Miks imikud äkksurma surevad?

Rasedana või emaks saanuna vaid mõte sellest, et beebi sureb äkitselt teadmata põhjustel ära, ajab peale hirmujudinad. Ilmselgelt paneb see lapsevanemaid tegema kõike endast olenevat, et seda ära hoida. Nii tegin ka mina. Aga teistkordselt emaks saanuna ja beebide unega süvitsi minnes mõistsin, et soovitused, mis tahavad head, ei olegi alati nii head.

Järgnevalt panengi lühidalt kirja, mida olen saanud teada imiku äkksurma kohta ja toon välja ka võimalikud hetke teadmistel olevad põhjused. Luban, et Sa saad asjale teistsuguse perspektiivi.

Alustagem pool tõdedest ehk sellest, mida tavapäraselt imiku äkksurmaga seotult mainitakse. Enamasti räägitakse sellest beebi turvalise magamise kontekstis ja eelkõige annab sellekohaseid soovitusi Ameerika Lastearstide Selts, kellest omakorda lähtuvad ka teised läänemaailma imiku hooldamise soovitused. 

  1. Öeldakse, et tuleb beebiga magada samas toas. Nimelt on leitud, et imiku äkksurmaks on väiksem risk neil beebidel, kes magasid oma hoolitsejaga samas toas versus neil beebidel, kes magasid hooltsejast eraldi toas. Tõde!
  2. Öeldakse, et tuleb vältida beebiga samal asemel magamist, et muidu beebi lämbub/sureb ära. On leitud, et lääne maailmas on väiksem risk imiku äkksurmaks neil beebidel, kes magasid vanemast eraldi asemel kui koos vanemaga samal asemel. Mkm!
  3. Tuleb beebi panna alati seili magama. Mkm!

Loomulikult ei hakanud ma kahtlema esmakordseks emaks saanuna nendes “tarkade inimeste” soovitustes. Panin aga beebi ilusti enda kõrval olevasse võrevoodisse (millel minu poolne külg oli maas) selili magama ja imestasin, kuidas beebi küll nii halvasti magab. Ma ei teadnud, et nende soovituste järgimine raskendab imetamist ja häirib nii ema kui ka beebi und. 

Küsid, et miks need soovitused siis ei kõlba? Mis on nende puhul valesti? Aga peamine. “Miks järsku Sina peaksid rohkem teadma?!”

Probleem on selles, et imiku äkksurma uurijatel puudub asjast üldpilt ehk nad ei mõista beebisid ega inimbioloogiat ja põhinevad kultuurilistel müütidel. Näiteks arvates, et ema liigne lähedus beebile on ohtlik. Või kujutas Sa ette, kuidas Kiviajal ema pani koopas oma beebi teise koopa serva, et teda mitte ära magada? Ise mõeldes: ”Nii on tal ohutu magada!” Jep. Hullu inimese jutt. Kui just ema ei imeta või tarbi uimastavaid ravimeid, siis on emad mõeldud magama koos oma beebidega. 

Aga mis peamine. Pole võimalik/eetiline teha uuringuid, mis näitaksid põhjuslikke seoseid. Et tegur X põhjustab beebi surma. Seetõttu üritatakse leida seoseid, et mis võiks suurendada tõenäosust surmaks. Probleem on selles, et nad teevad põhjuslikke järeldusi uuringute põhjal, mille põhjal pole võimalik teha selliseid järeldusi. Ja kogemata tehakse valesid järeldusi. 

Siit jõuame minu juurde. Sain imiku äkksurma teadmised perspektiivi tänu sellele, et üritasin lahendada ära põhjuseid, miks tänapäeva beebid magavad nii halvasti ja jõudsin evolutsioonini. Kuigi oleks lahe võtta kogu au endale, siis tegelikult tuleb siinjuures tänada James Mckenna poolt tehtud teadustöid. Ta on maailma üks tippteadlasi uurides emade ja beebide magamistingimusi Prantsusmaal oma une laboratooriumis. Ta on imiku äkksurma teemadel üks maailma tippe. Kõik see, mis ta on teada saanud beebide ja emade kohta, kuidas emade ja beebide koos magades ema ja beebi hingamine ühtlustuvad, beebid kasvavad ema lähedal magades paremini jne. Just tema uurimistööd andsid mulle teadusliku kinnituse, et olen oma mõtetega õigel teel. 

