevude ja rohelusega ning väikesed trepid (oli ka võimalus treppe vältida, aga nii oli palju põnevam ringi liikuda). 🙂
See oli tõesti nagu mingis araabia muinasjutus. PÄRISELT ju sellist kohta ei saa olemas olla. Sten kogu aeg ümises “Aladini” multikast tuntud laulu nimega “Arabian Nights”, mis tõesti sobis sinna keskkonda imehästi. 😀
Kohalejõudmise õhtul oli ilutulestik, ent kuna paugud olid ülimalt valjud, siis andsin endast toas olles Väikemeest lohutades parima, et ta täitsa üles ei ärkaks.
Hotell oli ülim: rikkaliku valikuga hommikusöök, kiire (!) ja üliviisakas teenindus, imemaitsvad erinevad datlid alati toas ootamas, hiiglasliku vanniga vannituba, lastele soojenduse ja päikesevarjuga bassein, kus olekski võinud kogu puhkuse aja veeta.
Tegevustest oli kõrbele omaselt võimalik teha tasu eest kaamlisõitu, džiibi safarit, päikesetõusu ja päikeseloojangu joogat, jalutuskäike, romantilisi õhtusööke, surfamist jne. Sten käis liivadüünidel surfilauaga surfamas, ühel hommikul, kui õues polnud veel nii palav, siis matkasime koos Väikemehega ühe suure liivadüüni tippu kõrbevaadet kaema ning käisime kõrbeloomade külastamise tuuril: kaamli, kõrbekoerade, pistrike, hobuste, lammaste ja eesliga tutvumas.
Kuigi päikeseloojangus kaamlisõidu tegemine tundus ahvatlev, siis igaks juhuks kartes, et mul läheb 45 minutit kaamli seljas loksudes süda pahaks, jätsime selle ikkagi ära. Ka džiibi safaril käisid teised reisikaaslased. Nad valisid küll karmima variandi safarist, ent kuigi neile väga meeldis, siis Stenilgi läks seal sõites süda pahaks, mis tähendab, et mul oleks seal kindlasti mega halb hakanud. Siiski on tegu millegiga, mida tuleb kõrbes olles teha. Ma kunagi olen sellist safarit Dubais teinud, seetõttu väga kurb ma ei olnud.
Me olime samal ajal Väikemehega hotelli laste mängutoa-õue alal. Küll meeldis Väikemehele lisaks sisealale õuealal olev batuut, liumägi ning muidugi lõputult võib ta liiva kaevata. Üldse sealne kõrbe liiv oli imeline! Nii siidine, oranž ja ilus! Nii Väikemees kui ka palju vanemad lapsed olid liivadüünidest nii vaimustuses, et võisid mitu tundi lihtsalt liivadüüne mööda üles ronida ja sealt alla lasta.
Elamusi pakkus ka õhtusöök araabiapärases õuerestoranis: kõikjal olid vaibad maas, sai maitsta buffee stiilis esitletud traditsioonilist araabia toitu, esines kõhutantsija ja kõlas araabia muusika. Lapsi hoidis tundideks tegevuses restorani ümbritsevad liivadüünid. Toiduvalik ei olnud suur, aga kõik (eriti baklavaa magustoit) oli nii maitsev ja kogu see õhustik… ohh.. kõlab võib-olla tavaliselt, aga kohapeal oli nii eriline.
Sain seal hotellis ka elu parima näohoolduse. Mulle väga näohooldused ei meeldi, sest alati jäetakse erinevalt massaažist pikaks ajaks maskiga niisama lamama, aga seal kogu aeg tegevus käis, küll muditi käsi ja küll jalgu ja need lõhnad. Hämmastav, kui palju erinevaid häid lõhnu on maailmas olemas ja kõik need pandi mulle eri maskide jms kujul näkku. 😀 Kuni selle näohoolduseni näen kõigil reisi piltidel välja paki päevas tõmbav suitsetaja, ent siis sain nagu “uue hingamise”.
