Minu päev:
Kell 7.30 (mõnikord ka juba kell 7.00) Avan silmad. Olen oma toas, oma voodis, tekk ja unekaisukas on öö jooksul 330 kraadise keerlemise käigus seigelnud mu varvaste juurde. Annan emmele nuttes märku, et on olen ärganud ja soovin süüa. Mõnikord harva äratab mind ka emme, kes astub rõõmsalt tuppa, ütleb, et on hommik ja aeg ärgata, ning võtab mind laia naeratusega sülle samal ajal kiites kui tubli magaja ma olen. Ükskord tegi ta seda kell kuus hommikul. Olin väga pahane seepeale ja selgus, et ta ka ise ei saanud täpselt aru unesegasena, miks ta oli arvanud, et on aeg ärgata.
Enamasti suundume edasi emme issi magamistuppa, kus emme annab mulle rinnapiima, vahetab mähkme, vōtab ära tuduriided ning veedame koos aega. Ukerdan mööda voodit ringi, et magavale issile sōrmi silmadesse/ninna/kōrva lükata, oma unenägusid jutustada vōi kellraadiot uudistada. Issi teeb emmele hommikusöögi voodisse (puuviljad ja/või vegan kohuke/jogurt), kust saan ka puuvilju maitsta. Aga kellraadio on huvitavam kui söök. Iga päev köidab mind sealt tulev punane laservalgus, ent isegi kui valgus on mu käeulatuses, siis vaatamata sihikindlatele katsetele, pole ma seda veel kinni püüdnud. See on maagiline ja paelub mind iga päev!
Kell 8.30 (1h pärast ärkamist, seega mõnikord ka kell 8.00) saan selga Harry Potterist majahaldjas Dobby riietuseset meenutava “söömiskõlbuliku” body ning suundume emmega kööki, kus ootab hommikusöök. Söön hea meelega kõiksugu püreesid, KUI need on soojad. Külm löga mulle ei meeldi. Enamasti on püreed Põnni omad, kuhu issi on keedetud kanaliha blenderiga juurde püreestanud. Toidab mind emme. Söön näiteks mango-hirsi, spinati-maisi-suvikõrvitsa, mango-, pirni-, neljaviljapudru banaani-mustikaga, neljaviljapudru vaarikatega, kaerapudru mustikaga, ploomi, kõrvitsa-kartulipüreed. Kõigisse nendesse sobib panna ka kanaliha. Mu kõhule ei meeldi kartul, lillkapsas ega õun. Kui etteantud 50g söödud (enamasti tahan pigem veel), siis suundume minu tuppa.
Saan natuke mängida. Peagi paneb emme mulle päevariided selga – kannan viimaseid 68 suuruses riideid, 74 on parem. Olen ca 68cm (+3cm) pikk ja kaalun ca 7900kg (+400g) ehk siis igati harju keskmine. Kell on 9.00 ja ongi aeg ööune jätkamiseks. Olen väsinud ja annan sellest märku. (Kui olen ärganud kell 7.00, siis lähen juba kell 8.30 unele). Emme paneb mind oma voodisse, Myhummy mängima, tekikese mulle peale, kaisuka kaissu, ütleb, et teeksin väikese tudu ning jään paari minuti jooksul unne. Magan 45min-1,5h.
Kell 10-10.30 ärkame. Nüüd siis päriselt. Harjutan hambaharjaga hambapesu. Hambaid mul veel ei ole. Söön 11.30 ajal rinnapiima, emme vahetab mähkme ning seejärel on suur mänguaeg. Minu lemmikud mänguasjad on vilkuvad ja häält tegevad mänguasjad, nt mu tädi laenatud Samurai mõõk või vibreeriv karvane koll, kõristid või ülestõmmatavad muusikaga lelud (Elevant, Kell, Talumängukeskus, Keerlevad kalad). Ka kuldne jõuluehte kett on siiani lemmik.