Tuleb välja, et probleemiks oleme me ise. Erinevalt läänemaailmast ei muretseta mujal maailmas imiku äkksurma pärast mitte seetõttu, et nad oleksid lollid nagu me valgete enda arvates tarkade inimestena eeldame, aga sellepärast, et mujal maailmas esineb seda olematult. See on valgete rikaste veidrate lääne kultuuride probleem. Ka teistel loomadel sellist surma ei esine. Mida me teeme teistmoodi, kui emad teistes kultuurides? Miks siis meie beebid sedasi une pealt surevad?

Probleemiks on peamiselt kultuurilised magamistingimused ja puudulikud imiku hooldamise soovitused!

Ei saa öelda, et magamisase poleks üldse asjaga seotud. Riski tõesti suurendab ebaloomulik magamiskeskkond. Näiteks Jaapanis on maailma üks madalamaid imiku äkksurma määrasid ja ometi magavad seal beebid koos emadega samal asemel. Erinevus on selles, et jaapanlased magavad enamasti askeetlikult- põrandal bambusmattidel- samas kui lääne maailmas magavad inimesed enamasti kohevate patjade ja tekkidega kõrgetes voodites. Seega kui magada inimesele bioloogiliselt ebaloomulikes tingimustes, siis tõesti võivad ka juhtuda ebaloomulikud asjad.

Üheks imiku äkksurma riskiteguriks on beebi liigne palavus ja liiga paksult riietamine. Võib-olla seetõttu, et sageli on leitud, et surnud beebi ase/riided on higised. Siit jõuame ka vaikselt päris asjade juurde.

Nimelt on leitud, et imiku äkksurm on ikkagi seotud haigusega. Beebi on haige. Tal on mikroobid, mis muudavad ta haigeks. Vähemalt lugesin uuringut, kus leiti, et paljud emad täheldasid, et surma eelsel päeval tundus beebi natuke haige. Seetõttu liigne higistamine võib viidata ka palavikule. 

Teiseks pusle tükiks on ajutüve eripärad. Nimelt on imiku äkksurma risk kõige kõrgem just vanuses 2-4 elukuud, kuna selles eas beebi ajus toimuvad muutused: ümberlülitus “beebi ajult” rohkem “täiskasvanu sarnaseks ajuks”. Seda muutust on tunda ka beebi unes. Haigus on üks põhjustest, mis võib just selles vanuses häirida beebi aju unest üles äratamast.

Kolmandaks tükiks imiku äkksurma riski suurendamisel ja lahendamisel on enneaegsus. Võib-olla seetõttu, et raseduse lõpupoole suureneb ema kehas heade mikroobide hulk, mida ta peaks sünnitades ja rinnapiimaga beebile edasi andma, aga kui beebi sünnib enneaegselt, siis saab beebi vähem häid mikroobe. Või on enneaegsuse korral beebi aju vähem arenenud ja halbade mikroobide korral tundlikum halbadeks mõjudeks. See tähendab siis seda, et halvad mikroobid satuvad beebi ajju ja häirivad seal tööd: ei ärata beebit haiguse korral unest üles.

