Miks beebi teeb päevasel ajal vaid lühiuinakuid?

Kui päevasel ajal beebi magab väga lühidalt- 15-45 minuti kaupa- ja pole hetkekski aega hinge tõmmata, on see hoolitsejale päris kurnav. Eriti veel, kui kuuled, kuidas teiste samad vanad beebid lõuna ajal magavad tundide viisi. Miks küll beebi päevasel ajal magab nii lühidalt? 

Siit postitusest saad teada, kuidas saad päevaunede pikkust mõjutada ja miks mõnikord ei saa. Siin leidub ideid, mida Sa pole kindlasti varem kuulnud isegi, kui oled juba palju uurinud selles vallas. 

Enne, kui läheme päris põhjuste juurde ehk tegurite juurde, mis päriselt mõjutavad une pikkust on oluline läbi vaadata selles vallas levivad beebide une müüdid. Ei ole ju mõtet raisata oma närve ja aega asjadele, millel puudub tõendus ja mis on täielik kapsajura.

Beebi lühiuinakud ei ole põhjustatud:

  1. Üleväsimusest. Sa ei saa panna beebit päevasel ajal rohkem magama, kui ta juba magab enda kehale piisavalt. Uni ei toimi sedasi. Unusta soovitused, mis ütlevad, et peaksid päevasel ajal alati aitama beebi lõunaunesid pikendada või panema beebi magama x ärkveloleku lõpuks. 
  2. Oskamatusest iseseisvalt uinuda. Beebid pole mõeldud iseseisvalt abita uinuma, mis ei tähenda, et ideaalselt vajadused täidetuna poleks nad selleks võimelised. Unusta keskendumine iseseisva uinumise õpetamisele, sest see toimub lapse õigel aju arengu hetkel iseenesest ning pole lühikeste unede põhjuseks.

Aga miks siis beebi magab päevasel ajal lühidalt? Põhjuseid võib-olla mitmeid. 

Esiteks võivad lühikesed lõunauned olla erinevas vanuses beebide puhul arenguliselt täiesti normaalsed. Ja normaalse all ei mõtle ma sageli esinemist vaid seda, et need pole miski, mille pärast muret tunda – need ongi normaalne osa teatud vanuses. Näiteks on normaalne, et alates teisest elukuust päevane viimane lõunauinak on lühem. Samuti on normaalne, et alates 3ndast elukuust toimub lõunaunede lühemaks muutumine – beebi ajus olev unerütme reguleeriv piirkond hakkab paremini tööle. Seega on selles eas aina lühemaks muutuvad lõunauned märk tüüpilisest aju arengust! Uuringute järgi toimub vanuses 3-7elukuud uinakute lühenemine. Alles kahele lõunaunele üleminek (juhtub umbes 8 elukuuseks saades) toob endaga kaasa pikad lõunauned. 

Aga miks tekivad sellised muutused lõunaunede pikkuses? Sest beebi ajus toimub 12ndaks elunädalaks ümberlülitus ja ta und-ja ärkvelolekut reguleeriv aju osa on siis mõjutatud täiskasvanu ajule sarnaste tegurite poolt. See toob endaga kaasa beebi ärkveloleku võime suurenemise ja unevajaduse järsu vähenemise umbes 1h võrra. Kui beebi unevajadus sedasi järsult väheneb, siis võib hoolitsejal olla raske sellega kohaneda, et beebi ei magagi päevasel ajal enam nii palju. Selles eas hakkab päevase une hulk lühenema ja ööune kogupikkus pikenema. 

Kuigi soovitatakse lõunaunede pikendamiseks pimedat tuba ja haudvaikust, siis alates 3ndast elukuust ei tohiks seda teha. See on loomuliku asjade kulu ehk lõunauinakute lühemaks muutumise vastu võitlemine ja võib endaga kaasa tuua rahutu öise une (beebi magab päeval palju ja ööks enam und ei jätku). Mõtle keskkonnale, mis oleks looduses elades päevasel ajal- valgus, linnud laulavad. Vaevalt, et Kiviaja ema läks beebi lõunauinakuks pimedasse koopasse. 

Veel mõned lühikese lõunauinaku põhjused:

