Ennetades 1.-2. eluaasta uneregressioone, päevakavad, uneraamatud

Lapse teine eluaasta on võrreldes lapse esimese eluaastaga tõeline aju puhkus, sest sellel perioodil väga palju une vallas ei muutu. Kui just elus ei toimu suuri muutusi (õve sünd, kolimine, hoidu minek vms), siis jäävadki lapse une väljakutsetena ootama vaid hammaste lisandumine, üleminek kahelt päevaunelt ühele, 18nda elukuu- ja 2.eluaasta uneregressioon. Seejuures eeldades, et selleks ajaks on laps juba ise õppinud uinuma ning kõikvõimalikud uneabid on sellised, mida ta saab ise kontrollida.

Olin enne lapse saamist näinud oma silmaga lapsi, kes lähevadki hea meelega õhtul kell 20.30-21.00 magama (vanuses 3-6); lugenud lastest, kes ootavad oma voodis hommikul kuni ema tuleb neid äratama ja kes tõesti jäävadki kiirelt ja kõigi jaoks valutult magama.

Inimesed arvavavad, et nad on kõik jube erilised, aga tegelikult oma füsioloogialt oleme me ikka uskumatult sarnased tahame me seda endale tunnistada või mitte. Samuti üllatun kogu aeg väikeste lastega töötades kui sarnased nad on oma vajadustelt, hirmudelt ja soovidelt. 95% terveid lapsi on võimalik ära rääkida, kui nendega olla (eakohaselt) aus ning luua õiged tingimused.

Arvestades meie raskusi uneteemadel Väikemehe esimesel poolel eluaastal (iga 45min-1h tagant ärkamised kogu öö), siis olen rõõmus, et pärast seda ning ka teisel eluaastal on tänu minu paranenud teadmistele laste une vallas kulgenud kogu see une teema meie kodus üle kõigi mu ootuste! Uskumatu, mis lapse eakohase rütmi jälgimine ja tarkade inimeste soovituste kuulamine ikka une vallas teeb. 🙂

Meie normaalsus:

  • Laps läheb hea meelega magama. Ei mingit tundide viisi magama panekut! Võtab oma tekikese, valib unejutu raamatud välja, panen white noise mängima, loeme 1-3 raamatut (kusjuures viimase lugemise eel ütlen, et see on viimane), panen ta oma voodisse, räägin talle tema päevast (tema õnnestumistest, uutest oskusest, päeva eredamatest hetkedest), lahkun toast ja lähima 10 minutiga laps magab.
  • Lõunauni vahemikus kell 13-15. Äratame teda lõunaunest, et rohkem und jääks ööuneks ja ööuni ei nihkuks väga hilja peale. Eks see ole iga pere valiku küsimus, aga me eelistame pigem pikemat ööund.
  • Läheb ööunne vahemikus kell 19.45-20.30 st selleks hetkeks juba magab. Ärkab vahemikus kell 7.00-8.00 (aastaselt ärkas 7 ajal, pärast 1,5-eluaastat kella 8 ajal). Kusjuures kui enne esimest eluaastat veel lapsed magavad hommikuti kauem, siis selles eas see varane ärkamine pigem reegel ehk siis hiljem magama pannes ei maga laps hommikuti kauem.
  • Magab oma voodis oma toas. Ei mingit meie voodis laiutamist! Mul piisab juba ühest laiutajast! 😂
  • Kuni 14nda elukuuni andsin varahommikul rinnapiima kella 5-6 ajal, sest meile mõlemale sobis see! Kui mulle enam ei sobinud (rasedaks jäädes tekkis meeletu väsimus, soov vältida lapse hammaste lagunemist), siis jätsin öise imetamise ära. Päevasel ajal andsin rinda kuni 1,5-eluaastani (pärast hommikust ärkamist ja enne ööund).
  • Kui hommikul ärgates kutsus ta mind enne meie kodus ettenähtud ärkamisaega ehk siis enne kella 7, siis käitusin lapse juurde minnes nagu oleks öö ja magas edasi. Tänu pimendavatele kardinatele ja kindlale rütmile/lapse ärkveloleku vajaduste jälgimisele varaseid ärkamisi polegi meil olnud.
  • Alates 18ndast elukuust ootab hommikuti oma voodis kuni lähen teda hommikul äratama (enamasti ca 10-15 minutit olnud juba ärkvel).
  • Alates 23ndast elukuust võtsime võred tal võrevoodil ära ja see unedes midagi ei muutnud.
  • Pole kunagi keset ööd/hommikul meie voodisse edasi magama tulnud, sest me pole sedasi kunagi harjutanud. Mulle isiklikult see ei meeldiks.

