Pärast väiksema lapse sündi on iga suurema lapse sünnipäev tekitanud minus nii kahetisi tundeid. Ühest küljest on tore, et ta on jälle suuremaks kasvanud, asjalikumaks, aga teisest küljest on kahju ka, et jälle aasta möödunud ja endiselt pole pärast teise lapse sündi meil omavahel nii palju üks-ühele aega koos nagu varem. Ju ongi kõik muutunud ja vanad ajad ei tule kunagi tagasi. Mis sellel aastal siis juhtus ja kes on Väikemees täna?
Lasteaed ja suhted
Selle aasta suureks sündmuseks oli kahtlemata Väikemehe lasteaeda minek. Paar päeva olin temaga koos kuni lõunauneni ja siis kolmandal päeval jäi ise. Nuttis, aga mul oli vaja tööle minna. Samas usaldan sealseid õpetajaid täielikult ja ka lapsele meeldivad nad väga. Lasteaias on ta käinud üpris vähe. Hea kui käis 2 korda nädalas, eelmisel kuul käis 2 päeva. Seetõttu ka kohanemine on võtnud aega. Aga on näha, et lasteaed omab talle silmnähtavalt head mõju: iga päevaga ta enesekindlus suureneb!
Arenguvestlusel õpetajad väga kiitsid teda. Et ta värvib pilte ja meisterdab plastiliinist oma ea kohta väga hästi, räägib arukat juttu, pidi hästi sööma ning magama. Üks nädal, kui ta käis lasteaias 4 korda, siis avanes ta lasteaias ka õpetajatele rohkem ja isegi teiste poistega interakteerus. Üldiselt ega ta lasteaeda väga minna ei taha, ei oota sinna minekut, aga alati lasteaiast tuleb heas tujus.
Kogu aasta jooksul on ta ühe korra teise lapsega üks ühele mänginud. Ühest küljest on see vanemana kurb, et tal pole seal ühtegi sõpra, aga teisest küljest ega kõik inimesed polegi nii sotsiaalsed. Naudivadki enda seltskonda. Siiski pean tunnistama, et ta sotsiaalsed oskused ei ole kuigi head. Ju me ise oleme ka süüdi, sest kui ta käiks rohkem lasteaias, siis äkki saaks ta seal ka rohkem võimalusi “punti sulanduda”.
Parimaks sõbraks on tal väike vend. Eriti viimastel kuudel on neil tekkinud sõprus. Ajavad üksteist taga, jutustab talle pildialbumitest piltide järgi, vannis räägib oma lugusid. Väiksem suu ammuli kuulab. Loomulikult kaklemist on ka, sest Väikemees on oma asjade suhtes väga kade. Õnneks on neil üpris erinevad mänguasjade huvid (veel).
Huvid
Väikemees armastab üle kõige toidu mänguasju. Samuti väga meeldib talle abistada toidu tegemisel ja ka ise retsepte välja mõelda. Tema tehtud toidud on imehead! Iga kord mõtlen, et peaks need kirja panema! Tal on hea tunnetus, mis toidud sobivad omavahel kokku. Ta ise ütlebki, et tahab kokaks saada. 😁
Tema suureks kireks on värvimine. Kui ta värvimise avastas, siis ta reaalselt tundide viisi värvis pilte. Muudkui printisime ja siis ta värvis ja värvis. Küll numbrite järgi, kujundite järgi ja siis ka niisama.
Plastiliin on ka alati selline asi, mis talle väga-väga meeldib. See on ka hea selline asi, mida kahe lapsega korraga teha. Mustreid meeldis ka väga teha. Samuti oli vahepeal kleepsupiltide hullus.
Vahepeal meeldisid laburündi raamatud. Üldse raamatuid meeldib talle väga vaadata, aga ka kui talle ette loetakse. Lemmik raamatuteks on toidu ja kolli teemalised raamatud. Enda sõnul meeldivad talle enim uued mänguasjad.
Koduõpe
Ta on hästi konkreetne selles, mis talle meeldib ja mis ei meeldi. See teeb ühest küljest elu lihtsaks, aga ka raskeks. Ja on ka esitanud väljakutseid koduõppe vallas.
