Üleminek beebi kolmelt päevaunelt kahele

Ma ei tea, kuidas teiste emadega on, aga mul on sedasi, et just siis, kui tundub, et hakkan sellest beebi asjast aru saama, siis kõik muutub. Just olime leidnud ideaalse päevarütmi, laps oli rõõmus ja rahul, kui ühel hetkel, vahetult enne kaheksa kuuseks saamist, hakkasid vaikselt ilmnema “märgid”:

  • Väikemees hakkas ilmutama lõunaunedesse magamamineku ees vastumeelsust. Ootas ja ootas, aga und lihtsalt ei tulnud. Ja siis pahandas minuga. Õnneks jõudsin ruttu põhjuseni – lapse ärkveloleku aeg oli pikenenud ja ta lihtsalt ei tahtnud veel nii vara magama minna, nagu mina harjumusest seda välja pakkusin. Võtsingi ta seepeale siis sülle, uudistasime kodus veel 10-15 minutit ringi ning proovisime uuesti.

    7358B20F-47F6-4C83-94B6-507A3A9A09D6
    “Mina ei taha veel magama jääda…”
  • Lisaks nägin, et ta soovib lõunaunesid magada palju pikemalt kui varem, mistõttu olin graafikus püsimiseks sunnitud teda kogu aeg üles äratama ja see talle ei meeldinud.
  • Aina keerulisem tundus kolmanda päevaune mahutamine päevakavasse (3-8. elukuuse beebi kolmas päevauni võiks olla lõppenud kella 17-ks, pärast kahele uinakule minekut kella 16-ks).

Veider on arvata, et iga uneprobleem vanuses 6 kuud kuni 2-aastat on seotud hammastega. Hambad võivad häirida und paar ööd, ent mitte nädalate ja kuude kaupa! Lihtsalt pidin selle südamelt ära saama – hambad ei ole kõiges süüdi! 😀

Teadsin, et tegelikult on põhjus hoopis päevakavas, mis vajas reformimist ja olin kindel, et see ei saa olema lihtne, sest ta lihtsalt ei jaksa piisavalt kaua üleval olla, et vaid kahe unega päev õhtusse vedada. Olin varem proovinud rakendada kahte päevaund, aga see oli alati lõppenud eriti suure virisemisega. Lõputu jorin, mida suutis ohjata vaid kõrgetasemeline meelelahutus.

Samas olin lugenud, et võimalikult 8nda elukuu lähistel oleks mõistlik viia laps kahele päevaunele. Kui viia liiga vara kahele päevaunele, siis on laps üleväsinud, sest väike laps ei jaksa olla pikalt ärkvel. Kui viia liiga hilja ehk siis pärast 8ndat elukuud, siis ongi tulemuseks 8-10nda elukuu uneregressioon ehk siis ööunne mineku vastane streik, öised ärkamised, beebi magab öösel vähem kui 11h, vara ärkamine. Ja ma ei olnud huvitatud, et ka öö unedega läheb keeruliseks. Lähtusin weebeedreaming.com blogis antud soovitustest. 

Esimene väljakutse – ärkveloleku aeg

Plaan oli teha üleminek kahes etapis, sest ärkveloleku aja muutus oleks muidu lühikese aja peale olnud liiga suur. Kolmelt unelt kahele üleminek võttis meil aega täpselt kümme päeva (ehk siis vahe-etappi jõudmine), sest nagu juba ütlesin, siis olid vaikselt märgid, et ta soovibki olla kauem ärkvel. Samas  lõpptulemuse ärkveloleku ajad hakkavad vaikselt saabuma alles nüüd – ligi kolm nädalat hiljem. Selles mõttes on realistlik öelda, et üleminek võtab aega ca 1 kuu.

7-kuuselt oli ta olnud ärkvel ca: 2h, 2h15min, 2,5h ja 2,5h. Päevakava:

  • 7.30 ärkamine
  • 9.30-10.30 I uinak
  • 12.45-14.00 II uinak
  • 16.30-17.15 III uinak
  • 19.45 ööuni

Vahe-etapi ärkveloleku ajad: 2,5h, 2h45min, 3h. Päevakava:

  • 7.00 ärkamine
  • 9.30-11.15 I uinak
  • 14.00-15.30 II uinak
  • 18.30 ööuni

Lõpptulemuse ärkveloleku ajad:3h, 3,5h ja 3,5h. Päevakava:

  • 7.00 ärkamine
  • 10.00-11.45 I uinak
  • 14.45-16.00 II uinak
  • 19.30 ööuni

Nagu ühel unede reformil ikka, siis esimese kümne päeva jooksul tuli sisse ka päevi, kus päeva sattus ka vanast ajast kolm uinakut. See olevat igati normaalne. Üritasin ülemineku perioodil tõesti seada prioriteediks lapse une, et näiteks lapsele sobimatul kellaajal ei oleks huviringe või mingisuguseid minule vajalikke käimisi. Ma lihtsalt ei tahtnud seda niigi ärkveloleku mõttes keerulist perioodi teha tema jaoks veel segasemaks. Kindlasti ei jälginud me kõike minuti pealt, vaid pigem seadsin “väikeseid sihte”, kui kaua võiks ta suuta üleval olla.

Järgisin soovitust, et ärkveloleku aja pikendamist on soovituslik alustada pärast päeva kõige esimest uinakut. Ehk siis proovisin leida talle igasugu tegevust, et iga päev hoida teda 5-15minutit kauem üleval enne lõunaunne minekut. Küll läksime õue jalutama, küll poodi, küll külla, et lapsel oleks hästi huvitav ja sedasi lükkuks lõunauni kaugemale. Väga hästi aitas ka söötmine, sest enamasti kohe pärast tahke toidu söömist ta magama minna ei tahtnud. Oli ju varem ta läinud lõunaunne ca kella 12.30 ajal ja nüüd oli vaja vastu pidada alguses 13.45-ni, seejärel juba ligi 14.30-ni.

Seejärel pikendasin aega enne esimest hommikust ilu-und – see tuli üpris iseenesest, aga siiani on päevad erinevad.

Ja alles kõige viimasena soovitatakse keskenduda ärkveloleku ajale, mis eelneb ööunele, sest see on kõige tundlikum päeva osa ja üleväsimus sellel ajal võib mõjutada negatiivselt ööunes püsimist. Meil on väga palju aidanud ööune rituaali pikendamine ehk siis oleme teinud lihtsalt häääästi pikka unerituaali, nt panen talle juba tuduriided selga ja siis vaatame veel vaikselt raamatuid, erineva valgusega öölampe, lasen tal natuke hämaras valguses tuduriietes ringi rahmeldada…

Teine väljakutse – VÄGA varakult ööunne

See soovitus tundub mõistuse vastane, aga ometi see toimib! Varakult ööunne minek on vajalik, et kompenseerida ühe une kadumist. Kui kolme unega läks Väikemees magama vahemikus 19.30-20.00, siis ülemineku perioodil nägin, et ta väsib väga ära ja siis läks ta magama hiljemalt kell 19.15. Ühel õhtul panin ta isegi magama kell 18.15! Ja magas! Ilusti hommikuni nagu tavaliselt ja oli puhanud ning rõõmus.

Kolmas väljakutse – öised ärkamised

See on miski, mis pole konkreetselt seotud kolmelt unelt kahele üleminekuga, aga beebi öise unega üldiselt. Et selles vanuses (7-8-elukuud) on normaalne, kui laps sööb öösel 0-1 korda, kusjuures esimene öö söömine võiks olla kõige varem 7h pärast unerutiini toitmist, sest selles vanuses suudab laps olla vabalt nii kaua magades söömata. Lihtsalt väike asi, mida meeles pidada.

Teine asi, mida üritasin väga sellel uute oskuste perioodil jälgida, oli see, et laps saaks oma uusi oskusi päeval piisavalt harjutada. Et ei tekiks öösel olukorda, kus ta hakkab suurest elevusest oma püsti tõusmisi, laskumisi ja roomamisi harjutama, sest ka seda peetakse üheks 8nda kuu uneregressiooni põhjuseks – nii palju põnevaid uusi oskusi, et und lihtsalt ei tule! Endal ka kui põnevus sees, on raske uinuda. Isegi kui hakkas roomama, siis lasin tal natuke voodis ise pusida ja siis läksin ja panin uuesti küljele/selili magama. Ja muidugi oli suureks abimeheks magamiskotti magama panek, sest selle sees ei ole nii lihtne mööda voodit ringi tuuseldada ja oma pead vastu voodi seinu ära lüüa. 🙂

Lõpetuseks

Kaks päevast und on soovituslik hoida 13-18nda elukuuni, et vältida üleväsimuse teket. Sellest järeldatuna peaks olema nüüd päris pikalt üks mure vähem, sest päevaunede kaotamine pole lihtne ei lapsevanemale ega lapsele. Aga see juhtub, varem või hiljem, lihtsalt või raskelt, olles selleks valmis või mitte. Tänu sellele, et tegime lõunaunede vähenemise etapiliselt, säilis Väikemehel sellel perioodil hea tuju nii ärkvel olles kui ka oma uinakutesse minnes. Ja mis saab olla ühele emale tähtsam, kui et ta laps on rõõmus. Loodetavasti õnnestub tänu sellele postitusele nii mõnelgi 8nda kuu uneregressiooni ennetada või vähemalt kergemini läbida! 😉

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s