Vana aasta saatsime ära ja uue võtsime vastu põhja-Soomes. Kokku olime Soomes 10 päeva enda kaheksaliikmelise reisiseltskonnaga. Eesti pimeduse ja külma käest veel pimedamasse ja külmemasse kohta minek tundus esialgu hirmutav, aga lootsin kohtuda jõuluvanaga, olla spa-des ja näha virmalisi (üks mu elu unistus). Kas see meil õnnestus? Saad peagi teada.
Kõigepealt läksime 27nda detsembri pärastlõunal laevaga Helsinkisse ja siis sealt rongijaamast juba öörongiga Rovaniemi.
Autod pidi viima eraldi rongipeatusest rongi peale. Seega mehed viisid meid rongijaama ja läksid ise autosid ära viima. Hiljem selgus, et ka meie oleksime saanud sealt peatusest rongile minna. Igastahes läks päris pingeliselt, sest rong läks varem välja ja mehed ei jõudnud meie peatusesse tulla. Õnneks saime ikka kõik rongile.
Öörong sõitis 21-10-ni ehk öö möödus rongis. Meil olid kahesed toad narivooditega ehk kumbki vanem võttis ühe lapse endaga. Ei olnud mugav, aga polnud ka kõige hullem. Hommikust sõime restorani vagunis. Sōit läks üliruttu, kuna enamiku ajast magasime.
Rovaniemis
Sealt sõitsime jõuluvana juurde. Arvasin, et tegu on teemapargi laadse kohaga, aga tegelikult oli iga majake ja tegevus seal eraldiseisev. Näiteks loomade alal oli oma pilet. Söötsime seal põhjapõtru, lasime liumäest alla ja sõime vahukomme ja vorstikesi (saab sealt kohapeal osta).
Suurem osa majakestest olid suveniiride ostmise poekesed või söögikohad. Selles mõttes jättis kogu see ala pigem kommertsliku mulje. Inimesi oli ka mega-mega palju!
Minu lemmikuks oli jõuluvana naise kohvik, kust sain parimat kaneelirulli vanilli kastmega! Lastele meeldis lasteala, kust sai jää liumäest alla lasta.
Jõuluvanaga kohtumiseks tuli broneerida kohtumise aeg. Hea, et kohe sinna jõudes broneeringu tegime, sest pidime ootama seda aega 4,5h! Kui saabus broneeringu aeg, siis sai minna uude järjekorda, mis kestis veel umbes 30 minutit. Seal sai teha jõuluvanaga pilti. Pilt tuli uhkem kui arvasin. Poistele see väga muljet ei avaldanud, kuna üllatuspakid (lisatasu eest) ei sisaldanud midagi lastele meeldivat.
Jõudsime vahepeal käia sealsel jää-alal. Jälle oli tegu tasulise alaga, kus sai tuubiga alla lasta (meeletu järjekord, et saada tuub ja siis järgmine meeletu järjekord, et alla lasta), uisutada, käia jäälabürindis, liugu lasta. Võtsime jääst baarist jääst tehtud joogitopsidest jooke ning uudistasime sealset restorani, kus olid hästi kenad jääseinte sisse tehtud skulptuurid.
Õhtul broneerisime enda perega väljasõidu: saun, mullivann, jääauk ja arktilise lõhe söömine lõkkega telgis. Mullivann oli õues ja vees oli 40 kraadi, samas kui õues olid miinuskraadid. Mees käis ka jääaugus. Sealne toit oli imemaitsev: mustikajook, salat, kartul, lõhe, leib ja vahukommid! Nii head lõhe pole ma kunagi saanud! Ma ei teinud ühtki pilti, lihtsalt nautisin. 🤗
Järgmine päev käisime Rovaniemi arktika muuseumis, mis oli minu arvates täitsa huvitav muuseum. Lemmik oli film arktika aastaaegadest. Ja enne pikka sõitu Levi suunas, sõime Hesburgeris. 😀
Levis
Levis oli palju lund. Meil ilmaga esialgu vedas, sest õues olid mõned miinuskraadid, aga uuel aastal järsku temperatuur langes -26 kraadini. See külmus oli nii karm, et õues sai paljakäsi olla max paar minutit, ülipaksult riides olles max tunni. Levi ikka uskumatult põhjas! 👇🏻
Sarnaselt Rovaniemile oli inimesi väga palju nii suusalifti järjekorras kui ka kohalikus toidupoes. Ühel õhtul ei saanudki me kuskil söögikohas süüa, sest kõik söögikohad olid ära broneeritud. Ostsime toidupoest vajamineva. 🤷♀️
Valget aega oli vähe:
Ööbisime esialgu Levi Design hotellis, mis andis meile tasuta pääsmed kõrvalmajas olevasse laste mängutuppa ja veekeskusesse. Veekeskus ei olnud midagi erilist. Vesi oli jahedavõitu, soojem vesi oli vaid ühes väikeses basseinis, kus inimesed istusid nagu kilud karbis. Lastele seal meeldis, sest sealne ainus veetoru oli neile täpselt paraja sõidukiirusega. Nad käisid seal mehega iga päev. Seega pole ime, et lapsed ei saanud oma nohust terve reisi jooksul võitu. Mängutuba oli tore.