Uneabidena on Väikemehel tema lemmik tudutekk ja white noise Myhummy helimasin:

66489D05-4283-42A2-85D6-59F8C7365CAF

Magamisriideid olen Väikemehe soovil selle aasta jooksul kogu aeg tal vähemaks võtnud. Esialgu oli tudupluus ja püksid, aasta lõpuks vaid mähe (toas ca 24 kraadi). 🤷‍♀️ Olen õppinud aina enam last usaldama riidekihtide paksuse osas.

14nda elukuu paiku käsitlesime koduõppe raames ka une ja öö temaatikat, mis ma usun aitas samuti lapsel mõista seda, et öösiti lähevad KÕIK lapsed magama, ent aasta jooksul oleme lugenud teisigi une temaatikat käsitlevaid raamatuid:

12A0BE48-88C7-4199-9382-80EE755BF534

Pidev kordamine teemal, mis on normaalne, et ka teised lapsed käituvad samamoodi, on väikese inimese jaoks väga tähtis! Selline ettevalmistamine tõesti väga aitab! Lastele meeldib teada, mis neid ees ootab ja kuidas täpselt see (une) asi käib. Iga pisemgi detail pakub neile väga huvi, mistõttu tahavadki nad iga raamatut lugeda miljon korda uuesti ja uuesti.

Muidugi on olnud tagasilööke, ent need pole kestnud kauem kui paar-kolm päeva, sest olen kiirelt põhjuse välja selgitanud ning ka lahenduse leidnud. Olen küll väga kannatlik inimene, ent mul ei ole viitsimist lapsega mitu õhtut magama mineku pärast möllata. 😀

Võimalusi lapse unesse suhtumiseks on väga palju ja inimesed on väga erinevate ootustega ning ka lepivad erinevate tingimustega. Põhiline ongi ju see, et peres kõik osalised oleksid rõõmsad. Järgnevalt panengi kirja meie teise eluaasta muutused une teemadel ning jagan retsepti, mis on meid selleni viinud. 

Montessori pedagoogika järgi on vanuses 0,5-4.eluaastal lastel tugev vajadus korra järgi (nn tundlik periood korrale) ning igapäevane enam-vähem sama rütm ja magamamineku rituaal aitab sellele suuresti kaasa. Ja kui tõesti midagi muutub, siis eelnev teavitamine toimuvast on samuti igati inimlik ja teisega arvestav käitumine, nt lapse teavitamine, et varsti on magama mineku aeg või et plaanid last lõunaunest äratada.

UNE TÄHTSUS

Lapsevanemana vastutan oma lapse tervise eest ning täisväärtusliku ja eakohase une tagamine on minu arvates tervisele sama tähtis nagu kaks korda ööpäevas hammaste pesemine. Tervise vallas ei ole ruumi (väike)lapsel valida, mis talle meeldib või ei meeldi. Minu ülesandeks lapsevanemana on need toimingud lapsele võimalikult meeldivaks ja lihtsaks teha samal ajal jälgides lapse muutuvaid une- ja ärkveloleku vajadusi. Kuna näen, kui rõõmus on mu laps puhanuna, siis pean und äärmiselt tähtsaks. Samuti olen ise inimesena rõõmus, kui mu laps on puhanud, mul on enda vaba aeg pärast lapse magama panekut ning aega veel ka mehega koos asju teha. Rääkimata enda täisväärtuslikust unest.

Kui beebieas saab veel öelda, et laste unevajadused on erinevad, siis selles eas on juba väga kindlad seisukohad selles osas, kui palju und peaks laps ööpäevas saama. Uuringud on näidanud, et kui väikelaps ei saa ööpäevas piisavalt vajaminevaid unetunde, siis muutub ta ärrituvaks, pahuraks, väheneb impulsiivsuse kontroll, laps ei suuda keskenduda ning hilisemas lapseeas esineb rohkem aktiivsus-ja tähelepanuhäirele iseloomulikke sümptomeid. Lisaks tekitab krooniline väsimus ka vähenenud huvi toidu vastu. Väidetavalt põhjustab väsimus ka “nõrgemat immuunsüsteemi” ja laps haigestub sagedamini. Kõik eelnev on miski, mida lapsevanemana olen soovinud vältida!