Kõik oli seal mega kallis, mistõttu saan aru, miks me seal pikalt aega ei veetnud, ent woww.. see oli seda väärt. Mitte, et ma oleks midagi selle eest maksnud, aga kui oleksin pidanud maksma, siis see oleks see koht olnud. 🙂
9-12 päev: Abu Dhabis
Ühendemiraatide pealinna jõudsime reisi üheksandal päeval. Nagu ikka planeerisime sõidu Dubai kõrbest Abu Dhabisse Väikemehe une ajale (ca 2h sõitu).
Abu Dhabi linnapilt erineb Dubaist. Abu Dhabi on laiali valguv asetsedes erinevatel poolsaartel vms. Autoliiklus on agressiivsem kui Dubais – ei olda viisakad, ei lasta ümber reastuda, nahaalselt sõidetakse järgmise auto tagumikus, kui tahetakse mööduda, antakse palju signaali. Juba esimestel tundidel suutsin teha autoga parklas avarii – küll õnneks mitte teise auto vaid postiga. Õnneks oli meil 100% kindlustus, ent siiski pidime kohale kutsuma juhtunu fikseerimiseks politsei, kes tuli ja dokumenteeris kõik ruttu.
Abu Dhabis veetsime 4 päeva.
1 päev: sinna sõit, Fishmarketis, mošees.
2 päev: Yas Waterworld, Ferrari lõbustuspark.
3 päev: hotelli bassein, lasteala, Yas rand, Abu Dhabi vaatamisväärsused, kardirajal sõit.
4 päev: Yas Waterworld, Warner Bros lõbustuspark.
Jõudsime pärastlõunal ehk siis Abu Dhabi esimesel päeval külastasime vaid eelnevalt väljavalitud söögikohta nimega Fishmarket. Ma ei olnud varem elus sellises söögikohas käinud. Seal olid kõik toiduained toorelt lettidel ja siis pidi valima sealt soovitud mereannid ja kuidas soovid, et neid küpsetataks (fritüüriga, grillitult ja veel mingi 4 varianti), siis mis köögiviljad, mis puuviljad jne. Kokkuvõttes jäime oma valikuga väga rahule. Lisaks pole ma nii siidist ja maitsvat mereanni suppi kunagi söönud.
Õhtuks jõudsime veel ka Sheikh Zayed Suurde Mošee keskusesse. Sisenesime sinise kupli alt, läbisime kõiksugu turvakontrollid, sh said naiskülastajad kleidid, mis kataksid ka juukseid ning saimegi mošeesse minna. See ei jätnud mulle seest mingit muljet ja kogu see kleidis-kitlis olek nii, et ainult nägu paistab välja, tekitas minus ahistatuse tunde. Ma ei oska selliseid usuehitisi väga hinnata, aga teistele meeldis.
Ööbisime me Abu Dhabis Yas saarel ühes kõige luksuslikumas ja uhkemas hotellis nimega W Yas Hotel Abu Dhabi, et olla võimalikult lähedal tegevustele, mida plaanisime Abu Dhabis teha. Kõige uhkem ei tähenda aga alati kõige paremat.
Esiteks jõudsime hotelli ette, siis juba kostus hotelli fuajees korralik klubi muusika tümps. Ma ei saa aru, mis uus trend see selline on, et hotelli peab sisenema tantsu sammul?! Eriti tore on seda teha siis, kui süles on magav laps.
Hotell asus autode ringraja peal ning on seetõttu rallisõpradele kindlasti F1 vormelisarjast tuttav oma omapärase arhidektuuri tõttu. Siiski tähendas see ka seda, et hommikul kella 9-st kuni õhtul kella 23-ni võis kuulda rallirajal vormelautosid õppesõite tegemas ja see lärm oli ikka korralik.
Meil olid võetud mingil põhjusel sviidid. Meie sviidiga läks kehvasti, sest see avanes jõe vms suunas ja selle kaldal asus viis ööklubi-restorani, mis õhtuti korralikult peo käima tõmbasid. Muusika oli nii vali, et iga laulu sõnu sai toas olles kaasa laulda. Võib ju öelda, et ahh.. pane kõrvatropid magamiseks, aga ma pean ju Väikemeest öösel kuulma, kui tal mingisugune mure on. Ei saa ennast välja lülitada, sest Sten ei kuule öösel mitte midagi.