Suusatamine
Mäesuusavarustuse rentisime kolmeks päevaks. Käisime nii Cero Pointi kergematel lastemägedel kui ka North Pointis. Viimasel päeval oli õues niii meeletult külm, et meie mäe peal oleku aeg jäi lastega üpris lühikeseks – 1h. Siit tulevad kaks lollust, mida soovitan mitte teha:
1. Ära jäta mitte kunagi suusasaapaid autosse või kuskile, kus on külm! Neid on täiesti võimatu hiljem jalga saada. Vähem valus on kand ära lõigata, kui suruda jalga külmunud saapasse. Lapsele sain veel kuidagi saapad jalga, aga enda saabaste jalgasaamisega pusisin 15minutit. Siis andsin üksinda pusimisega alla ja mehega koos saime need mulle lõpuks jalga.
2. Vali suusasaapad oma kõige paksemate sokkidega, sest muidu need ei lähe sulle külmal päeval jalga. Ja ilma soojade sokkideta külmuvad varbad täiesti ära max 30 minutiga.
Liiga hilja avastasime soojakotid, mida oli võimalik panna saabastesse kui ka kinnastesse. Need olid täitsa mõnusad ja eriti kinnastesse pandavad soojakotid toimisid päris hästi. 👍🏻 Jalakotid olid head, kui neid õigesti kasutada ehk kleepida soki alla mitte saapasse!
Ükspäev käisid kõik peale minu ka murdmaasuusatamas. Meil oli varustus Eestist kaasa võetud. Poisid sõitsid hästi lühidalt, kuna õues oli meeletult külm! Väidetavalt olid pikad rajad väga ilusad.
Elamused
Üksõhtu rentisime sauna ja mullivanni. Kuna sellel õhtul oli õues -16 kraadi, siis mullivann jahtus üliruttu ja sealne 34 kraadine vesi ei olnud eriti mõnus. Aga saun kulus ikka ära.
Proovisime reisil hiljem ka veel ühte suitsusauna-mullivanni-jääaugu kohta. Õues oli tooõhtu -30 kraadi, mistõttu esmalt tehti pikk instruktsioon, kuidas jääauku minnes ei tohi jalanõusid ega kindaid ära võtta, sest muidu jääb nahk külma kinnihoidmise käepuu ja astmete külge. 😳 Soovituslik ei olnud ka pea vee alla panek ega mullivanni minnes ja tulles käsipuust kinni võtmine. Märja käega külmast saunaukse lingist kinni võttes jäi käenahk lingi külge. 😬 Pooled mu reisikaaslased käisid nii lumes hullamas kui ka jääaugus.
Teineõhtu käisime lumesaanidega kalapüügi reisil. Õues oli -26 kraadi. Panime selga kõikvõimalikud enda riided ja lisaks anti meile veel riideid, kindad, saapad ja kiivrid. See riietamine oli kohutav protseduur, sest toas miljoni riidekihiga olla ja samal ajal vastupunnivaid lapsi riietada pani mind meeletult higistama. Sest loomulikult lapsed ei tahtnud seal soojas toas kombe peale veel ühte kombet panna. 🤣Tundus naeruväärne panna pluusi, soojapesu pluusi, kampsuni ja ülisooja talvejope peale veel üks paks jope, aga tegelikkuses oli kõiki neid kihte õues vaja. Ripsmed ja juuksed läksid õues ruttu jäässe.
Lumesaanidega sõit kohalejõudmiseks oli ligi pool tundi ja tagasi sama kaua. Lapsed olid grupijuhi lumesaani taga olevas saanis. Ühel hetkel hakkasid nad sinna sõites nutma. Selgus, et kiivrid ei lasknud neil välja näha ja neil hakkas nendega liiga palav. Võtsime kiivrid ära ja sõit jätkus. Aasta emana meenus mulle sõitma hakates, et võtsime küll kiivrid ära, aga unustasin selle asemel lastele mütsid pähe panna. 😬 Õnneks kapuutsid hoidsid natuke sooja ja nad ise ei kurtnud midagi.