PÄEVAKAVA

Olen tuginenud lapse rütmi jälgimisel sellistele andmetele:

  • Aastane laps vajab ööpäevas und kokku 13-14h. Ärkveloleku aeg päevas ca 10-11h.
  • 1,5-aastane laps vajab und 12,5-13,5h. Ärkveolek ca 10,5-11,5h.
  • Kahe aastane laps vajab und 12-13h. Ärkvelolek ca 11-12h.

Alati võib laps ka rohkem magada, kui see just ei põhjusta öiseid ärkamisi ja vastumeelsust magama mineku ees, aga vähem pole soovituslik. Väikemehe puhul olen jälginud, et ta saaks magada selle soovitusliku unevajaduse ülemise serva peal, sest siis on ta rahulik, suudab keskenduda, sööb hästi ja on heas tujus.

Selles mõttes on see aasta olnud ülimalt lihtne, et põhimõtteliselt on KOGU SEE AASTA olnud umbes täpselt sellise päevakavaga (olenevalt unevajaduste ja ärkveloleku aegade vajaduse muutumisest natuke kõikunud):

  • 7.00-8.00 ärkamine, hommikusöök
  • 10.00-10.30 snäkk
  • 12.00-12.30 lõunasöök
  • 13.00-15.00 lõunauni (nt esimese eluaasta alguses pigem isegi algusega kell 12.45, alati äratamisega lõunaunest, alates 22-st elukuust uni kuni kella 14.30-ni, et ööuni ei nihkuks hilisemaks)
  • 15.15-15.30 snäkk
  • 18.00-19.00 õhtusöök
  • 19.30-20.15 ööunne (selleks ajaks juba magab, eelnevalt rahulik aeg ca 30-60 minutit).

Loomulikult on tulnud ette ka päevi, kus on olnud ka kõrvalekaldumisi uneaegades. Üks-kaks õhtut hiljem magama minekut veel tugevalt sees olevat unerütmi pole mõjutanud. Ja tegelikult ega midagi katastroofilist lapsega ei juhtu, kui ta ka üks-kaks õhtut on hiljem magama jäänud, sest tal on nii head unevarud, et isegi siis on ta püsinud heatujuline. Lihtsalt nendel öödel on ta vähem maganud, sest ühele tavalisele lapsele omaselt ei tähenda hiljem magama minek pikemat hommikuund.

Siiski oleme väga palju arvestanud lapse vajadustega. Näiteks külas olles oleme alati proovinud enam-vähem unerutiini alguse ajaks tagasi kodus olla, reisil olles sättisime oma käigud vastavalt lapse une aegadele. Vajadusel jagasime pikad autosõidud mitmeks, et laps ei peaks oma ärkveloleku aega veetma autos. Samuti ei ole meil nädalavahetusel teistsuguseid uneaegasid, et mitte lapse keha muutunud aegadega segadusse ajada. Segaduses, nõudlik ja pahur laps= pahurad vanemad.

Kui jälgida, et laps saab eakohaselt magada ja ärkvel olla, siis tuleb lapsel uni väga kiirelt (max 10 minutiga) ja kergelt (ilma protestita). Ja kui tõesti laps ei tundu veel väsinud, siis olen lasknud veel 5-10 minutit tal omi asju teha samal ajal ikkagi magama minekut meelde tuletades ja tavaliselt sellest on piisanud. Kui selline protest on juba mitu une aega sedasi, siis ongi olnud vajadus NATUKE rütmi muuta mitte et nüüd järsku läheb 1h hiljem ööunne. Ei! Max 10-15 minutit muutus.

Lõunaunedest äratamine on omaette kunst, mida meie kodus valdab paremini mu mees. Esiteks tuleb muidugi lapsele ENNE unne jäämist öelda, et emme/issi tuleb sind lõunaune möödudes äratama. Kuna meil on see väga tavaline, siis päris iga kord me enam seda ei ütle. Sain teada, miks laps oli pahur, kui mina teda äratasin, siis kui panin end tema perspektiivi. Kuidas mulle endale meeldiks, kui mind lõunaunest äratataks? Kas mulle meeldib, et lastakse tuppa ere valgus, võetakse tekk pealt ja räägitakse kõva häälega. Ei! Mulle endalegi sobiks selline ärkamine, kui mees tuleks kõigepealt mu pead silitama, räägiks minuga vaiksel häälel, siis juba natuke tugevamal häälel, ent põnevatel teemadel ja siis pakuks mulle vett juua või kutsuks midagi head köögist sööma. Tehes seda kõike rahulikus tempos, laseks veel natuke mul voodis end ringi rullida. Ojaa.. selline ärkamine sobiks ka mulle.

Kuigi kunagi väga pelgasin seda lõunaunedest äratamist, siis alati “aitab” mind otsustamisel mõte, et kas ma soovin, et ta magaks pigem päeval või öösel, sest mõlemat ei saa. Kuna valin ööune, siis ei olegi enam kuigi hirmus see lõunaunest äratamine. 🙂 

KAHELT LÕUNAUNELT ÜHELE (12.-18.elukuu)

Selles eas on lapse unevajadus ööpäevas ca 13-14h ehk siis ärkveloleku aeg päeva jooksul 10-11h. Kusjuures pärast lõunaund olev ärkveloleku aeg peaks olema pigem lühem kui lõunaune eelne aeg, nt 5,5h enne lõunaund ja 5h ärkvelolekut enne ööund! Ehk kui aastaselt magas Väikemees ööpäevas ca 14h, siis 18ndal elukuul ca 13,5h ja vastavalt sellele oli vaja ka natuke päevakava nihutada.

Üleminek kahelt unelt ühele toimub 12nda ja 18nda elukuu (enamasti aga 15-18 elukuu) vahel. Väikemehel juhtus see üpris sujuvalt 13nda elukuu paiku. Põhiliseks keerukuseks uinakute vähendamisel ongi ju see, et tuleb kuidagi last esialgu pikalt ärkvel hoida ja kuna olime reisil, kus põnevust jagus, läkski kergelt.

Näidis päevakava ühe unega (oluline pole täpne kellaaeg, vaid pigem ärkveloleku aeg ja unehulk ööpäevas):

7.00-7.30 ärkamine

3h ärkvelolekut st I uinak algusega kell 10-10.30 (max 1,5h und- äratada vajadusel)

3h ärkvelolekut st II uinak algusega kell 15.00-15.30 (max 1h- vajadusel äratada)

3,5h ärkvelolekut st ööunes/voodis peaks olema juba kell 19.30-20.00. Kusjuures unerituaal ja maharahunemise periood peaks olema minimaalselt 30 minutit enne planeeritavat ööund.

NB! See on hästi tähtis, et ei viiks last liiga kiirelt ühele unele, sest muidu üleväsimus, öised ärkamised jne!

Märgid, et laps oli valmis minema kahelt unelt ühele: 

1) esimene päevane uinak venis aina pikemaks (1h asemel sinna 2h suunas) ja kuna ta magas väga sügavalt, siis oli kahju teda lõunaunest äratada; kui laps magab rahumeeli veel lõunaund 1h, siis ei ole veel õige aeg minna üle ühele unele. 

2) pikenenud esimene uinak ja eakohase ärkvelolekuaja jälgimise tõttu ei mahtunud teine uinak enam kuidagi päevakavasse ära, sest arvestades, et ööunne minek on 19.30-20.00 ajal, siis peaks viimane uni olema selles eas lõppenud kella 15-ks (muidu ärkveloleku aeg enne ööund liiga lühike-minimaalselt peaks olema selles eas 5h).

Magamine kogu öö st 11-12h ilma toiduta, ärkamise põhjused

Aastaselt peaks laps olema selleks võimeline.

  1. Kõht tühi

Olin enda jaoks arvestanud, et kuni esimese eluaastani 1x öösiti toitmas käia on minu jaoks tehtav. Kui aga saabus see maagiline esimese eluaasta tähis, siis soovisin vaikselt hakata sellest öisest imetamisest võõrutama. Seda nii seetõttu, et lapse seedesüsteem vajab 12h ööpäevas puhkust ning ka hammaste seisukohast võib see osutuda osade uuringute järgi riskifaktoriks. Seda enam, et ma nägin, et kui on valida erinevate hambakahjulike harjumuste vähendamise vahel, siis näksimiste arvu vähendamist ja 3h söögikordade vaheliste pauside hoidmist ei suutnud ma teha. Kui suutsin hoida 2h vahet, siis lugesin seda juba õnnestunud päevaks.

NB! Hästi tähtis on see, et enne magama minekut saaks laps veel süüa ja et viimane tugevam toidukord oleks max 1h enne ööune algust. Ja see ei tähenda ühte banaani vaid ikka korralikku pasta, kartuli, muna, pudru või riisirooga. Ehk kui tuleme kuskilt külast, siis päris kindlasti tuleb kiirelt veel üks söök teha, sest ilmselgelt kodust väljas ei ole lapsel mahti korralikult süüa kõht täis. Nii kui õhtune söök jääb lahjaks, siis võib juhtuda, et laps ärkab nt varahommikul kell viis ja nõuab sööki. Okei, sööb ühe banaani ära ja magab edasi, aga see pole mingisugune pikaaegne lahendus.

2. Pissihäda, märg mähe

Teadsin, et ta on võimeline magama öösiti ka 11-12h ilma toiduta, ent teda äratab varahommikul kella 4-5 ajal mitte tühi kõht, vaid hoopis pissihäda ja/või märg mähe. Soovituseks oli enne magama minekut vältida rohkelt juua andmist, rääkimata rinnapiimaga “uinutamisest” enne ööund, mida olin siiani mingil määral teinud. Kuna ma ei soovinud loobuda sellest õhtusest rinnaga “uinutamisest”, siis võtsin ette selle ühe öise ärkamise.

12.-14.elukuul öösel rinnapiima asendamine veega ei õnnestunud, sest ma polnud piisavalt motiveeritud. Lihtsam oli vahetada kella 5 ajal mähe, pakkuda vett juua ning kui ta sellega ei rahuldunud, siis ikkagi rinnapiimaga laps uuesti magama uinutada. Ma ei olnud valmis hakkama temaga keset varahommikut maid jagama.

Siiski 14ndal elukuul võtsin selle “asja” uuesti käsile. Rääkisin lapsega asjad läbi, selgitasin, et öösel ei söö ja kui oli see öine ärkamine, siis tegelesime päris põhjusega: pissihädaga. Kindlasti tuli seejuures kasuks ka intensiivne selgitustöö päevasel ajal ja päevasel ajal mähkmetest loobumine. Ühesõnaga kui laps ärkas, siis pakkusin talle WC võimalust või kui häda oli juba tulnud, siis vahetasin mähkme ning andsin vett juua. Esialgu ta alati potile minekust keeldus (ei mingit sundimist!), ent pärast jäjrepidevalt selle võimaluse pakkumist oli peagi potile minekuga nõus. Siis tagasi voodisse ja magas edasi. Esimestel öödel natuke pahandas, aga mitte midagi eriti märkimisväärselt.

3. Hammaste lõikumine

Samal ajal lõikusid ka kaniinid, ent siis oli kohe aru saada, et tal on ebamugav-valus. Siis oli ta öösel ärgates hoopis rahutum ja nutt oli rohkem kaebav. Andsin 2 ööd valuvaigistit, et säästa nii enda kui tema und ning kaniinid lõikusidki läbi igeme. Kui tipud olid juba igemest väljas, siis ei seganud need enam ka öist und.

Krooniline hamba lõikumine kestab kuid ja põhjustab suurt ilaeritust. Äge lõikumine ehk see periood, kui hammas tuleb läbi igeme ja põhjustab valu kestab 2-3 ööpäeva. Siis on tavaliselt ka päevased uned lühemad, häiritud magama jäämine ja ärkab hommikul varem.

16ndal elukuul olin rasedana esimese trimestri tõttu meeletus unevaeguses ning otsustasin, et ma ei suuda teda rasedana öösiti vetsu aidata. See oli väga kaalutletud otsus ja tundsin ennast emana kohutavalt. Selle poolt rääkis asjaolu, et oli ette tulnud öid, kus hommikul oli mähe kuiv. Pärast seda hakkas Väikemees magama öösiti 11h asemel 12h. Kusjuures hommikuti panin äratuskella ja siis läksin kella 8 ajal tema juurde. Mõnikord oli ta just ärganud ning mõnikord juba 20-30 minutit niisama voodis mind oodanud.