  1. Pissihäda äratab. Esimesel neljal elukuul on beebide põie pidavus päevasel ajal väga väike. Nad pissivad päevasel ajal iga 15-20 minuti tagant. Seetõttu, kui beebi pole enne uinumist häda teinud, siis võib häda ta päevasel ajal üles äratada. Siis aitasingi beebi hädale, tegi häda ära ja enamasti jäi juba poti peal uuesti magama. 
  2. Märg mähe. Aga oletame, et beebi pissis märku andmata mähkmesse. Mähkme kuivamiseks kulub umbes 5 minutit seega ka see võib häirida beebit edasi magamast. Mõnikord aitaski, kui võtsin pissise mähkme jalast, panin beebi potile (enamasti pissis veel) ja siis juba rinna otsa pannes kohe jäi jälle magama. 
  3. Kakahäda äratab. 
  4. Palavus äratab. Beebisid häirib palavus rohkem kui jahedus. Vaata, et beebit magades liiga paksult ei riietaks.
  5. Õhumull on väljumata. Eriti, kui ärkab 5-15 minutit pärast uinumist pahurana ja uinus toites. Seetõttu üritasin rinnaga magama pannes anda alati seda rinda, kust olin lapsele eelnevalt andnud, et ei oleks enne uinumist suurt söömist. Või enne uinumist paningi ta püstiselt, et õhumull ikka väljuks. 
  6. Imetav ema tarbib kohvi – kohvi on närvisüsteemi erutava toimega ning võib omada ergutavat mõju ka beebile. Näiteks nii kui tarbisin kohvi, siis mu beebi lihtsalt ei uinunud. Jaksakski olla (minu arvates) lõputult ärkvel. Seega tuleb katsetada, kas paar päeva ilma kohvita muudab beebi rahulikumaks ja paneb rohkem magama või mitte. 
  7. Beebi ei tunne end hoituna, ei maga hoolitseja süles või pole mähitud. Beebidel on Moro refleks kuni 6nda elukuuni, mis aitab hoolitseda selle eest, et beebi läbi une tunneks, kui ta pole hoolitseja süles. Talvel aitab vankrisse pannes turvalise tunde tekitada paksud riided, ent suvel ja toas magades, kui just beebi pole süles, siis tuleks beebit turvatunde tagamiseks mähkida. 
  8. B12 puudus on seotud ülierutuva närvisüsteemiga, kus iga väiksemgi krabin äratab lapse unest üles. Raamatust leiab pikema ja põhjalikuma selgituse, aga sellisel juhul tuleks juurde anda nii B12 kui ka probiootikume- Bifidobaktereid. Viimased aitavad B12 toota. Parim probiootikum on selline, mis sisaldaks Bifidobacter infantist.

Kõige olulisem kõige lõppu. Beebi võib magada lõunauned lühidalt, sest ta pole pikaks lõunauneks saanud olla õigel ajal ärkvel. Pole saanud pikaks lõunauneks ära väsida. Ja sellega võivad olla keerulised lood, sest beebi võib tunduda väsinud ja isegi uinuda, sest ta sisemine kell ütleb, et on aeg magada, aga kui ta pole saanud olla selleks ajaks õigel ajal ärkvel, siis tulebki lühike ja väga pindmise unega uinak. Mida sellisel juhul teha?

Variante on kaks. Mõlemad on head variandid, aga teine meeldib mulle isiklikult rohkem.

Esimene variant on “minna laskmine” ehk unustad igasugu soovituslikud eakohased ärkvelolekuajad ja kui beebi unne pannes ei uinu paari minutiga, siis jätkate eluga. Ei muretse ärkveloleku aegade ega lõunaunede pärast ja lased unel ise enda eest hoolitseda. Kui teebki lühikese uinaku, siis ju polnud selleks hetkeks rohkemaks väsinud. Ehk nii öelda lased unesurvel päeva jooksul koguneda. Ja tõde on see, et tõenäoliselt polnudki ta rohkemaks uneks väsinud.

Teine variant on see, et viid lapse unesurve ja ööpäevarütmi omavahel sünkrooni ehk ärkad hommikuti lapsega vara. Alates 3ndast elukuust tähendab see hiljemalt kell 7.15 ärkamist ja lapsele piisavalt ärkveloleku võimaldamist. Sellest, kuidas seda täpsemalt teha ja miks just sedasi, siis leiad infot juba mu raamatust vastavatest peatükkidest. 🙂

Saad esimesena raamatu, kui toetad raamatu väljaandmist Hooandjas siin.

Nõuandeid leiad ka instagrammist: une_ekspert.

About the author

Comments

  1. Aga kust saaks beebile sobivat probiootikumi? Googeldades ei leidnud 🤷
    Põnev oleks ära proovida. Nii beebil, endal kui suuremal lapsel.

    1. Juhin tähelepanu, et kui beebi magab lühidalt, sest ta pole piisavalt õigel ajal ärkvel, kehaline vajadus äratab või Moro refleks äratab, siis probiootikumid siin ei aita. Seega tuleb alustada ikkagi eelnevast.

      Aga probiootikumidest. Erinevas eas inimesele sobivad erinevad probiootikumid. Imetava emana võiks võtta neid probiootikume, mida on ka beebil selles eas vaja, sest ema “annab” läbi rinnapiima oma soolestiku mikroobe beebile edasi. Siiski vaid rinnapiima saava beebi puhul on head Bifidobacter infantise tüve omavad probiootikumid, nt firmadel Ecoshil on selliseid, aga ka Plantabifil, Bio-kultil. Tuletan meelde, et probiootikume tuleb võtta tühja kõhuga, sest muidu maomahl teeb nendega üks-null.