Panime saabastesse ja kinnastesse soojakotid ja kalapüügi lähedal olevas telgis veetsime suure osa ajast tule ümber. Sellele vaatamata enamikul külmusid varbad ära. Lastel olid varbad enam-vähem, kuna nende saabastesse panime mitu soojakotti.
Selles meeletus külmas tekib tohutu söögiisu ning millegi pärast minul isiklikult just liha isu. Ma Eestis olles üldse ei söö nii palju ja tihti liha, aga siin külmas… tundub see olevat ainus, mis annab energiat. Sõime telgis vorstikesi ja jõime teed. Kala ei õnnestunud kellelgi kätte saada.
AGA sellele meeletule külmale vaatamata täitus mu elu unistus: näha virmalisi.
Veider oli see, et palja silmaga olid need vaevu märgatavad, aga läbi mobiiliekraani nähtavad. Hiljem tagasi baasi sõites nägi mees veel taevas virmalisi. Mina nägin neid alles siis, kui pilt oli tehtud. Virmaliste märkamiseks peab olema silma.
Käisime ükspäev ka põhjapõtradega sõidul. Sõit oli aeglane ja külm oli kaa. Pean ütlema, et Norras kelgukoertega sõit oli ägedam=kiirem. Kelgukoeri oli tookord seitse, kes meie saani vedasid. Ja nad olid väga entusiastlikud. Seekord oli üks väike põhjapõder meid vedamas, seega tekkis võib-olla ekslikult tunne, et äkki on tal liiga raske?! Põhjapõder meenutas lehma ja hobuse ristsugutist olles hästi rahuliku olemisega.
Pärast sõitu said põhjapõdrad süüa samblikku – oma üht lemmiktoitu.
Toiduelamused
Mulle üllatuseks olid Lapimaal väga tavapäraseks põhjapõdra lihast tehtud toidud, nt suusamäel olevas kohvikus pirukad või supp. Millest ikka teha päevasuppi kui põhjapõdrast? Kanalihast tehtud toidud olid pigem haruldus. Klassikaks kartulipüree pohlamoosi ja põhjapõdralihaga ning kardemonine kukkel:
Vana aasta õhtu viimase söömise tegime arktilise merekrabi restoranis, kus oli sellel õhtul fikseeritud menüü. Lauale jõudsid mitmesugused mereandide toidud, aga kõige meeldejäävamaks olid hiiglaslikud merekrabid ja sinimerekarbid. Nii häid merekrabisid pole ma kunagi saanud! Magustoiduks oli piparkookide ja väikese koogikesega jäätis. Uskumatult maitsev toit!
Uuel aastal käisime ühel õhtul soomepärase köögiga Ämmilä restoranis. Mida pakuti lastepraeks? Muidugi kartulipüreed põhjapõdralihaga. 🙈 Pean tunnistama, et see oli väga maitsev liha. Aga ka seenesupp oli imehea.
Üksõhtu käisime söömas Arcadia alal. See oli imeilusasti valgustatud ja väga maagiline. Tegu oli mingiks filmiks ehitatud võtteplatsiga, kus hiljem ei lõhutud hooneid ära ja selle asemel tehti teemapargi moodi ala. Küpsetasime seal ise ühes kütteta majakeses kõiksugu toite, aga kuna õues oli -26 kraadi, siis oli ikka pagana külm.
Sa ei kujuta ette, KUI külm on sellise ilmaga õues. Ma ei tea, kui palju riideid peaks olema seljas ja jalas, et käed ja varbad pärast 15 minutit valutama ei hakkaks. Pärast seal Arcadias käiku arvasid lapsed, et edaspidi võiksime me ikkagi kuskile sooja kohta reisida, nt uuesti Türki või Puerto Ricosse. 😅
Ma ei ole vist elu sees nii palju glögi, teed ja kuuma kakaod joonud, kui sellel reisil. Iga päev 2-3tk.
Viimased kaks ööd ööbisime igluööbimiskohas. Nautisime sauna, mullivanni ja imelist vaadet.
Teistel reisiseltskonnast olid majakesed, kus kogu lagi olla virmaliste nägemiseks klaasist:
Ja tõesti, igaõhtuselt nägime virmalisi. Viimasel õhtul olid virmalised nii korralikud, et neid oli päris selgelt näha isegi ilma mobiiliekraanita. 🥰
Kokkuvõttes oli külm ja ilus reis. Tagasi ei läheks, aga hea, et käidud.
