Väikemehe esimene sünnipäev

Sünnipäev on alati olnud minu jaoks väga tähtis päev, mistõttu pole esimese lapse esimene sünnipäev mingisugune erand. Olgugi, et laps sellest midagi hiljem ei mäleta, siis pilte on ju hiljem koos ikka tore vaadata! Ja see, et laps ei mäleta oma esimese kolme eluaasta kohta, ei tähenda, et temaga ei peaks koos mälestusi looma ja toredaid asju tegema. Iga uus kogemus loob lapse ajus uusi närviühendusi ja see kõik arendab aju.

Muidugi võib teha tagasihoidlikult väikese söögi ja koogi ning ongi pidu peetud. Võib ka nii ja see on igati tore. Vähemalt lihtsal sünnipäeval olles ei mõtle ma kunagi, et issand, miks siin nii vähe õhupalle on või miks tordil pole hiiglaslikke martsipanikujusid?! 😀 Pigem naudin ja koju minnes mõtlen, miks pagana pärast mina sedasi rahulikult ja vaikselt sünnipäeva pidada ei oska.

Fakt on aga see, et mul on nõrkus teema-ja kostüümipidude suhtes! Kuigi ratsionaalne mõistusehääl kuskilt kaugelt ütleb mulle, et milleks sedasi pidada, see on ju nii aja-ja ressursimahukas ettevõtmine, siis südamehääl rõõmustab iga tähistamise üle, mis on põhjalikult ette võetud. Sünnipäev, kui ema ja tädipoeg panid end klounikostüümi; sünnipäev, kus tordil oli verine aju ja mootorsaag, sünnipäev, kus kõik snäkid olid nägudega või sünnpäev, kui istusime lõkke ümber ja laulsime üheskoos Tätte laule – on mul nii eredalt meeles! Ja kui lisaks on veel ka mõned mängud… mmm… ideaalne! Jah, see vajab ettevalmistamist ja planeerimist, aga entusiasmilainel surfates on kõik tehtav. Ja kui kuskil on mõni minusugune ideid koguv veidrik või lihtsalt tahab teada, mida me jälle välja mõtlesime, siis palun.

DEKORATSIOONID

Kõik sai alguse teema valikust. Surfasin pinterestis inspiratsiooni saamiseks ning leidsin, et Väikemehe kui tõelise veefänniga sobib ideaalselt merealuse maailma teema. Veedab ta ju enamiku oma päevast kraani all istudes, sest iga kord süües on ta üks rokakoll ja sööb ta umbes miljon korda päevas. Lisaks on ta lemmikvärv roheline ning lemmikpildiks tema toa seinal olev krabi pilt. Samuti tundus mulle mereteema dekoreerimise mõttes lihtne, sest kalasid on tunduvalt kergem joonistada kui näiteks tiigreid vms. Sammud suhkrukunsti poodi dekoratsioonide järele ja pool tööd oligi tehtud. Kuigi ettevaatust, tegu on poega, kus on liiga palju lahedaid peotarbeid ja sinna võib jätta kogu oma varanduse! Mõistlikum oleks olnud mitu kuud varem, nt Aliexpresssist tellida.

Ilmselgelt käin liiga vähe tööl, sest käed ei oska mul kodus olles puhata. Meduuside ja kaheksajala jalad tegin krepp lindipaberist (kinnitasin klammerdajaga), kalade uimed lõikasin värvilistest paberitest ning liimisin kuumaliimiga (imeasi!!). See oli selline üks õhtu meisterdamist. Kinnitasime dekoratsioonid nätsu moodi valge kahepoolselt kinnituva materjaliga või sidusime paelaga rippuma.

D8DDBD6B-379F-4FB6-AE39-FD3AD5C8A10347EB4A5B-4093-4542-AC3B-33D88C703A00C37230B8-C64A-4D0F-B010-EC43F571F4896FF533B5-D2C9-4947-BC19-6CCF8A9073D7006C5D03-4E78-40EC-B5CD-9DAE35A7B10292BADF80-82D2-4291-BDB8-ADBEE969177E0A63F39C-47CE-4F5E-BDED-58B9FBB365A3

Keeruliseks tegi aga kogu peo planeerimise asjaolu, et pidime tegema kolm pidu. See kõlab ja ongi täiesti absurdne. Miks ei võiks kõik külalised kutsuda ühel päeval?! Asi oli selles, et siis oleks pidu läinud väga suureks ja poleks aega külalistega suhelda. Oleksin küll eelistanud teha kaks pidu: sugulased ja sõbrad, ent Sten leidis, et tema sugulastega tuleb teha eraldi pidu. See ei kuulunud arutamisele. Ilmselgelt ei saa teha kolme pidu ühel päeval, vaid saime tähistada kolm päeva järjest. Kaks päeva kodus ja õigel päeval mu ema juures.