Olen hakanud ka oma mänguasjadega jutustama. Olen pika püsivusega ja võin päris pikalt ühte mänguasja igast küljest uudistada, aga kui see on “vaadatud”, siis on see “vaadatud” mitmeks päevaks. Veel meeldib mulle mu tuba vaadata, eelkõige aga mu kappidel olevaid loomapilte! Vaatan ja katsun neid hea meelega. Istun ise, aga olles mänguasjale väga keskendunud, kukun mõnikord ümber.
Mul ei ole midagi selle vastu, kui emme või issi panevad mind selili mänguplatsi alla mänguasjadega mängima, sest alati on issi seal midagi teistmoodi sättinud või uut lisanud ja ideid tal juba jagub. Elan ka oma mänguasjadele rohkem kaasa, näiteks kui näen, et mu üleskeeratav põhjapõder liigub aknalaualt ilmselge põrandale allakukkumise suunas, siis üritan teda “hoiatada”. Samuti kui emme mängib pehme siilikesega head tegelast ja issi kassiga kurja tegelast, siis hiljem üksinda neid mänguasju vaadates eelistan pigem siilikest.
Päris asjadest pakuvad mulle huvi emme veepudel, issi arvuti ja kõiksugu ajakirjad ja -lehed. Lemmikud on ajakiri “Imeline teadus” ja “Päevaleht”. Need on asjad, mida näen, et mu vanemad enim kasutavad. Enda raamatutest on mul lemmik üks klappidega raamat, kust mulle meeldib klappide all olevaid loomakesi vaadata ning muidugi džundliloomade helisid tegev pusle. Kõige igavamad on minu jaoks pehmed mänguasjad va kastitäis heegeldatud juurikaid, mida vaatan iga päev ükshaaval läbi suure hoolega.
Suur roomaja ma ei ole. Oskan küll, aga enne kui liikuma hakkan, siis analüüsin, kas see asi on SELLIST pingutust väärt. Teen 360 kraadi enda ümber, liigun tagurpidi, edaspidi, küll pepu püsti, külg ees vingerdades. Käputaja võib minust küll saada, sest eriti viimastel päevadel ajan end käpuli ja õõtsutan edasi tagasi. Enamasti aga hakkan peagi nutma ja teen oma “leivanumbrit”- käte-jalgadega lennukit tehes ja emmmm.. mõmisedes niikaua kuni emme mind sülle võtab või siis vähemalt hoiab mul kätest kinni ja siis saan ise püsti tõusta ja seista. Hetke lemmikuks on kahtlemata emme kätest kinni kõndimine, tipa-tapa. Siis võib kindel olla, et hakkan jutustama ja kilkan naerda.
Korra nädalas on mul sellel ajal laulu-pillitund, Babyspordis. Kui esimest korda seal käisin, siis olin ülimalt vaimustuses. Tegin kõik kaasa ja olin kogu aeg naeratus näol. Millised toredad laulud ja rõõmsameelne õpetaja! Nüüd on selline ok, hakkan vist lauludega ära harjuma. Käte ja jalgadega liigutusi laulude saateks meeldib mulle iga korraga aina vähem teha. Minu lemmikuks on kõlapulgad, mida armastan suhu panna. Ka teised pillid on hea maitsega: erinevad kõristid, kuljused ja trummid. Tunni tipphetkeks on see, kui olen pikali ja siis emad lehvitavad minu ja teiste pikali olevate laste kohal samal ajal lauldes suurt vikerkaare värvides tekki. See tuul ja värvid on mu lemmikud. Sageli olen ainuke laps, kes seal teki all tuult naudib, teised toimetavad ringi, aga nad lihtsalt ei tea, millest nad ilma jäävad!
Kokku magan päeva jooksul kolm uinakut. Emme nimetab neid pisikesteks tududeks. Oleme proovinud ka kahega, aga siis väsin LIIGA ära ja seda pahandamist ei pea emme vastu. Minu teine päevane uinak on enam-vähem vahemikus 12-14.00. Magan 1,5-2h. Selle uinaku teen rõdul vankris. Enamasti on pärast seda und kuskile minek: külla, poodi, trenni. Iga nädalavahetus käin ka ühe oma vanaema või vanaisa juures külas, seal on alati huvitav.
Kell 14-16 Korra nädalas tormame kohe pärast seda lõunaund võimlemistundi, mis toimub samuti Babyspordis. Tavaliselt on nii, et emme äratab mind unest, sõidame autoga ruttu tundi ja siis riided seljast ja kohe lähebki võimlemiseks. Ei ole mingit korralikku ärkamisaega nagu tavaliselt. Need on füüsiliselt päris rasked tunnid. Küll teeme kõhulihaseid ja seljalihaseid ja kere süvalihaseid palli peal. Roomamise harjutamise ajal vaatan pigem teisi beebisid, kuidas nad kiirelt kõriseva palli poole tormavad. Annan neile hea meelega ka oma palli. Enda palli pigem vaatan ja kui lõpuks otsustan roomama hakata, siis enamasti on juba järgmise harjutuse aeg. Kui aga mõni beebi peaks minu lähedusse sattuma, siis haaran neist jõuliselt kinni endal selline nägu ees, et ma ei lase neist isegi siis lahti, kui nad peaksid mulle obaduse andma.
Teine kord nädalas tormame pärast mu lõunaund beebide loovustundi. Olen seal käinud ühe korra ja mulle väga meeldis seal. Keskendusin täielikult asjadele ja neid oli seal väga palju. Teemaks oli sõbrapäev ja kõik materjalid olid punastes-roosades toonides ja võimalusel südame kujulised. Kõigepealt sain katsuda, kuulatleda ja pigistada punaseid paberist tehtud sahisteid, siis südamekujulisi pesusvamme, siis oksast punutud pallikesi (ka mu jalatallad), siis kuldsest karrast tehtud koerakest ning siis läikivaid pehmeid kaunistusribasid. Seejärel meisterdasime kaks tööd. Kõigepealt hullasime “heinas” (punased-roosad “paberihundist” läbikäinud paberiribades), harjutasin punaste salvrätikute rebimist ning seejärel hüppasin need jalgadega südamekujulise pappi peale kinni. Loomulikult läksid mu jalad seepeale liimiseks, aga see käis meisterdamise juurde. Lisaks panime oma tööle värvilised käbid, kuldsed südamekesed, punased riisiterad ja südamekujulise salvräti. Teine meisterdamistöö hõlmas samuti mu jalgu. Hüppasin roosa taigna-plastiliinimoodi materjali oma jalajäljed- loomulikult oli seegi südamekujuline. Veel sain tunnetada käte ja jalgadega igasugu kuivaineid, jahu ning nautida õpetaja lauluviise. See on siiani olnud mu lemmik huviring. 50 minutit möödus linnulennul!
Kell 15.30 saan rinnapiima. Mõni päev, kui olen näljasem, siis söön selle asemel kell 14.30 ja 17.00. Viimane uinak on mul algusega 15.30/hiljemalt kell 16, millest ärkan (või emme äratab) kella 16.30-17.00 vahel (kokku 30-60 minutit). Magan selle enamasti oma voodis, ent kui on vaja linnakäike teha, siis uinun meelsasti ka issi kandekotis olles.
Ärgates on jälle mänguaeg. Tavaliselt on issi selleks ajaks koju jõudnud ja siis on suurte inimeste jutu aeg, mida mulle väga meeldib kuulata. Nii mõnigi kord jätan kuulatlemiseks oma tähtsa mängu pooleli. Kui oleme kuskil väljas, siis kuigi olen rahulik ja heatujuline poiss, siis vaikselt olen hakanud võõrastama, eriti kui saan palju tähelepanu. Vaatan “võõrast” inimest ja kui ta ka peaks mind pikalt vaatama, siis hakkan hüsteeriliselt nutma. Ikka suured pisarad ja nägu punane stiilis. Peidan pea emme kaissu ja siis olles loonud sinna turvabaasi hakkan vaikselt võõrast uudistama. Ajaga julgus kasvab ja pärast väikest harjumisaega olen nõus isegi “võõra” sülle minema ja tema naljade peale naerma. Enamasti aga on “võõra” süles olles kõik mu tähelepanu suunatud emmele, vaatan ja naeratan talle.