Kuna me ei viitsinud hakata kõiki oma kohvreid jms ümber kolima toa vahetamiseks teise maja blokki, (mis avanedes jälle ralliraja poole on rallisõitude tõttu lärmakad), siis saime lihtsalt samale korrusele teise tavalise toa. Päeval, nt Väikemehe lõunaune ajal, olime oma sviidi toas ja ööuneks suundusime tavalisse tuppa. Ülitüütu.
Hommikusöök oli uhke, suure valikuga ja imemaitsev. Hotelli katusel oli bassein jaotatuna kaheks, et väikelapsed saaksid madalamas vees mängida. Hotelli mängutuba oli ka suur ja avar. Seal toimetasid Väikemees ja Sten ükshommik ca 1h, samal ajal kui mina päikest võtsin.
Tegevused Abu Dhabis
Yas saarel asuvad: Yas veepark, Ferrari lõbustuspark Yas kaubanduskeskuses ja Warner Brosi Maailma lõbustuspark.
Yas Waterworld – ma alguses ei viitsinud sinna üldse minna, ent siis hakkas see mulle nii meeldima, et käisime seal minu soovil lausa kahel päeval! See meenutas mulle oma turvalisuselt ja läbimõtlevuselt, temaatilisuselt Disney veeparke, nt vetelpäästjad vahetasid positsioone ca iga 15 minuti tagant, olid ülimalt tähelepanelikud, kõikjal olid karedad pinnad vältimaks libisemisi, kõik oli puhas ja korras, tegevust oli tõesti IGALE vanusele, basseinis olid pehmendavad matid, et vanem lapsega sõites põlvi vms ära ei lööks.
Mulle väga meeldis, et hommikul kohe pargi avamiseks kella 10-ks minnes oli minimaalselt rahvast, alles ca 12 ajal hakkas inimesi juurde tulema (lõuna ajal vahepeal oli väikeste bassein suletud, aga me siis läksime nii kui nii Väikemehega juba pargist ära lõunaund tegema). Sten tegi fastpassiga kõik sõidud läbi ca 45 minutiga, lisaks veel surfamiseks lainebassein.
Mina veetsin enamiku ajast Väikemehega väikelaste alal. Meil ilmaga ka väga vedas: oli mõnus soe ca 28 kraadi. Kohe soovitati talle vest selga panna ja pärast natukest harjumist, osutus see tema lemmik asjaks, sest tänu sellele sai ta muretult ka ise liumägedest alla sõita. Isegi, kui ta liugu lastes kukkus, siis pea taga olev vesti pehmendus võttis löögi endale. Ta nautis seda nii väga, et tema jaoks paraja sügavusega oli erinevaid basseine, mis tõttu oli tal kogu aeg naeratus näol. Mulle nii meeldis, et seal oli nii laste basseinis, lainebasseinis kui ka lazy riveris SOE vesi. Ja kui vesi on juba minu jaoks soe, siis peab see olema üle 26 kraadi. Ideaalne!
Ferrari World – võrreldes Hispaanis oleva Portaventura Ferrari pargiga, oli see ikka tõesti üks korralik lõbustuspark. Tänu fastpassidele olid järjekorrad olematud ja sõitjad said kiirelt kõik sõidud tehtud – ca 1,5h-ga. Väikemehega olime hästi toredal turnimisalal, sõitsime Itaalia alal autoga läbi erinevate kaunite alade, vaatasime iluuisutajate ägedat tantsu-ja trikietendust, sõime imemaitsvas Itaalia toidukohas suppi ja pastat ning Väikemees sai istuda erinevates ralliautodes.
Warner Bros Maailm – mul ei olnud selle pargi suhtes mingeid ootusi ja võib-olla seetõttu olin selles hästi positiivselt üllatunud. See park oli väga tasemel. Täitsa võrreldav USA Universal Studio lõbustusparkidega. Lisaks suurepärase detailsusega loodud atmosfäärile ja kiftidele sõitudele, oli omapärane see, kui palju oli võimalik kohata erinevaid tegelaskujusid. Ma poleks eales osanud arvata, et Väikemehele erinevad kostüümides tegelased nii meeldivad!