Sellel aastal õpetasin talle selgeks tähed. See läks päris kergelt. Näiteks tunneb ta tähed ära, esihäälikut kuuleb ära, sõnu laob tähe haaval ja moodustab ka ise käepärastest vahenditest tähti, näiteks toidulauas nugadest L tähe. Kirjutasin meie Montessorist inspireeritud tähtede õppest siin postituses.
Sama edukalt ei läinud aga numbriõpe. See oli tema jaoks väga vaevaline. No ei jäänud talle meelde, milline näeb välja kaks või kolm. Mees õpetas teda. 😆 Lõpuks sai numbrid kümneni ja oma vanuse selgeks. Oskab kirjutada number ühte ja kaheksat.
Sellel aastal on aina enam tal olnud kodus fantaasiamängu, mida olen väga toetanud. Ma usun, et see on ajule hea. Et laps ise mõtleb oma ajuga asju välja.
Suusareisil suusatas esimest korda ise. Talvel murdmaa suusatamist tõeliselt nautis.
Iseloom
Ta on hästi püsiv. Kui ta midagi teeb, siis hästi põhjalikult ja kaua. Keskendumine on väga hea. Tahab alati oma tegevuse lõouni teha ja hästi pahandab, kui ei saa lõpuni teha.
Kipub venda (liiga) tugevalt pigistama. (Ma ise tegin ka väiksena samamoodi oma õele, kuna ta oli nunnu ja tundus nii pehme). Ja mõnikord ei saa aru, et teeb vennale haiget.
Kartlik. Kardab hääli, ei julge ise üksinda kodus eraldi toas mängida. Tahab, et keegi oleks alati temaga koos.
Toit
Oma toitumiselt on ta eeskujuks kõigile inimestele. See on uskumatu, kuidas ta kõike tervislikku sööb. Näiteks sööbki lehtsalatit, spinatit, porgandit, kikerherneid. kanaliha. Joogiks on enamasti vesi. Ja no magusat armastab ka. Aga alati enne sööb soolast toitu. Hea isuga.
Uni
3ndast kuni 3,5-aastaseni oli une vallas raske, aga siis läks jälle kergeks. Miks oli raske? Sest selles eas ei suuda laps olla lõunauneta, aga kui hommikul vara ei ärka ja füüsilist aktiivsust ei paku, siis lõunaund laps ei tee.
Vahepeal magas lõunaund ja vahepeal mitte. Hea on see, et isegi, kui ei maga lõunaund, siis pärast 3,5aastaseks saamist on ta õhtupoole ka täiesti normaalne. Ei ole liiga väsinud. Samas ilma lõunauneta läheb ta enamasti 12h ärkveoleku järel magama.
Sõrmede imemise lõpetas päeva pealt, kui oli 3a3kuud. Lihtsalt ütles, et ta on nüüd suur ja ei pea enam imema.
Uinumine on kas minu või mehe juuresolekul. Viimased paar kuud on pigem pannud mees teda magama, loevad enne unejuttu ka. Vahepeal uinub minu kõrval, näiteks kui pean mõlemat last magama panema. Siis on meil alati kõige toredamad omavahelised vestlused. 🙂 Lõunaunne jääb kõige paremini autos ehk mõnikord planeerime sõidu spetsiaalselt lõunaune ajale.
Reisidel olles magame sageli ühes toas kõik koos. Kui ühte tuppa ei mahu, siis magab mees temaga koos samas toas, et ta ei peaks üksinda olema. Ja ka vetsu enamasti ikka öö jooksul korra tahab ta minna olenevalt sellest, kas enne ööund sai käidud ja kui pikk ööuni on.
Ja no hommikune ärkamine muutub ka aina varasemaks nii nagu bioloogia ette näeb. 6.30-7 vahel ärkamine igapäevaselt on tavaline. Hea on see, et viimased kuud panengi hommikul talle multika ja siis saan veel ise 30 minutit magada. Ja hommikuhelbed saab ka ise endale pandud.
Ööuni tuleb lõunaune korral enamasti kella 21.30 ajal. Sageli ta ka ise ütleb, kui tunneb end väsinuna ja soovib uinuda. 🙂
Sünnipäev
Seekordne sünnipäev toimus reisil. Peo lähedastega teeme kuu lõpus koos teise lapse sünnipäevaga. Kingid võtsime reisile kohvriga kaasa ja tellisime hotellis sünnipäeva koogi. Terve päev sai oma uute mänguasjadega mängida.
Ohh.. kui kallis väike poiss ta on!