18NDA ELUKUU UNEREGRESSIOON

18ndal elukuul oli kerge 18nda kuu uneregressioon. Seda loetakse ka distsipliin vajaduse hetkeks. See ilmnes selles, et enne magama jäämist oli järsku vaja kõiksugu tegevusi teha. Küll oli vaja pärast raamatu lugemist veel pissile minna ja siis veel süüa ja siis uuesti raamatut lugeda ning veel ikka raamatuid ja sedasi see magama jäämise aeg muudkui venis. Tegime sellist tralli 2 õhtut kui 3ndal õhtul otsustasin, et nüüdsest on meil enne magama minekut kindel kava. Kõigepealt kõht täis (nt pasta, riis, kartul, puder vms), siis hambapesu, siis uneriided selga, siis pissile ja siis max 3 raamatut, voodis päeva muljete rääkimist, musid. Esimesed paar õhtut natuke pahandas, aga peagi mõistis uut süsteemi ja oli sellega rahul.

Sageli tähendab 18nda kuu uneregressioon ka seda, et lapse unevajadus on vähenenud ja ärkveloleku aegasid tuleb korrigeerida võrreldes aastaseks saanud lapsega ca 30 minuti võrra.

Unevajadused:

  • Aastane laps vajab ööpäevas und kokku 13-14h.
  • 1,5-aastane laps vajab 12,5-13,5h. Seega ärkveloleku aeg kokku minimaalselt 10,5, tõenäoliselt vahemikus 10,5-11,5h. Kuna laps on juba tõenäoliselt ühe une peal (soovituslik jätkata lõunaunega ca kuni kolmanda eluaastani!), siis ärkveloleku aeg enne uinumist ca 5-6h, nt enne lõunaund 5,5h (alati pikem!) ja enne ööund 5h.

Väikemehel toimus see unevajaduse vähenemise muutus alles 21nda elukuu paiku, ent eks lapsed ole erinevad. Märkasin, et tal võtab õhtuti uinumine aina kauem aega, nt nägin kaamerast, et ta rullis ennast pikalt voodis (30-40 minutit) varasema 10 minuti asemel. Mõistsin, et lapse unevajadus on vähenenud ning vaja oleks natuke graafikut muuta st pikendada natuke lapse ärkveloleku aegasid:

  • hakkasime teda lõunaunest 15-30 minutit varem äratama, et võimaldada piisavalt pikk ärkveloleku aeg uinaku ja ööune vahel
  • muutsin hommikuse ärkamise 15 minutit varasemaks. Minu hommiku äratuskell lapse juurde minekult nihkus kella 8.00-lt 7.45-le. :/ Last me kunagi hommikuti pole üles äratanud, lihtsalt kehal ärkamise rütm sees. 

Nende väikeste muudatustega meie unistuste väikelapse uni jätkus. Ikka läks rõõmuga alati ise magama. Öösel magas ca 11,5h, päeval 1,5h (äratasime lõunaunest, et kauem ei magaks). Öösel ärkas vaid siis, kui tõesti oli midagi väga halvasti, nt palavik, nohu, kurk valus vms.

Võtsime sellel ajal ka võrevoodil võred eest ära, sest talle meeldis päevasel ajal voodisse ronida ja muidu juhtus mõnikord, et ta sai oma mehepiirkonnale haiget. See muutus lapse unedes midagi ei muutnud. 🙂 Ju olime selleks ajaks juba piisavalt lugenud vastavat Leslie Patricelli raamatut “Big Kid Bed”.

2.ELUAASTA UNEREGRESSIOON, LÕUNAUNEST LOOBUMINE?

Iseloomulikuks on siis see, et varem iseseisvalt (oma toas) magama jäänud põnnidel, kes magasid öösel ärkamata 11-12h järjest enam seda ei tee. Järsku hakkavad nad varakult ärkama, tekivad öised ärkamised ja/või vastumeelsus lõunauinaku ja õhtuunne mineku suhtes.

Just sellel hetkel, kui mõtlesin, et selle une teemaga on meil päris pikalt läinud uskumatult hästi, siis juba 22.elukuul hakkas vaikselt asi jälle muutuma. Järsku oli tal vaja, et oleksin uinumise ajal tema kõrval. Seda polnud MITTE KUNAGI varem juhtunud. Nii kui toast väljusin, siis hakkas röökima.