Kell 18.00 on õhtusöögi aeg. Olen hea isuga. Kuigi olen rahuliku loomuga, siis kõige kiiremad liigutused teen siis, kui mulle antakse näputoitu. Näputoit on eelroaks sellel ajal kui ootan pearooga ehk siis püreed. Olgu selleks siis bataadiviil, kurgiviil, riis, banaan, avokaado, keedetud porgand, mango, leib või hoopis mõni maitsetaim. Viimasel ajal on ka kamapallid, maisirõngad ja paprikamõnglid täiesti arvestatavad söögipoolised, kuna neid on hea kätte võtta. Libedad puuviljad mulle väga ei meeldi, sest need libisevad minema. Söön neid aga isukalt, kui emme või issi tükki oma käes hoiavad. Kui käime kuskil väljas söömas, siis istun juba ise söögitoolis ja enamasti saan ka midagi head paremat vanemate taldrikult maitsta – enamasti emme taldrikult mõnda köögivilja. Püreed söön õhtusöögiks ca 75g. Tassist vee joomine on pigem hirmutav tegevus.
Jätkub toimetuste ja mänguaeg. Tavaliselt päeva alguspoole toimetan pigem ise, aga õhtupoole meeldib mulle, kui emme ja issi mulle mu (enda) mänguasju näitavad või mind lõbustavad. Mulle teeb endiselt nalja, kui emme teeb kõhulihaste harjutusi. Enamasti mängin emme, issi või mõlemaga. Issiga mängides teeb issi one-man show-d, emmega mängides istub emme minu juures ja kui mänguasjast ära väsin, siis näitab mulle uusi asju. Vanematega koos mängin palli: istun emme süles ja emme aitab mul palli issi käest püüda ja tagasi veeretada-visata. Mind ajab naerma, kui minu kõhtu kõdistatakse või justkui “ära süüakse” (emme ja issi jälgivad, et mul on ka võimalus neid vajadusel oma käte ja jalgadega “takistada”- tuleb olla ikkagi lugupidav teise suhtes), meeldib ka peituse mäng. Sageli võtan sellel ajal õhuvanne.
Selle kuu minisünnipäeva tähistasime vanaema-vanaisa juures. Kook oli vegan šokolaadikook (lisaks banaan, kiivi, halvaa ja martsipanikate), üks paremaid, mida emme on siiani vegan kookidest teinud, retsept siit. Koogi peale joonistas emme kilpkonna, sest olen aeglane liikuja, rahulik ja hea isuga. Aga käte kiirust ei tohi mul alahinnata!
Kell 19.00 algab minu unerituaal ehk siis veedan aega üks-ühele issiga (käin vannis või mürame). Issi räägib mulle, kuidas maailmas asjad käivad, laulab mulle lastelaule. Seejärel võtab emme mind vannist välja. Viimasel ajal demonstreerin emmele enne vannist välja tulekut oma kätega plätserdamise oskust, mis siis, et mu nägu täiesti märjaks saab. Mõnikord käime kõik koos saunas. Seejärel paneb emme mulle pepukreemi, mähkme, tuduriided ning sel ajal kui joon rinnapiima teeb mulle mu päeva muljetest ja käikudest kokkuvõtte. Kui olen väga väsinud, siis ma ei tahagi väga rinnapiima, vaid tahaks kohe ruttu magama minna. Mul on imemõnus voodi.
Kell 19.30 paneb emme mind voodisse ja jäängi ootama oma peagi saabuvaid ilusaid unenägusid. Lõvi kaisuka võtan kaissu ja juba see uni tulebki. Öö jooksul kohtun emmega vähemalt kaks korda, et süüa. Vot sellised mu päevad ongi.
