5-päevane perereis Soome

Kes poleks Soomes käinud? Tundub nagu seal kõik juba käidud ja nähtud. AGA. Siiski seekord olin mineku eel kohe päris-päris põnevil, sest kavas olid lisaks Muumimaailmale igasugu uued huvitavad kohad. Kogu reisi planeerimise tegi Sten ja see reis oli mulle üheks sünnipäeva kingiks.

Ka Väikemees oli põnevil, sest nad Steniga on viimastel kuudel meeletud Teedu ja Peedu raamatute fännid ning Teedu ja Peedu Helsinki seikluste raamat on miski, mis on neil igapäevane lektüür. Ja no lihtsamad klappidega Muumide raamatud on meil ka loetud, kõik multikad Väikemehega läbi vaadatud. Vahepeal päevad läbi mängisin temaga Muumidega. Seega jah. Muumid on/olid ka teemas.

Mis me siis 3-aastase Väikemehe ja 1-aastase Rõõmupalliga Soomes 5 päeva tegime?

  1. PÄEV

Sõitsime hommikuse 10.30 väljuva laevaga Helsinkisse. Laevasõit kestis 2h. Enamiku ajast olime mängumaal, mis meeldis lastele väga, aga käisime ka buffees hommikust söömas. Ebameeldivaks osaks oli asjaolu, et kerge laine pani laeva natuke õõtsuma, mis tähendas, et mina istusin suht terve aeg ühe koha peal.

Helsinkisse jõudes oli lastel (ja ka mul) lõunaune aeg, mille oligi Sten planeerinud pikema autosõidu ajale. Kella 14.30 ajal ärgates suundusime teaduskeskus Heurekasse. See on nagu meie Ahhaa. Üldosa oli tore, näiteks keskkonnateadlikkuse osa oli interaktiivselt tehtud, aga minu lemmikuks olid kaks püsinäitust. Üks näitus selgitas interaktiivselt meie seedesüsteemis toimuvat. Sain teada, et inimene peab ikka väga palju kiudaineid päevas saama, mida erinevates toitudes on väga vähe. Teine näitus oli kõik puudega seotust alates sellest, kuidas erinevad puud lõhnavad, võimalusest arvuti abil kujundada puutükile kõrvetades pilt kuni puust laste mängualani.

Seejärel läksime paari minuti kaugusel olevasse hinnatud Aasia restorani One Thai Kitchen õhtust sööma. Nägi väga peen koht välja, et meie oma lastega nagu ei sobiks sinna, aga lastele toodi spetsiaalsed lastenõud seega ei olnud me seal kindlasti esimene lastega pere. Parim Aasia toit, mis olen elus saanud!

Järgmiseks läksime Hohtogolfi West Coasti minigolfi mängima. Kuna see oli lubatud alates 7-aastastele, siis Sten oli varem sinna kirjutanud, et äkki me ikka tohime tulla. Ütleme nii, et pooled rajad oli jah eriefektidega lapsesõbralikud, ent ülejäänud olid endalegi ikka päris õudsed. Näiteks zombirada. Pidigi minema pimedusse ja palli teatud alast mööda lüües üks zombi tuli laest ja sein vajus allasuunas häältega, seega jah. Päris jube. Aga kõigile õudustetoa fännidele kohustuslik.

Teel hotelli käisime läbi kohalikust Supermarketist, et järgnevateks päevadeks natuke toitu osta. Ma küll esialgu arvasin, et võtame Eestist toitu kaasa, aga Sten oli selle vastu. Okei. Aga seal olev värskete puuviljade valik üllatas meid. Nii maitsvaid herneid ja maasikaid saime Eestis viimati suve alguses!

Ööbimiskohaks oli Sten valinud meile hotellimaja Aallonkoti apartemendi: 3-toaga, suure rõduga ja ilusa vaatega linnale. Lapsed avastasid reisikohvriga kaasa võetud uusi ja vanu mänguasju ning kella 21-ks sain lapsed magama.

2. PÄEV

Ilm oli kehv, vihma sadas vahelduva eduga ja oli 15 kraadi, ent sellele vaatamata olid meil päevaks ambitsioonikad plaanid. Üldse oli kogu reis pigem selline kohe-hakkab-sadama ja siis 10minutit padukat ilm.

Kell 8.45 lahkusime kodust seades sammud 200m kaugusel oleva suure Oodi Central Library poole. Ma armastan raamatukogusid! Olime seal päris pikalt, sest seal oli palju teha, sest ilmselgelt Soome raamatukogu ei ole lihtsalt raamatukogu. Näiteks Rõõmupallile meeldis laste mänguala, kus sai ronida ja teiste lastega interakteerida. Ta elu eesmärgiks on hetkel kõndida ja ronida seega seda sai ta seal rohkelt teha. 😁3-aastase Väikemehele aga lugesime erinevaid lasteraamatuid (seal oli ka inglise keelseid raamatuid) ning Sten mängis temaga ka paar lauamängu (seal oli suur lauamängude valik).

Edasi kõndisime suurde Academic Bookstore raamatupoodi (Keskuskatu 1), kus oli super valik nii inglise keelseid lasteraamatuid kui ka kõiksugu kleepsu-ja tegevusraamatuid. Otsime sealt päris mitu pop-up-, klapi- ja kleepsuraamatut.

Edasi suundusime Allas Sea Pool välibasseinidesse ujuma ja sauna. Kuna Rõõmupall väsis ära (tal oli öösel uus hammas tulnud), siis ma istusin tema une ajal temaga autos samal ajal kui Sten ja 3-aastane Väikemees ujusid. Rõõmupalli ärgates sõime seal asuvas bistroos.

Kella 13-ks jõudsime Linnamäki lõbustusparki. Alguses sadas vihma, oli tuul, ent peagi läks ilm paremaks. Seal on tore see, et pargis olek on tasuta, aga kui soovid minna atraktsioonile, siis selle eest maksad eraldi. Lastega koos käisime klassikalisel karussellil, tassisõidul, monorailil ja hobustega kappaval sõidul. Lisaks ka veelabürindis. 1-aastane Rõõmupall oli VAIMUSTUSES! Sten käis kolmel karmimal sõidul ja mina ühel Ameerika raudteel Taiga. Samal ajal siis teine vaatas lapsi. Väikemehel jättis suurima mulje õudustemaja välimus. Seda nad kohe mitu korda Steniga käisid uudistamas, näiteks seal akna peal liikuvad nõiad sõrmega nagu kutsusid majja.

Edasi läks päevaplaan lappama, sest Sten enda initsiatiivil oli öösel plaanid ümber teinud minuga läbi rääkimata. Selle asemel, et minna loodusmuuseumisse ja mängutuppa läksime hoopis Rahvuslikku ajaloo muuseumisse ja siis abstraktse kunsti muuseumisse. Esimeses eelajaloo väljapanek oli minu jaoks huvitav, aga kunstimuuseum oli pettumus kõigi jaoks. Pluss selleks ajaks olid lapsed üli väsinud ja endal ka mingisugune madalseisu hetk. Nagu Sten ütles, siis oli see kunstimuuseum üks kõige halvemini kulutatud 30 eurot, mis ta on kunagi teinud- olime seal muuseumis max 10minutit, sest sealne näitus tähendas lihtsalt suuri saale täis ühe värviga värvitud seinu.

Õhtul sõime kõige trendikamas vegan toidukohas: Green Hippo. Appi, kui maitsev toit, aga need toidu kogused on siin Soomes ebanormaalsed! Sarnaselt Ameerikale on hinnad kallid ja ka portsud liiga suured! Siiski olid seal parimad tofupulgad, mida olen elus söönud!

3. PÄEV

Hommikul ärkasime vara (kell 6?), sest meie väikesed äratuskellad (lapsed) on juba vähemagi tuppa jõudva valguse peale ärkvel. Startsime kodust kell 8.45.

Kõigepealt käisime kodu lähedal ja seejärel veel ühel mänguväljakul– Lasten verkkokiipeilyteline. Poistel oli seal rohkelt tegevust. Eks see lastega reisides ongi põhiline, et lastel oleks ohutult huvitav, sest siis endal ka kergem.

Edasi suundusime Kaisaniemi botaanikaaeda. Väliala polnud kuigi suur, ent kasvuhoonesid oli mitmeid. Ma pole kuigi aiandushuviline, ent lahe oli see, et seal olid eri majaded eri kliimavööndite/mandrite taimed, näiteks Lõuna-Ameerika, kõrb, eksootilised saared jne. Steni lemmikuks olid hiiglaslikud vesiroosid. Mulle meeldis nii taimede evolutsioon ehk taimed istutatud ühes majas evolutsioonilises järjekorras. Ka 1000 aastaseks elav kahe lehega kõrbetaim oli huvitav.

Lõunat sõime Fazeri kohvikus Kluuvikatu. Nii palju head toitu! Tundub, et selline keskmine väljas söömine maksab meie pere jaoks kuskil 50 eurot. Kiirtoidukohas süües kulus umbes poole vähem.

Kuigi ilm oli kehv: 14 kraadi, tuul ja kohe-hakkab-vihma sadama vibe, siis läksime uuesti sinna Allas Sea Pool välibasseinidesse, sest meil Rõõmupalliga jäi seal eile käimata. Seal oli kõik nii puhas ja korralik. Käisime ühissaunas, siis basseini (vesi oli ca 27 kraadi), siis jälle sauna, siis basseini. Väga mõnus oli ja kõigile väga meeldis.

Päeva jooksul käisime ka Steni jaoks põnevates kohtades, nagu näiteks suvalisel tänaval kuskilt aiast sisse minnes treppidest üles trepikäsipuu peal olevat väikest hiirekuju vaatamas või ühe veekogu kõrval olevat väikest vesiveskit vaatamas silla all. Samas olümpiastaadioni torni otsast avanes Helsinkile päris ilus vaade. Näiteks ma ei teadnud, et Helsinki on nii kivine, kõikjal suured kivimäed.

Kui lõunauni autos kõigi jaoks tehtud, siis läksime Sealife. Olen küll maailmas nii paljudes akvaariumidega teaduskeskustes käinud, aga see taas kord üllatas. Sedasi maailma piirkondade kaupa ei mäleta, et oleksin varem kohanud. Kuna ma alati loen ka neid väikesi tekstikesi, siis oli seal palju huvitavaid fakte. Lastele ka väga meeldis, sest seal oli laste jaoks tehtud mängualasid.

Päeva ja ka reisi tipphetkeks oli aga minu jaoks Finnish Museum of Natural History. Igal sammul pidime ütlema:”Woww,” sest nii hästi tehtud väljapanekut polegi kunagi näinud. Kui siis Uus-Meremaal. Kohustuslik käik kõigile, kes kunagi Helsinkisse satuvad. Seal oli skeletid, kliimamuutustest, dinosaurused, looma-ja linnutopised maailma eri piirkondade kaupa. Hästi detailne ja huvitav. Ainuke jama oli see, et seal polnud üldse inglise keelseid tekste.

Õhtust sõime paari sammu kaugusel olevas Jaapani bufeerestoranis Itsudemos. Ebanormaalselt maitsev. Ratsionaalselt saad aru, et rohkem ei peaks sööma, aga no nii maitsev on kõik. Pole ime, et soomlased nii ümarad on!

Õhtul läks kiireks. Käisime Hoplop mängumaal, mis oli kõige suurem ja võimsam mängutuba, mida ma olen kunagi näinud. Mõlemad lapsed olid sillas. Rõõmupall nautis väiksematele mõeldud ala ja Väikemees avastas nii Steni kui ka siis minuga lõputuid batuute, ronimisalasid, takistusradasid. Seal oli isegi kummipaadiga allasõit.

Rõõmupall kustus autos ära, aga Väikemehe soovil käisid nad Steniga uuesti Flamingo keskuses õuduste minigolfi mängimas. Väikemees on minigolfi fänn.

Laste ööune ajal sõitsime Naantalisse (sõit kestis ca 2h). Ööbisime Naantalis, kõige paremaks hinnatud apartmendis: Naantali Holiday Home Måsen.

4. PÄEV

Täna oli Muumimaailma (Muumin World) päev. Hommik algas natuke kehvasti. Sammusime rõõmsalt paar sammu juba kodust välja, kui järsku hakkas mega padukas. Mõtlesime, et vihm jääb järgi, aga lõpuks olles juba märjaks saanud pidime tõdema, et peame ikkagi autoga poodi minema. Ostsime toidupoest süüa, sõime kodus ja seejärel, kui ilm oli juba ilusaks muutunud, siis astusime Muumimaailma poole teele. See oli meie ööbimiskohast vaid 600m kaugusel.

Mina käisin Muumimaailmas viimati 22a tagasi ja Sten 10a tagasi, seega oli minu jaoks põnev vaadata nüüd kõike täiskasvanu silmade läbi. Olin valmis pettumuseks, sest juba siis ei jätnud Muumimaailm minusse seda wow-tunnet. Ma ei tea, kas põhjuseks oli üpris kehv ilm: päikese vaheldumine vihmahoogudega või tunne nagu seal on kõike liiga vähe, aga minu südamesse see koht ei pugenud. Samas oli kehval ilmal ka eeliseks see, et inimesi polnud kuigi palju. Stenile aga park meeldis ja Väikemehele ka. Rõõmupall on igal pool rahul.

Muumimaailm asub saare peal, kuhu viib sild. Põhimõtteliselt on Muumimaailmas üks peatänav, mis lõppeb Muumimajaga- pettumust tekitavalt väike maja. Küll oli viimase aja uuenduseks see, et käepaelaga teatud kohtadesse vibutades hakkasid majas asjad tööle, nt lauatelefon helisema. Sarnane vibutuse peale reageeriv süsteem on ka Harry Pottery Universal Pargis, aga tahes tahmata neid võrreldes jääb Muumipargi süsteem kõvasti alla.

Peatänav on ümbritsetud metsaga. Ühel pool kulgeva metsaraja ääres on heade tegelaste kohta, nt Nuuskmõmmiku telk lõkkeplatsiga, sensoorne rada ja teisel pool kulgev metsarada sisaldab põnevate tegelaste kodusid, nt koobas, kus elavad Hatifnatid ja Urr või nõia kodu. See metsarada oli kogu Muumimaailma ägedaim osa, sest seal olev laburünt, rippsilla ületamine ja laste jaoks natuke hirmus koobas on meeldejäävad.


Muumimaailm on koht, kus keegi ei lõbusta su meelt vaid tuleb ise enda meelt lahutada, näiteks päris pikalt olime nende kajapuude juures. Seal sai päris palju nalja.

Tegelastest nägid Sten ja Väikemees kõiki. Lemmikuks oli muidugi Haisuloom, kes Muumimammalt käekoti ära napsas pakkudes lastele vaatemängu ja põnevust. Aga sarnaselt kunagistele mälestustele oli endiselt kõik etendused soome keelsed. Seetõttu neid me ei vaadanud. Kokku olime pargis ligi 3h.

Moomin World Bizarre Cafe&Tea Room oli Naantalis asuv muumi stiilis tehtud kohvik. Vaatasime seal ringi, sest seal oli muumide tasside näitus ja paar muumide tuba. Käisime suveniiripoekeses ja jalutasime koju, et autosõit teha laste lõunaune ajal. Rõõmupall jäi juba vankris magama, aga Väikemees autos.

Sõitsime Turku suunas ca 25minutit. Laste lõunauinakust ärgates käisime uuesti Hoplop mängutoas (olime seal 1,5h), edasi jalutasime IKEA-s ja tegime Turkus pargis piknikku Hesburgeri toiduga. Kusjuures Hesburgeri vegan burger oli väga maitsev! Eestis seda ei ole. Ja õhtul taas kord Hohtogolfi west coast minigolfi mängima.

Pilt Hoplopi mängutoast. Kahju, et seda Eestis ei ole. Me vist elaksime seal. Lastel nii põnev ja samas turvaline.

5. PÄEV

Hommikul startisime pärast pannkookide söömist kell 8.30. Alustasime Naantali SPA-ga. Saunad polnud suuremad asjad, aga välibassein oli täitsa soe (27kraadi) ja mullivannid mõnusad suured (33kraadi). Olime seal 1,5h ning meie lahkudes oli seal juba liiga palju inimesi seega oli mõnus, et läksime varakult.

Väikemees ja Rõõmupall mängisid sealset õues olevat minigolfi. 1-aastane Rõõmupall käis ja pani palli auku. Ei olnud midagi erilist. Selline tavaline minigolf.

Veel käisime sellel päeval Adventure Park Turkus, mis on keset linna asuv suur linnapark täis mitmeid lastemängu väljakuid: lugematult liumägesid, ronimisalasid, eri vanustele. Tõesti võimas!
Väikeste laste mänguala:

Enne laevasõitu koju, täpselt pärast poiste lõunaund, olime broneerinud ka Fazer Experience Visitor Centeris ekskursiooni. Seal giid rääkis kõiksugu põnevat ja muidugi saime lõputult šokolaadi süüa. Geisha, Domino, Dumle, Kismet, meie lemmik marmelaad, Shuffle jne. Väga tore käik! Sai nuusutada kõiksugu šokolaadi komponente, maitsta, oli juttu tervislikust toitumisest, ajutoidust, ajaloost jne. Sten tegeles lastega ja mina siis hiljem rääkisin põnevat.

Ja tagasi kella 16-se laevaga.

Vot selline meie Soome seiklus oligi. 🙂

Kes käinud lastega Muumimaailmas, siis kuidas teile seal meeldinud? Lemmik kohad Soomes, kuhu veel võiks minna?

About the author

Comments

  1. Hei! Kuidas muidu eelarvet planeerite? Nt mis oli selle reisi eelarve ja kas jäite sinna piiridesse?
    Väga vahva ülevaade väikeste lastega reisimisest, aitäh!

    1. Tere! Aus vastus on see, et me ei planeeri eelarvet. Kui seada endale piirid, siis tuleb millestki loobuda ja reisile minemise eesmärgiks ongi ju kogeda uusi kogemusi: näha ja maitsta uut. Isiklikult mina loobuksin sageli just ööbimiskoha luksustest, aga mehele on ööbimiskoht jälle väga tähtis. Seetõttu viimasel ajal ongi tema maksnud ööbimiskoha eest, transpordi ja mina muud kohapealsed väljaminekud. Eks see finatside arvestamine sõltub iga konkreetse perekonna dünaamikast. Meil hetkel sedasi toimib.

Jäta kommentaar