Neljandaks pusletükiks võivad, aga ei pruugi olla kasomorfiinid. Et kuna lehmapiimas olev valk kaseiin laguneb seedesüsteemis kasomorfiiniks, mis läbib nii seedesüsteemi, rinnapiima kui ka ajukaitsebarjääre, siis võib see muuta uimaseks. Uimane olek võib aga häirida inimese võimet end unest üles äratada. Liigse kasomorfiini taseme võib endaga kaasa tuua rinnapiimaasendaja saamine ja/või imetava ema enda liigne lehmapiima sisaldavate toodete/kaseiini tarbimine. (Ka rinnapiim laguneb kasomorfiiniks, aga sellel on väidetavalt vaid “head mõjud”)

Äkilise surma riski suurendab ka päevasel ajal vähe õues valguse saamist. See ei tähenda, et pimedal ajal või kui Sa ei lähe beebiga iga päev õue juhtuksid halvad asjad, aga päevane valgus mõjub beebi ja ema tervisele kasulikult.

Tõenäoliselt on tegu kombinatsiooniga neist eelnevatest teguritest. Aga ju me kõike veel ei tea.

Aga mida siis teha. Kuidas vähendada imiku äkksurma riski?

  1. Imeta! Kui ema imetab, siis tõenäolisemalt hoiab ta beebit enda läheduses ja kui midagi beebi tervisega on, siis saab ta pakkuda beebile enda immuunsüsteemi kaitset rinnapiima näol. Et beebi ei pea kasutama võitluses halbade mikroobidega enda väljatreenimata immuunsüsteemi. Et saakski kohe ema võitlusmeeskonna enda sisse appi.
  2. Beebi võib magada nii külili kui ka seili. Mõlemad on okei asendid. SEST need on loomulikud asendid, mis ema beebit öösel imetades sisse võtab. Ema ei pane beebit instinktiivselt tegutsedes kõhuli. Või kujutad sa ette Kiviaja ema, kes pani oma magava beebi näoga muru suunas magama?! Mkmm..
  3. Imetava emana piira kaseiini sisaldavate toitude söömist kuni beebi 6nda elukuuni. Mõtle, kas Kiviaja ema sõi nii palju teiste imetajate piimast valmistatud toitu? Ei. Me läheme oma toitumisega bioloogia vastu ja siis imestame, et juhtuvad kummalised asjad.
  4. Imetava emana proovi hoida enda kui ka beebi stressitase madalana – une tähtsus!
  5. Maga beebi lähedal. Beebid, kes magasid vanemast eemal teises toas omasid 50% kõrgemat imiku äkksurma riski, kui need beebid, kes magasid hoolitsejaga samas toas. Risk on beebi esimesel eluaastal, eriti aga vanuses 2-6-elukuud.
  6. Magades koos beebiga riieta teda nagu ennastki magades. Ehk kui ise magad paljalt, siis beebi võiks magada vaid mähkme väel juhul kui saab ka emalt ihusoojust. Mida paksem on beebi, seda paremini ta ise sooja hoiab. Beebidel on spetsiaalne paks pruun rasvkude, mis tähendab, et nende turi ja rinnak on eriti rasvased ja sooja hoidvad. 😆 Kusjuures beebi rasvasus sõltub sellest, mis laiuskraadil ema elab ehk emade rinnapiimad on erineva rasvasusega. Külmal maal elavate emade rinnapiimas on rohkem rasva. Kui beebi magab emast eraldi, kasvõi voodiga ühenduses oleval asendis, siis ongi keeruline mõelda, mida beebile selga panna. Minnes bioloogia vastu ongi keeruline. Beebi ei tunne ema lähedust ja magabki rahutult. Ka ema magab rahutult. Mõlemad on stressis.
  7. Tea turvalise beebiga koosmagamise põhimõtteid ehk ikkagi need suured padjad võiks eemal hoida ja ase võiks olla ka kõva.
  8. Käi beebiga õues, et püüda päevasel ajal valgust.

Kõik eelnev, aga põhjalikumalt ja viidetega uuringutele on välja toodud mu peagi ilmuvas raamatus “Saa oma lapse une eksperdiks”.

Saad olla esimeste seas, kes raamatu endale saab, kui toetad Hooandjas raamatu väljaandmist siin. 👈 Sealt leiad ka teisi põnevaid kinke.

Minu tegemisi saad jälgida instagrammis (anetteariana), facebookis (minuperspektiiv) või liituda meili listiga (liitudes minuperspektiiv uudiskirjaga).

About the author

Comments

  1. Kõige levinumaks äkksurma põhjuseks on kindlalt beebiea vaktsiinid. Kahjuks sellest ei räägita midagi

    1. Pole välistatud, et teatud vaktsiinid võivad tõesti beebi organismi nõrgestada. Näiteks kui emal endal on vähe häid seedesüsteemi kaitsvaid mikroobe ja seega ka beebil, sest beebi saab mikroobid peamiselt emalt, siis tehes rota elus vaktsiini kahjustub beebi seedesüsteem. Madalam kaitsevõime aga omakorda loob pinnase infektsioonideks. Seega võib-olla tõesti teatud halbade asjade kokkulangemisel teatud vaktsiinid võivad luua eelsoodumuse. Ei räägita, sest seda on väga keeruline uurida.

      1. Hmmm… aga mina mäletan just üht suurt uuringut, mille tulemuseks oli, et vaktsineeritud lapsi ähvardab äkksurm oluliselt vähem. Ei osatud küll oletada, miks – kas on äkksurma põhjuseks just treenimata immuunsüsteem? Järgivad vaktsineerivad vanemad ka muidu korralikumalt tervisesoovitusi? Aga selge oli see, et selgelt nähtav seos on olemas.

  2. Oi kui hädas olin mina, et mu esimene laps magas nii halvasti. Ja seda enam püüdsin ma luua talle pimedat, vaikset, endast eemal keskkonda (mitte küll nii pisikesena eraldi toas). Teine beebi magas/magab kaisus nii palju kui tahab, pisikesena päeval kandekotis jms. Elu kohe palju lihtsam. Tõsi, tuba peab ka teisel pime olema, et uinumine oleks kiire ja hommikud algaks *mõistlikul*ajal. Aga jah, seda kehvasti magavat beebit oleks pidanud lihtsalt rohkem kaissu võtma, mitte eemale lükkama. Õnneks vigade parandus ja magab nüüd väikelapse eas kõik kaisuuned tagantjärele.
    Teise beebiga olin targem ka piimatoodete jms osas, mida väiksem, seda rangemalt endal piirasin. Tagasiheites andis kohe tunda ja ka gaasimuret suurt ei olnud. Rota jätsime teisel beebil samuti tegemata, mitte ühtegi toidutalumatust lapsel. Selle eest esimesel olid nii gaasid, suur tagasiheide ja kõikvõimalikud toidutalumatused, millega siiani maadleme. Kuna rinnapiima beebil öeldakse, et võib kakada nii 1×10 päeva jooksui, kui ka 10x päevas, siis ei saanud aru, et midagi nii pahasti. Kui aga aastane ja RP mitte saav laps ikkagi 10x päevas kakas, no siis hakkas asi kahtlane tunduma. Kahjuks kestis kogu jama ca 1,5 aastaseni, kaasnesid ka kaalu (ja võimalik, et veidi arengu) probleemid.
    Samas lisan igaks juhuks, et on palju tuttavaid, kelle beebidel ei ole selliseid probleeme olnud, kuigi rota tehtud. Ehk tõepoolest saab asi alguse juba ema enda mikrofloorast? (olen ka enda mikrofloora seisukorra osas tänaseks teadlikum).

    1. Aitäh põhjaliku vastuse eest!

      Äratundmist on väga palju. 🙂

      Jah, reageerimised rotale sõltuvad sellest kuivõrd hea komplekti kaitsvaid mikroobe on ema beebile andnud. Ema enda elustiil ja organism määrab väga-väga palju, millised on ta mikroobid ja seega beebi kaitsevõime. Mis oleks olnud lahendus? Näiteks enne rota tegemist ise emana võtta probiootikume ja pärast ka veel beebile anda. Seda siis lisaks tervislikule elustiilile, millest kirjutan põhjalikumalt peagi ilmuvas raamatus “Saa oma lapse une eksperdiks”.

Jäta kommentaar

%d bloggers like this: