Ohh.. ootasin seda tähtpäeva väga, sest mulle meeldib tähistada! Otsustasime esimese Aaroni minisünnipäeva tähistada minu sünnipäevaga samal päeval, kuna muidu oleks pidanud 3 päeva vahega korraldama kaks pidu ja vastsündinu kõrvalt pole see kõige kergem. Järgmised minisünnipäevad teeme hetke seisuga perekesksed, ent mõtlesime, et esimese kuu ja esimese aasta sünnipäev võiksid olla kuidagi “peetud”.
Minu sooviks oli kindlasti teha ise kook. Mõte ise teha martsipani kattega ja ise joonistades kook tundus väljakutse, mida pidin proovima! Leidsin netist õpetuse, ostsin Gemossi kokanduspoest geeljad toiduvärvid, Suhkrukunsti poest valge martsipani ning meisterdamine võiski alata. Tahtsin kindlasti teha sisalikuga pilti, sest see iseloomustab hetkel meie beebit enim: rahulikult vaatab ringi, sooja vee all mõnuga tardub, vees olles meeldib enim olla nii, et ainult pea on veest väljas ja keha vertikaalselt ja keel käib ka suust palju väljas.
Kõigepealt printisin välja sobiva pildi, siis rullisin martipani (250g) küpsetuspaberi peal nii õhukeseks kui suutsin (soovituslik oli 2-3mm) ning vajutasin läbi foto ja küpsetuspaberi tikkudega piirjooned. Järgnes pintsliga värvimine (ohh.. kuidas naudin sellist pisikest toimetamist!). Seejärel katsin pildi toidukilega ja jätsin martsipani päevaks toatemperatuurile kuivama.
Koogi sisuks otsustasin teha pasha, kuna see oli ainuke magus kook, mis tundus, et võiks mulle maitseda sellise sooja ilmaga. Pärast ööpäeva pressi all olekut oligi pasha valmis ja sain sünnipäeva hommikul martsipanikihi ettevaatlikult tõsta koogile. Juurde kaunistused (lehed olid söödavad vahvlid) ja selline see meie kook saigi:
Beebiga sünnipäeva tähistamine on minu arvates keeruline, kuna kindla päevakava puudumise tõttu ei ole kunagi teada, mis kell ta täna võiks magada või üleval olla. Selles mõttes läks hästi, et kuigi söötmisi tuli peo ajal ette, siis enamiku ajast ta ikkagi magas. Aaroni minisünnipäeva tähistamiseks kasutasime mündirohelisi dekoratsioone ning minule roosasid (Suhrukunsti poes on imeliselt hea dekoratsioonide valik!).
Hea idee oli kutsuda külalised eri kellaaegadel, et korraga ei oleks liiga palju inimesi. Nagu olimegi arvestanud, siis ega beebidega külalised üle 2h ei jaksanudki olla. Meeleolu tekitas ka väike viktoriin. 🙂
Eelmisel nädalal kirjutasin päris pikalt, kuidas meil oma 3.nädalase pojaga elu on kulgenud. Vahepeal on muutunud nii palju, et:
- Poja ripsmed on pikemaks muutunud või siis silmad on veel rohkem lahti läinud. Võtnud jätkuvalt kaalus juurde. Võrreldes madalaima sünnikaaluga on juurde tulnud 1,4kg! Nüüd siis kaaludes juba 4,1kg!
- Hääl on läinud veel valjemaks. Vaid ärkvel olles ringi uudistades on ta vaikselt, süües ja magades teeb ta igasugu hääli – karu moodi mõminad, dinosauruse möirged, niutsumised, urinad jne.
- Gaasid on, aga ta saab nendega ise suure puhina saatel üldiselt hakkama, seda ka läbi une. Kriiskavat nuttu pärast Gefiluse D-vitamiini andmist pole enam olnud.
- Öösiti magab regulaarsemalt (iga kord 2,5-3h). Ei ärka täielikult üles söömise ajal, vaid on silmad kinni ja vaikselt nosib kõhu kiirelt täis. Viimane silmad lahti ärkamine on öösel kella 12-1 vahel ning järgmine silmad lahti ärkamine on hommikul kella kümne ajal.
- Mõnikord vaatab otsa ehk siis fikseerib pilku ja siis jälgib hoolega rääkija suud.
- Viimasel ajal ajab päris palju piima välja, aga loodetavasti see on ok, kui kaal ikka suureneb ja beebi ise on rõõmus ja rahul.
Kingiks soovisime pojale mähkusid, sest neid läheb meil VÄGA palju! Olen kergelt paranoiline, et pepu läheb beebil punaseks ja hakkab valutama, kui must mähe peaks liiga kaua beebil jalas olema. Seetõttu 10 mähet läheb meil päevas kindlasti, kui mitte rohkem. Meie lemmikmähkuks on pärast eri firmade mähkmete proovimist ülekaalukalt Huggies! Saime kingiks päris palju Huggies mähkmeid! 🙂
Lisaks mähkudele sai meie poja kingiks veel pingviini jonnipunni, pehme kõristi, imepehme hobuse, tekikese ja raamatu. Varsti läheb mängimiseks!
Üldiselt ikka sööb, magab, puuksutab ning on seejuures imearmas. Selline see vastsündinu elu juba on. 🙂