Olen äärmiselt rahul, et tegime kolm eraldi pidu, kuigi eks see toidu valmistamine tüütu oli – et mis kogused ja loomulikult pidi 10x poes käima, sest ikka ununes midagi maha, aga see võimaldas iga külalisega suhelda. Massiüritusel on see ilmvõimatu. Ja, kui mõtlema hakata, siis tegelikult Väikemees sündis 3 päeva ja seetõttu 3 päeva tähistada ei olegi nii veider. Ühesõnaga ei välista ma ka edaspidi seda, et tähistame mitmel eri päeval. Kuigi tuleb tunnistada, et kolmandal päeval oli küll juba selline rongialla jäänud tunne.

Planeerisime peo algused ajale, mil Väikemees ärkab oma teisest lõunaunest (ca kell 16). Siis ei pea teda keset pidu magama sättima ning saab olla kindel, et sünnipäevalaps on rõõmsameelne. Mis võiks olla tähtsam, kui rõõmus sünnipäevalaps!? Peo kestvuseks arvestasime max 4h, sest kell 20 läheb Väikemees magama. Umbes nii oligi.

Muidu polekski hullu, aga toidu planeerimise osas oli tegu mu õudusunenäoga. Tahaks ju midagi uut ja põnevat pakkuda. Mida pakkuda? Kui palju vegan ja kui palju taimetoidu toite, sest igas seltskonnas on keegi, kes on vegan või kellel on piimatoodetele allergia? Mida pakkuda lastele? Mida valmistada ise, mida tellida? Millal on viimane ettetellimise aeg? Kes ja millal läheb neile toitudele järgi? Kui palju ma üldse lapse kõrvalt ise teha jõuan? Palju jõuab teha Sten, palju mu ema? Magusalaud? Kolm torti?! Palju see kõik veel maksma läheb?!

Mõistsin, et ega ma kõike ise teha ei jõua, kuigi see oleks ehk kõige odavam variant. Kehva toitu ka pakkuda ei taha. Kõik see poodi minek, asjade ostmine, küpsetamine – see kõik ju võtab aega. Ja beebiga koos see aeg möödub veel kuidagi topeltkiirusel. Otsustasin, et teen iga päev ise natukene ning planeerin igaks päevaks nii palju abi kui võimalik. Tuleb lihtsalt korralik plaan teha (mis toidud, mida poest vaja, kuhu ja mis kell kellel vaja järgi minna) ning Steniga koos saame me kõigega hakkama. Magusa võtsin enda peale. Steni sugulastele tegi toidu Sten ise, sõpradele ja sugulastele tellisin toidu – kuigi küpsetasime osa ikkagi ka ise. Õige päeva tähistamiseks tellisin lisaks ka Rannikupeod stilistikaga toitlustuse. Miks stilistikaga? Sest see nägi hea välja ja toidud tundusid väga isuäratavad. Olidki. Tõesti ainult kiidusõnad. Together we can do it!

SOOLANE LAUD

Soolane menüü:

Esimene päev (6 täiskasvanut, 4 last)

– maasikad, kartulisalat (hapukoor, muna, kurk, kartul, õun, sool ja suhkur), lihapallid, lihapalli-kirsstomati-mozarella-viinamarja vardad, viineripirukad, kitsejuustu-pirni-murakamoosi minipitsad.

94C221C1-2FB2-4381-A733-E906982CD5EA.jpeg

Teine päev (5 täiskasvanut, 3 last) – sushi tellisime Sushitime-st (minu lemmik!).

– maasikad, sushi, lihapalli-kirsstomati-mozarella-viinamarja vardad, viineripirukad, kitsejuustu-pirni-murakamoosi minipitsad.

Kolmas päev (15 täiskasvanut, 5 last) – Rannikupeod OÜ Catering

– liha-ja vorstita kartulisalat, veganitele salat, kreeka salat, maasikad, viineri-ja-juustupirukad, minipitsad mozarella-tomatiga, minipitsad kitsejuustu-pirniga, minipitsad sinihallitusjuustu-viigimarjaga, lavaširullid lõhega, rukkikorvid munavõi ja krevettidega.

7E0737A7-C606-430D-AF88-BC95A6258882E38BC9A9-FE0D-47F7-8AC1-4E4B6055D8DE

MAGUSALAUD

Magusalauad planeerisin teha suures osas ise. Endal põnev uusi asju katsetada ja ehk tuleb ka ise tehes odavam.

Esimeseks sünnipäeva päevaks tegin ise tordi: pasha martsipani kattega (pasha retsept siin). Natuke kahju oli kooki lahti lõigata, sest nii ilusat pilti polegi ma kunagi varem joonistanud. Aga kook oli ülimalt maitsev. Proovisin küll 12 kuud erinevaid torte teha, aga lõpuks jäin ikka pasha juurde. Tort kadus hetkega laualt – see retsept on lihtsalt nii hea.

76F620DB-2EEB-4323-8D1B-E800362ED9C0.jpeg

Pulgakooke tegin selle retsepti järgi siin. Sisu oli keeksi ja toorjuustuga. Ei olnud raske, aga pallide kastmine šokolaadi sisse oli paras mökerdamine. Pulgad, spetsiaalse glasuurimisšokolaadi ja ilusad korvikesed ostsin Suhkrukunsti poest. Kaunistuspuru Prismast. Ilupaelad Abakhanist. Pruuni šokolaadiga oli maitsvam- ei olnud nii ülimagus kui valge šokolaadiga. Sain õppetunni, et neid tuleb kuni serveerimiseni hoida külmas, sest muidu šokolaad muutub lödiks.

317feb0c-df56-431b-b5cd-1a4bcb25b3c9.jpeg

B596F0EF-834B-4D47-8AAD-4ADDEF89A812.jpeg

Tassikooke tegin Vilma muffinipulbriga, kreemiks toorjuust-suhkur-vahukoor. Ilmselgelt pole ma mingisugune kondiiter, sest vahukoor on minu käte vahel taltsutamatu.

A2E92DE9-8F55-480A-8DC5-8CFC98AC3D3D.jpeg

Kõige keerulisem oli õigeks päevaks tordi tegemisega. Kõigepealt teatas meile kogu elu imemaitsvaid, odavaid ja ilusaid (sh meie pulmatordi teinud) torditegija, et tema enam tortidega ei tegele. Kuna latt oli pandud tema poolt väga kõrgele nii tordi välimuse kui ka maitse osas, siis hakkasin erinevaid tegijaid otsima. Nagu ikka, siis selgus, et ega neid väga häid tegijaid palju ei olegi ning loomulikult selgus, et kümme päeva enne sünnipäeva sellele mõtlema hakata oli ilmselgelt liiga hilja. Pärast seda, kui kolm torditegijat teatasid, et neil on suveks juba kõik täis broneeritud, hakkas mul tekkima paanika. Olin juba omadega niikaugel, et uurisin ehk keegi on nõus valmistama mulle kasvõi ainult koogikaunistused. Äkki leian, kellegi, kes teeb koogigi või kui ei leia, siis äkki õpin ise kiirkorras kahekorruselise tordi valmistamise ära. Kui raske see ikka olla saab (tõenäoliselt väga raske).

Teise maailma probleemid, eksole. Miks ma ei võiks leppida ühekorruselise lihtsa tordiga? Kellele neid kujukesi on vaja?! Aga, ei, mul oli juba silme ees, milline see kook peab olema. See kujutluspilt oli juba nii reaalne. Ma olin juba valmis selle tordi nimel maailma lõppu minema. Lõpuks leidsin oma torditegija (Emmeliine tordid), kes oligi juba kunagi varem teinud umbes täpselt sellise kooki nagu oli mu kujutlustes. Pidin küll hinda kuuldes infarkti saama (3kg- 135 eurot), aga ju need uhked tordid tänapäeval nii palju maksavadki. Nii ilusat torti pole ma aga kunagi näinud. Sain maitsta paar ampsu – oli väga hea, aga minu pashakoogi vastu ei saa. 🙂

41EB7D9D-980F-4284-8F5C-955BB8D425B6

TEGEVUSED

Tegevustest oli plaanis Väikemehe teemaline viktoriin-mäng.

Viktoriinis olid mõned faktiküsimused (nt mitu hammast on Väikemehel suus, palju ta aastaga on kasvanud ja juurde võtnud), lemmikute kohta valikvastustega küsimused (lemmik raamat, lemmik unekaisukas, lemmik toit, lemmik värv jne), meeldib/ei meeldi tegevuste nimekirja äraarvamine ning iseloomu paaridest temale omase omadussõna valimine. Lisaks oli veel palju elevust tekitanud beebitoitude maitsete äraarvamine ning Väikemehe isikliku lemmiku ja mittelemmiku äraarvamine. Samuti tuli järjestada ühe ülesandena igakuistel minisünnipäevadel tehtud fotod ajaliselt, mis oli üllatavalt keeruline ülesanne.

7C7C66FF-7D2B-478B-9A8B-EB10B63BC693

Lisaks veel ka beebialbum-scrapbooki vaatamine:

859A4EB0-1207-42DA-87C4-1022ABDD9D81

ning Väikemehe tuleviku ennustamine ehk väike ennustuskirjake, mida läheb õppima, kelleks saab, millised on ta hobid, kui ta saab 18-aastaseks, sest siis saab ta neid kirjakesi lugeda. Lahe oli see, et külalistel fantaasia lendas ja ideid tuli üllatavalt palju. See oli ikka ülihea mõte!

Aa.. ja meil oli plaan ka videot näidata, aga kaks päeva enne pidu kustutas Väikemees need arvutist ära koos kõige muuga, mis arvuti desktopil oli, sh prügikasti. Õpetus (Stenile) kogu eluks: ära lase tital valimatilt arvuti klaviatuuri klahve peksta, sest see võib hävitada paari sekundiga kogu su nädala töö. 😉

KINGID

Omaette mõttetöö oli seotud kingitustega, et anda igale külalisele konkreetseid kingiideid. Minu arvates võiks kodus olla võimalikult palju arendavaid mänguasju ja võimalikult vähe plastmassist ühe-otstarbega mänguasju. Kõik külalised aga selle peale mõelda ei oskaks ja ma ei ootagi seda neilt! Lisaks, kui just endal pisikest last pole, on ühe-aastasele kingituse valimine päris keeruline ülesanne. Samuti kohutab mind mõte sellest, kui kiiresti võib sünnipäevade ja igasugu tähtpäevadega mänguasjade hulk kasvada kriitilise piirini. Vaevalt, et teised nii hästi kogu selle mänguasjamaailmaga kursis on nagu meie. Seetõttu siis kingisoovide nimekirja loomine. Seal olid nt. kalapüügi magnetmäng, muusikaline “tantsulava”, kus tegelased keerlevad (Ülemiste keskuse Imagination), järelveetav puidust mänguasi (puidustlelud.ee),  mõned raamatud, muusikaline palli allaveeretamise mäng (Amazonist, keskmine suurus ca 48cm), ksülofon, lastelaulude CD-d, mõned loomakujud (Schleichi ja Collecta omad), vahakriidid ja riided.

384A44A0-C2D0-45DF-A981-56A35469F574

Ise kinkisime Väikemehele õhupallid. Ülejäänud asjad, mille olin planeerinud sünnipäevaks, oli ta minult lihtsalt juba kätte saanud: Pikleri kolmnurga, köögis abistamise tooli ning mitmed raamatud. Kuigi minu arvates kogu mu raha lähebki Väikemehe peale, siis lisaks pidas Sten oluliseks, et kingiksime kumbki ka raha aktsiate ostmiseks. Olin alguses tõrges, ent pärast seda, kui Sten oli mitmed päevad endale omase järjekindlusega mu ajusid mudinud, olin lõpuks nõus: eks tuleb ka lapse tulevikule mõelda, ei saa hetkes elada.

KOKKUVÕTE

Ja kui nüüd lõpetuseks öelda, et ahh.. milleks nii väikesele uhkelt pidada, et ta ju nii kui nii ei saa aru, siis see on küll puhta vale. Väga hästi saab aru! Väikemehele kogu sünnipäevaga seonduv väga meeldis.

Enim meeldisid talle ta tädid ja väikesed külalised, keda ta uksel naerusui tervitas, keda oli tal põnev jälgida ja nendega mänguasjade vahetuskaupa teha.

BEB0307C-F686-4771-A8DB-B43CFB6DC388.jpeg

Siiski seda peab tõdema, et parim tuju oli tal kodus olles, sest oma pinnal tunneb suures seltskonnas laps ennast ikka kõige turvalisemana. Pluss on kodus sünnipäeva tähistada väikese lapsega ikka kõige mugavam – muidu vii 101 asja sinna peokohta isegi kui tellitud on catering.

Väga meeldisid talle ka peo dekoratsioonid – muudkui oli käsi pikal ja omas keeles andis märku, kuidas peame kõik ükshaaval läbi katsuma ja seejuures pean rääkima, mille või kellega on tegu. Ja ilmselgelt mitte ühe korra, vaid umbes kakskümmend korda iga tegelast. See tegi talle palju nalja.

Väikemees nautis ka oma kingitusi ning peotoitu. Esimest korda sõi kartulisalatit ja viineri pirukat. 🙂 Tort jäi seekord veel maitsmata. Ja sünnipäevalaul ja säraküünal viisid kulmud veel eriti kõrgele. Ehk siis tõeline piduline see meie ühe-aastaseks saanud Väikemees.

Ühesõnaga oli raske, aga samas väga tore. Ilusaid tähistamisi teile! 😉

 

 

 

About the author

Comments

Jäta kommentaar