  2. Aga kas nö “unepaanikaks” võivad ka need samad põhjused olla, st laps uinub küll ilusti aga ärkab ja karjub hüsteeriliselt ja rahustamiseks nagu miski ei aita?

    1. Jah, võivad.

      Aga kui laps ärkab nutuga, siis tegelikult tasub mõelda, et võib-olla ta ärkas juba natuke varem. Nutt on viis oma hoolitsejale märku anda täitmata vajadusest, et ta tuleks ja aitaks lapsel vajadust täita. Tavaliselt ema lähedal olles pole lapsel aega nutma hakata, sest ema täidab lapse vajaduse juba pelgalt nihelemise peale – nii see ongi mõeldud olema.

      Siin peaks natuke rohkem mõistma konteksti, aga tõenäoliselt on lapsel kas pissihäda või lähedusvajadus. Keskenduksin esmalt nendele kahele.

  3. Mina alustaksin küsimusest, kas lühikesed uned on probleem (lapsele) st kas on vaja sekkuda? Minu laps magas beebieas 30-40 min unesid, aga vahed olid õiged (uinus kiiresti) ja ööpäevane unehulk oli piisav. Täna on ta hästi arenenud, rõõmus ja ennast maailmas turvaliselt tundev kolmene. Ehk siis olgugi, et minu elu oleks pikemad uned lihtsustanud, olen täna arvamusel, et neid unesid mõjutada on teatud puhkudel võimatu (me ärkasime 7 paiku) ja endale kõige lihtsam on leppida sellega, et minu laps magab just nii. Umbes aastaselt venisid uned pikemaks, peatselt liikus ühe une graafikule ja tänaseks päevaunesid ei maga, aga saab pikkade päevadega kenasti üleväsimuseta hakkama, sest ööuni on pikk ja kosutav.

    1. Jah. See on väga õigustatud küsimus. Et kas pikad lõunauned üldse on vajalikud. Siin on tõesti õige vaadata lapsele otsa, et kas ta on ärkvel olles rõõmsameelne või on ta kergesti ärrituv ja viril. Kui laps on rõõmus ja areneb vanema arvates hästi, siis tõenäoliselt ongi kõik hästi.

      Areng on muidugi väga-väga lai mõiste. Seal on palju nüansse. Kas me räägime akadeemilisest tarkusest, mälust, keskendumisvõimest või räägime sotsiaalsest arengust/empaatiavõimest.

      Kui aus olla, siis ma arvan, et hea on olla keskmine. Äärmuslikud unemustrid tekitavad küsimusi. Siiski on bioloogiliselt teatud unemustrid tavalisemad kui teised. Jah, teatud vanuses ongi tavaline, kui lõunauned on lühikesed, ent teatud vanusest enam mitte. Näiteks vanuses 0-6 elukuud enamik beebisid vajab pikaks lõunauneks turvalist hoitud tunnet (mähkimist, ema süles magamist). Kui seda mitte võimaldada, siis beebi magabki lühidalt. See ei tähenda, et lühike lõunauni on sellise beebi puhul normaalne ja vajalik. See võib olla konkreetse beebi igapäevaelu normaalsus, aga pole bioloogiliselt normaalne. On mitmeid põhjuseid, miks beebi närvisüsteem on üli erutunud ja ei suuda pikemalt magada, sinna hulka ka B12 vähesus.

      Lapse kasvades ununevad detailid. Seetõttu tagantjärgi järeldusi teha on keeruline ja tõenäoliselt ka ebatäpne. Siin on mitmeid tegureid, mis une pikkust mõjutavad. Olen arvamusel, et alati on võimalik une pikkust mõjutada, aga tuleb teada õigeid viise närvisüsteemi mõjutamiseks.

      Kui laps päevaunesid ei maga, siis eeldan, et laps lasteaias ikkagi magab lõunaunesid. Pikad ärkveloleku blokid ei ole tegelikult evolutsiooniliselt lapsele kasulikud, sest pikalt ärkvel olles tähelepanuvõime ja õppimisvõime väheneb. Vähemalt on leitud, et lapsed, kes magasid lõunaund, siis neil olid mälutestides paremad tulemused ja parem kõne areng. Loomulikult on erandeid, aga suuresti kõrvalekaldumine keskmisest peaks alati panema mõtlema, sest võib viidata tervisest tingitud küsimusele või ebatervislikule eluviisile. Nagu ütlesin, siis ongi siin hea vaadata lapsele otsa. Kas ta on rahulik? Keskendumisvõimega? Emotsionaalselt rahulik? Tugeva tervisega? Eale vastavalt hea mäluga? Siin tulebki mängu iga vanema enda sisetunne, kes tunneb oma last kõige paremini. Tunneb ära, mis on normaalne ja mis ei ole.

Jäta kommentaar

%d bloggers like this: