18-elukuune Väikemees

Mulle nii meeldivad need varasemad igakuised Väikemehe postitused ning kuna vahepeale on jäänud pikk paus, siis mõtlesin selle “vea” parandada! 😊

Vaatasin siin ükspäev Väikemehest tehtud videoid ja woww.. ta on ikka väga asjalikuks muutunud. Võrreldes 13-elukuuse Väikemehega on tal palju suurem eneseväljendus ja ta on füüsiliselt osavam.

Kõne

Ta saab meie jutust hirmutavalt hästi aru, aga samas meile arusaadavalt ei räägi ta midagi. Mäm-mäm tuleb üle huulte siis, kui kõht on tema arvates juba surmkriitiliselt tühi. Seda sobib öelda ka issi ning janu korral. Enamasti häälitseb ta erinevatel intonatsioonidel nagu väike koopainimene näidates näpuga huvipakkuva suunas. Tal on suur passiivne sõnavara, mida avastan eelkõige koos temaga raamatuid vaadates ja seal nähtava kohta küsides, nt näita, kus on nahkhiir, kus on sinine liblikas, kus on täpiline pluus vms.

Vahepeal ikka üllatun, et kas ta tõesti teab ka SEDA sõna. Nt viimase aja üllatuseks on olnud mootorratas, tuukan ja surikaat. Tavapärased loomad ja linnud on tal selged. Raamatud on üldse tal väga lemmikud, mistõttu vaatame neid igapäevaselt üha uuesti ja uuesti. Tavaline on, et igapäevaselt vaatame koos ca 20 raamatut. Lemmik teemad on putukad, loomad, kodu, titanäod ning kõik meie Ravensburgeri eri teemadel raamatud.

Kord näitab tema huvipakkuva suunas ja siis pean ütlema, millega on tegu ja siis teeme vastupidi mängu. Ka kodus ja kodust väljas on seda näpuga näitamist huvipakkuva suunas väga palju, mis siis tähendab, et ta soovib vastava asja kohta rohkem infot saada.

Samuti on huvitav, et tal on tekkinud mõned enda väljamõeldud käemärgid, mida ta kasutab, kui soovib teatud endale huvipakkuvatel teemadel rääkida, nt vaateratas, prügiauto, föön.. 😂

Mis teda huvitab?

Lemmikuks on tagaajamis-ja hirmutamismängud. Meeldib minuga peitust mängida – mina siis vahepeal hüüan, et ta teaks, kuhu suunas tulla. Samuti meeldib talle, kui ma panen Pikleri kolmnurgale teki peale ja siis sealt korda mööda alt läbi roomame. Samuti kõiksugu mängud veega. Väga meeldivad ka roolid. Autoga kuskile sõites peab alati olema väike aeg, kus ta saab rooli keerata ja erinevaid põnevaid nuppe vajutada.

Hetkel on huvipakkuvad ka jõulukaunistused, ent tähelepanuta ei jää ka mööda jalutavad koerad, sireeniga autod ja reklaamid. Lemmik jututeemaks oli vahepeal vaateratas.

Põnev on jälgida, kuidas aina enam on ka seda vaba mängu. Võtabki oma Elsa ja rammumehe kujukese ja läheb ning mängib omas keeles, kuidas nad omavahel jutustavad või toimetab erinevate tegelastega nukumajas. Lahe!

Väga meeldib talle ISE asju teha, nt söögitegemisel segada, oma mustad riided mustapesu kasti viia, ise lusikaga süüa, põrandal oleva vee vms loigu ära kuivatada jne.

Kodus on ta väga toimekas: kogu aeg asjatab midagi. Olgu selleks, siis tolmuimejaga mööda kodu ringi käimine, lapiga puhastamine, dvd plaatide ümbriste avamine, autod ja lennukid, millega on tore mööda kodu ringi põristada, tõstmis-ja kallamismängud, prügi pürgikasti viimine või tegutsemine misiganes mänguasjadega, mis on hetkel mänguasjade riiulitel.

Riideid kannab hetkel suuruses 80-86, pikkust alla 80cm, jalasuurus on ca 22 ning hambaid on suus 16. Nii molaarid kui ka kaniinid tulid üpris rahutu une saatel. Vahepeal kadus ilastamine ära, ent nüüdseks on ta tõeline ilakoll – iga päev vahetame vähemalt korra särki seetõttu, et see läheb ülimalt märjaks.

Sageli tuletab meile ise meelde tuues d-vitamiini purgi, et seda talle annaksime (kuigi sellel on jube maitse). Samuti on päris naljakas, kuidas ta ohtliku asja katsudes meile meelde tuletab, et tegu on othliku asjaga, nt võtab sahtlist käärid kätte ja siis hästi innustunult nagu väike koopainimene oma häälitsusi tehes üritab meile selgitada, kui ohtlik ja terav see ikka on ja seejärel ulatab käärid mulle. 🙈

Naudib hambaniidi maitset. Mõnikord lubab mul niiditada, ent enamasti tahab ise teha. Hambaid harjan tal ise pikali asendis 2x ööpäevas ja kui ta soovib võib ta hiljem ka ise “üle” pesta, kuigi enamasti ta seda ei soovi. Hambapesu toimub alates 17ndast elukuust kerge sõja saatel. Kui ütlen, et on hambapesu aeg, siis raputab aktiivselt pead ja puikleb vastu. Mõnikord aitab Sten tal käsi kinni hoida, aga üldiselt nii kui on pikali ja näeb, et sipelda pole mõtet, siis alati avab ilusti suu ja laseb hambad ära pesta.

Mis ei meeldi? 

• Ei meeldi riidesse panek. See toimub enamasti kas läbi kavaluse, nt vaatame samal ajal raamatut, hädajuhul väevõimuga või siis paneme minimaalselt vajaliku kihi riideid. Enamasti rakendub see viimane variant.
• Ei meeldi feta juust.
• Ei meeldi pissine märg mähe.
• Ei meeldi valjud helid, nt uued elektroonilised mänguasjad, vile, flööt, tolmuimeja.
• Ei meeldi pärast ärkamist ere valgus ega  ka päikese ere valgus autoga sõites.
• Ei meeldi pärast ärkamist otsejoones potile panek.

Riidesse panek on tõesti AINUS olukord, kui ta viskab end vibusse ja keeldub koostööd tegemast. Aga millegi pärast Steniga on ta nõus riidesse panema ehk siis sageli delegeerin selle ülesande Stenile. Samut ei meeldi talle, kui autoga sõites on sokid jalas: need ta võtab suure pusimise peale ise ära endal rahulolev ilme ees.

Kasvatamine

Keelame me teda imevähe. Tõesti vaid siis, kui asi kisub ohtlikuks- kuum pliit või käärid. Seetõttu kui on ka mingisugune keeld, siis on ta väga kuulekas. Sageli ütlen, et MEIE sedasi ei tee, nt me ei roni laua peale või me ei viska toitu maha või näe sellel lapsel on ka samasugune/samamoodi müts peas. Sellist kurja “EI TOHI” olen kasutanud vaid pliidi ääres, kui ta soovis pliidilt poti enda kätte võtta.

Ja kui mingil põhjusel tõesti ma ei soovi, et ta midagi võtaks, nt autotoolis istudes veepudelit, sest ta keerab sellelt korgi pealt ja kallab endale peale, siis ma lihtsalt ei anna talle seda asja. Omaette küsimus on aga see, miks Sten talle selle annab.

Üldiselt isegi, kui ta midagi ei saa, siis päris hästi lepib ta ka erinevate põnevate asendustega. Või vähemalt pole olnud olukordi, kui poleks võimalik ta tähelepanu meelitada muule.

Sööb ta tõesti kõike, nt lillkapsa pastas sööb lillkapsa tükid esimesena ära, läätsesupis sööb kõigepealt ära porgandi ja kartuli tükid, ja on äärmiselt hea ja suure isuga. Iga päev ütlen vähemalt ühe korra: “Issand, kui PALJU ta sööb!” Vahepeal olid lemmikuks pelmeenid, hetkel lemmikuks hapukoore ja kodujuustuga toidud. Alati kaovad taldrikult ka maasikad, mustikad, granaatõun, kiivi, marineeritud kõrvits ja hapukurk. Hea meelega maitseb erinevaid uusi toite. Meeldib ka meile vahepeal süüa anda, nt ta teab, et mulle maitsevad mustikad. Neid pakub mulle. 😊

Lauakombed on edasi arenenud vaid nii palju, et enam ta toitu maha ei viska. Suur segadus on ikka. Ebameeldiva toidu paneb kas taldriku serva või toob meie kätte. Viimasel ajal pakuvad väga huvi erinevad kastmed ning või määrimine leivale. Lisandunud on ka lusika juustesse tõstmine.

Magusat oleme proovinud vältida kuigi eks suhkrut leidub igasugu toitudes, nt ketšupis, jogurtis, saias jne. Eks need esimesed šokolaadi, jäätise ja piparkoogi maitsmised on ka ära olnud. Mahladest oleme täiesti hoidunud, joogiks ongi tavaliselt tal kas vesi või sojapiim. Igapäevaseks väljakutseks on hoida 2-2,5h kestvaid pause toitumiskordade vahel, mis meil liiga edukalt ei õnnestu.

Imetamine. Endiselt imetan. Eelkõige hommikuti, kui ta ärkab. Mõnikord küsib ka ööunne minnes, aga mitte alati. Haiguse ja hammaste ajal tihedamini.

Potitreening on olnud päevasel ajal üpris edukas. Päevad on erinevad, ent enamasti pissi õnnetusi ei juhtu. Raskem häda jõuab 95% tõenäosusega potti. Viimasel ajal ta annab ise märku, kui tal on häda kuigi eks me ise ka ikka umbkaudu jälgime, et millal ta viimati käis ja kas peaksime uuesti võimalust pakkuma. Kindla peale häda on pärast ärkamist.

Kartsin natuke seda, et äkki üle 2 nädala reisil olles toimub potil käimises tagasilöök, sest on palju autoga sõitmist, võõraid kohti jne, aga mu hirm oli asjatu. Ilusti tegi oma hädad potti nii lennukis kui ka avalikes kohtades (kaubanduskeskus, muuseum, lõbustuspark).

Olen nii rõõmus, et harjutasime ta kohe suurele potile käimise. Väikest potti oleks nii tüütu igale poole kaasa vedada ja samuti poti koristamine tundub minu jaoks ERITI ebameeldiv. Kokkupandavat potirõngast on nii mugav kaasa võtta. Samuti ei kujuta ma ette, et peaksin tal igapäevaselt kakast mähet puhastama- jube! Potitreenituks loetakse laps, kui nädalas on vähem kui 4 püksi tegemist, seega võib Väikemehe nüüdseks lugeda küll päevasel ajal potitreenituks! 😊

Uni. Une ajal on tal endiselt mähe all. Minu laiskusest koristamise suhtes, sest tegelikult päevasel ajal pole ta juba ammu lõunaune ajal midagi mähkmesse teinud. Öösiti ärkab ca kella 3-4 ajal, kas juba märja mähkme peale, millega ta ei suuda edasi magada ja soovib mähkme vahetust või siis soovib potile minna.

Viimased 3 nädalat on ta suutnud terve öö magada ka märjaks saanud mähkmega. Lihtsalt ühest ööst alates oli ok või oli see öö, kui olin nii väsinud, et ei suutnud tema tuppa minna ja pärast paari minutit kurtmist ta rahumeeli edasi magas?!

Ehk siis magada polegi ma saanud, sest temaga samal ajal ma magama minna ei suuda: 20-20.30 vahel. Hommikul ärkab ta vara (7.00-8.00 vahel). Isegi kui läheb hiljem magama mitu õhtut järjest, siis ikka ärkab samal ajal. Magama läheb ta hea meelega, mõnikord tahab unejuttu, ent kui on väsinud, siis tahab kohe voodisse magama minna. Samamoodi lõunaune puhul (13-14.00/14.30).

Kõik muutus päeva pealt, kui Väikemees oli 17 kuud ja 5 päeva vana – järsku tekkis vastumeelsus magama mineku suhtes, küll oli vaja süüa, juua, pissile, veel 10 raamatut vaadata ja siis kõik uuesti otsast peale. Samuti tekkisid öised ärkamised – teretulemast 18nda elukuu uneregressioon. 🙂 Vähemalt peaks peale seda toimuma suur arenguhüpe – ootame põnevusega! Ma ei tea, kuidas inimesed suudavad iga õhtu lastega sedasi kembelda. Ma olin juba pärast ühte õhtut täiesti läbi!

Juba järgmisel õhtul seadsime magama mineku eel sisse kindla rutiini: söök, hambapesu, tuduriided ja 2 raamatut, kallistused ja siis tõesti tudule minek. Tundub, et lepib sellise elukorraldusega, sest suurt protesti pole enam olnud. Ma olen muidugi üpris range selles osas ka.

Iga päeva lõpus mõtlen, kui tore kaaslane Väikemees meile ikka on ning kui lihtne temaga on. Ta on leplik, heatujuline ja asjatav väike sell, kes kallistab, teeb musi ja saab kõigest nii hästi aru! Lahe! 🙂