Pargis oli mitu meeldejäävat piirkonda:
- Metropolise ala, kus olid Supermehe, Imenaise ja veel ühe superkangelase temaatika. See oli Väikemehe lemmik ala!
- Siis Gotham City, kus olid Jokker, Batman, Kassnaine jms ning nendega seotud sõidud. Woww.. nii sünge ja ägedalt tehtud! Lisaks toimusid kogu aeg erinevad live etendused erinevate tegelastega.
- Cartoon Networki ala, kus olid Looney Tones, Scoobi-Doo, Tom and Jerry jpt tegelased (Powerbuff girl tegelastega seotu oli Dubai IMG pargis). Scoobi-Doo peresõit oli üliäge! Seal liikus ka enim tegelaskujusid. Ronimisalal oli miljon last ning seal me väga ei olnud, et Väikemeest suuremate poolt alla ei trambitaks. Üks laskmissõit oli ka väga tore.
- Flintstonide ala.
Sten käis peaaegu kõigil sõitudel ja kinnitas, et tõesti toredad sõidud olid. Abiks olid taas kord fastpassid. 🙂 Heale lõbustuspargile omaselt olid ka suveniiripoed huvitavad ja seal leidus igasugu põnevat.
Yas Beach – tasuline rand. Mõnus liiv, merevesi oli külm, aga soojendusega bassein oli väga mõnus. Toit oli kallis, aga ülimaitsev ja värske.
Yas Marina Circuit – meestele oli broneeritud sõit vormirajal elukutselise sõitjaga. Sinna sõit oli ka nagu üks vormelraja sõit – olime hilinemas ja õiget kohta oli raske leida: Sten üritab GPS-st aru saada, Väikemees autos väsimusest nutab, autotee nagu rallirada – muudkui kurvid jne. Neile sõit väga meeldis, olevat andnud hea arusaamise, kuidas see vormelrajal tunne võistluse ajal võib olla. Väikemees jälgis põnevusega seal lärmi keskel.
Abu Dhabi vaatamisväärsused – meil olid plaanis Etihad Towers, Aldar HQ building, Emirates Palace, aga meie Väikemehega neid ei näinudki. Viimasesse minnes selgus, et meestel peavad olema pikad püksid ja kuna neil ei olnud, siis ei saanud me sinna sisse. Reisikaaslased käisid need kohad läbi aga Väikemehe uneaegadel. Üheskoos käisime aga kunstimuuseumis Louvre Abu Dhabis. Jalutasime selle kiiresti läbi ca 1,5h-ga – tore oli laste ala. Väikemehele meeldisid sealses lugemisnurgas olevad raamatud. Kunstikauge inimesena saan vaid kommenteerida, et olles just käinud KUMU-s oli Abu Dhabi muuseum ikka palju huvitavalt tehtud kajastades kogu inimkonna kunstiajalugu.
Abu Dhabist Dubaisse sõitsime 12. reisipäeva õhtul Väikemehe ööune ajal kuigi sõit kestis vaid ca 1-1,5h.
Ööbisime me uuesti palmisaarel, ent seekord Fairmont hotellis, mis polnud nii uhke. Oli selline vanem ja kuigi lastega peresid oli samuti palju, siis ei olnud seal nii palju võimalusi lastele. Mängutoas ei tohtinud lapsevanem lapsega kaasas olla, rannas oli kehv liiv (mitte sobilik kaevamiseks), selline nagu ehitustolmu liiv. Hommikusöögi valik oli väiksem. Bassein oli aga soojendusega. Toad olid enam-vähem vaiksed. Vaid seinad olid papist ja oli kuulda, kui keegi koridoris liigub või oma toas toimetab. Esimesel õhtul ärkasin ehmatusega arvates, et keegi liigub meie toas, ent tegelikult oli see hoopis koridoris. Ma ei ole ainuke “õrna” unega – ka Väikemees ärkas selle peale nutuga. Aga room service toit oli NII HEA, et tellisime seda olude sunnil kohe mitu korda.
13.päev: Dubai Miracle Garden ja Butterfly Garden
Hommikul asusime kohe tegudele külastades kahte kõrvuti asuvat imeilusat parki.
Miracle Gardenis olid kõiksugu lilledest ja murust tehtud meeletult ilusad kujud ja kompositsioonid, nt hiiglaslik Miki-Hiire kuju või keerlevad tantsijad murust kleitides – kõik muidugi hiiglasuur.
Butterfly Gardenis olid neli avarat kasvuhoonet meenutavad ruumi, kus oli palju liblikaid ning taimi. Väikemehele pakuvad liblikad väga huvi seda seniks kuni nad liiga lähedale tulevad. Loomulikult on sellises kohas söömine ja joomine keelatud, ent tubade vahel hakkas Väikemees juba häälekalt oma snäkki nõudma ning andsingi talle kätte kaasa võetud banaani. Ta sõi poole banaanist ära ja ülejäänud poolega suundus vanaisa suunas ja talle sülle, kes oli juba ühes selles liblikate toas. Järsku lendas üks liblikas vanaisa päikeseklaasile ja seejärel juba Väikemehe käe peale. Väikemees sattus täiesti paanikasse. Järgnes järgmine liblikas. Ma oleksin ka sattunud, sest need liblikad olid tõesti HIIGLASLIKUD. Järsku meenus meile, et kõikjal on liblikate söögialale pandudki välja kas banaani või apelsini tükid ja ilmselgelt on Väikemehe käes oles banaan liblikate “rünnaku” põhjuseks. Lootuses vältida lapsel liblikatrauma teket selgitasime veel pikalt, mis ikkagi juhtus. Väikemees siiani igat liblikapilti nähes näitab õhinaga oma käe peale ja ootab andunult lugu sellest, kuidas ikka kõik juhtus. Aga super ilus oli seal küll!
XLine Zipline Dubai Marinas – sellele ajal kui Väikemehe lõunaund valvasin, siis käisid reisikaaslased pilvelõhkujate vahel zipline-ga sõitmas. Neile kõigile väga meeldis, sest seal olevat olnud super vaade.
Õhtul läksime Mall of Emiratesi. Tegu oli järjekordse hiiglasliku shoping keskusega, kus dubailased armastavad aega veeta. Inimesi oli jälle liiga palju. Käisime eri poodides, aga lõpuks ei ostnud midagi (väikese lapse kõrvalt shoppamine pole lihtne, sest tavaliselt on aega nii vähe). Uudistasime läbi klaaside seal asuvat suusa-ja lumepargi ala – kahjuks alla 2-aastastele ei olnud sinna minek lubatud. Samas, kuna saame kelgutada ja suusatada ka Eestis, siis millestki väga suurest usun, et me ilma ei jäänud. Sealne kiirtoidukohtade valik oli ülisuur (Subway, Pizzahut, Burger King, jaapani, tai ja veel kõiksugu rahvuste toitukohti) ja hinnad ka mõistlikumad, kui mistahes mujal väljas süües.
14 päev: langevarjuhüpe, Motiongate lõbustuspark
Hommikupoolikul käis Sten tandem langevarjuhüpet tegemas, mis olevat üks maailma kõige ilusamatest kohtadest, kus on võimalik seda teha.
Väikemees oli aga hommikul ärgates haigeks jäänud, mistõttu hotelli basseini äärde me hommikul ei jõudnudki. Olime toas, puhkasime ja tellisime room service-ga imehead toitu.
Pärastlõunal läksime Steniga kahekesi Motiongate lõbustusparki samal ajal kui reisikaaslased olid Väikemehega. Seal on Shreki, Taevast sajab lihapalle, Kuidas taltsutada lohet, Madakaskari, Smurfide, Hotell Transilvaania ja Pilapasknääri filmide teemalised sõidud/alad. Kuna meil oli üpris vähe aega, siis võtsime fastpassid ja jõudsime teha vaid paar sõitu ja pargist kiirelt läbi jalutada. Meie lemmikuks oli Shreki teemaline peresõit, mis oli tõesti hästi tehtud.
Kahjuks juba samal õhtul pidimegi hakkama lennujaama poole suunduma, sest öösel kell 2 läks juba meie lend tagasi.
15 päev: Reis tagasi Eestisse
Lendasime tagasi samal marsruudil: Dubai-Amsterdam ja siis Amsterdam-Tallinn.
Esimene oli öine lend (2.00-8.00) ning lootsin, et Väikemees magab sellel ajal. Tal oli isegi oma iste selleks, ent kuna pärast õhku tõusmist jätkus täisvalgusel toitlustus, siis esimesed 2h ei olnud eriti und soodustavad. Nagu, kes soovib öösel kell 3 hakata sööma 3-käigulist õhtusööki?! Selgus, et mina, sest kui olin pikalt Väikemehega jännanud, siis oli tõesti juba kõht tühjaks muutunud ja šokolaadi kastetud maasikad, lavaš hummusega ja kreeka salat kulusid küll ära.
Siis läks tal aega ca 30 minutit, et uues huvitavas keskkonnas uinuda – küll oli soov erinevaid nuppe vajutada ja ringi ronida, uued helid jne. Ning kui magus uni lõpuks saabus, siis vaid 1h-ks, sest siis hakkas jälle üks toidukärudega ereda valguse saatel kolistamine pihta. Amsterdami lennujaama jõudes olin üks zombie. Väikemees oli aga energiat täis.
Nagu Dubaisse minneski võtsime loungis toa magamiseks, ent pärast 2h proovimist Väikemehel und ei tulnudki. Ka Amsterdami-Tallinna lennukis uni ei tulnud, mistõttu saime nautida ühe eriti tusase, magamata ja ajavahest (2h) sassis lapse meeleolu reisipäeva õhtul ja öösel.
Mõned mõtted:
– kõik on väga kallis. Vist kõige kallim riik, kus oleme kunagi käinud. Isegi kallim kui Hawai ja Island. Eriti kallis on söök, aga see on ka kõiksugu kohtades hämmastavalt kvaliteetne. Isegi suvalises rannapubis süües on toit ülimalt kõrge tasemega: kõik on nii värske! Iga toit maksab ca 20-30 eurot isegi kui tegu on eelroogade hulka kuuluvaga, nt väike kauss salatit 20 eurot, pasta 25 eurot jne.
-kõikjal on ülipuhas! Dubai meenutab oma puhtuselt väga Singapuri, nt üldkasutatavat rannapromenaadi puhastati tolmulapiga, et kivipind puhtusest läigiks!
-super teenindus! Kõikjal on teenindajad ülisõbralikud, üliabivalmid ja ülirõõmsad (va see autorendi kogemus). Kõik teenindajad on muulased. Nii viisakaid teenindajaid polegi kunagi kohanud – nad on ikka ülihea väljaõppe saanud!
-lapsesõbralikkus. Teenindajad armastavad lapsi: tehti kingitusi, lehvitati jne. Küll lasti meid tänu lapsele kohtadesse, kuhu muidu me poleks tohtinud minna (nt vip parklasse, eraranda). Kõikjal on lastele söögitoolid, igal sammul on aru saada, et lastega arvestatakse. Pole ime, et siin nii palju lastega peresid on näha!
-siin tekib tunne, et kõik keskkonna säästmise pingutused, mis me Eestis teeme, on nii mõttetud. Need tohutud rahvast täis kaubanduskeskused, meeletult teid autodele ja olematult kõnniteid jalutamiseks (saan aru, seal on suvel liiga kuum) ning täiesti puudulikud teadmised keskkonna hoidmisest, nt iga asi pannakse 10 kilekotti sisse. Isegi, kui kuskil jagati keskkonna alaseid teadmisi, siis olid need tasemel, et prügi ei tohiks maha/merre visata.
-reegleid tuleb jälgida, nt kui bensiinijaama sisened vastassuunas sõites, siis bensiini ei anta, vaid pead sõitma nii nagu ette on nähtud ja siis saad bensiini.
-online broneeringud tehes ei pea kuskil järjekordades seisma. Muidu kõikjal jubedad piletisabad.
– araablased ei tunne kella. Ütlevad 20 minutit – tegelikult läheb 40 minutit. Kõik ajad tuleb korrutada minimaalselt kahega.
Vot selline reis oligi.