  • Esimene õhtu pidin oma kätt tema kõhul hoidma, ent
  • teisel õhtul piisas lihtsalt sellest, kui istusin tema kõrval kuni uinumiseni. Teisel õhtul proovisin seda: ütlesin, et käin korra vetsus ära ja tulen kohe tagasi. Järgnes meeletu protest, ent nagu lubatud, siis tulin pärast rahulikku vetsus käiku (ei mingit tormamist) peagi tagasi. See andis talle sõnumi, et ema tuleb tagasi.
  • Kolmandal päeval toimisin samamoodi, aga tagasi ei läinud, sest ta oli juba magama jäänud ning õhtuga oli samamoodi.
  • Ühe korra veel protestis paar päeva hiljem, aga siis piisas selgitusest, et emme peab ka magama minema, sest muidu emme ei jaksa homme sinuga koos mängida. See aus selgitus oli lapse jaoks piisav. 🙂

Sellel ajal muutub taas kord lapse unevajadus:

  • 1,5-aastane laps vajab 12,5-13,5h.
  • Kahe-aastane laps vajab 12-12,5h.

Meie päevakava alates 22ndast elukuust:

7.45 äratus (või kui magab veel, siis ootan kuni üles ärkab – enamasti 10-20 minuti jooksul, 8.00)

13-14.30 lõunauni

20.00 (20.15) ööunne

Kokku und ööpäevas ca 13-13,5h. Ärkveloleku ajad: ca 5,25h ja 5,75h (10,5-11h).

Enamik selles eas lapsi vajab ööund vähemalt 11h ehk siis ainult ööunega ei vea küll vajaminevat ööpäevast unevajadust selles eas välja. Lõunauni peaks toimuma ca lapse 3nda eluaastani, edasi vaikne tund. Lõunauni ei pea ju olema mitmed tunnid pikk, et see hakkaks juba ööund segama. Kahjuks on seda aga raske muuta, kui lasteaias lastakse lapsel kaua magada, siis ilmselgelt ööuneks nii palju und ei jätku.

Kõige hiljem võiks selles eas lõunauni toimuda kella 14 ajal, hiljemalt kell 16 äratada. Isegi kui mõnikord laps ei ole lõunaune “teemas”, siis lõunaunest loobumine pole mingisugune valik, mida laps saab teha. Tema saab valida, millist unejuttu soovib ja/või millise kaisuka võtta magamiseks kaasa, kui ta seda soovib.

Rahutu öise une/hommikuse varase ärkamise põhjuseks võivad olla ka :

  1. hambad st vanuses 23-33 elukuul lõikuvad teised piimamolaarid. Ei pruugi sülje produktsioon märgatavalt suureneda. Kuna hambad lõikuvad just öösiti ja mida hommiku poole seda “kergem” on lapse uni  ja seega võib väiksemgi ebamugavus takistada lapsel edasi magamast.  Enamasti on nende hammaste lõikumine üks vaevalisemaid. 
  2. emotsionaalsed pinged, nt uus õde-vend, lasteaeda minek vms. Öösiti ärkamine võib olla hetk, kus laps soovib päeval puudujäänud tähelepanu ja emotsioone välja elada. Vajab vanemate toetust rohkem kui varem.

Vastumeelsus lõuna-/või ööunne mineku suhtes võibki olla tingitud sellest, et:

1) vajalik olla piiride seadmisel konkreetsem. Lapsevanemana vastutan oma lapse tervise eest ja seetõttu jälgin küll lapse vajaduste muutumist, ent laps ei saa valida magamamineku kellaaega.

2) lapse ärkveloleku aja vajadus pikeneb (ööpäevas und ca 12,5-13,5h), nt eakohaselt ärkveloleku aeg enne lõunaund ca 5-6h ja enne ööund ca 5h.

3) vajadus enne magama minekut teha rahulik aeg pikemalt (minimaalselt 30 minutit enne unne jäämist paneme pimendavad kardinad ette, valime välja juturaamatud, käime vetsus, white noise tööle jne).

Kokkuvõttes on lapse teine eluaasta une vallas võrreldes esimese eluaastaga lihtne, kui vähegi lapse vajadusi jälgida. Rõõmus puhanud laps=rõõmus  puhanud pere. 🙂

Kui soovid saada teada uue postituse ilmumisest, siis pane Minuperspektiivi Facebooki lehele meeldib/jälgi või kliki allolevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.

8 replies

  1. Küll on hea, et ma 4nda kuu uneregressiooni all vaeveldes ikka siia blogisse jõudsin 😀 Olen ka ise uneteemal end kõvasti harinud. Paraku magab minu 1.5 aastane “unetreenitud” laps siiski ainult ööpäeva miinimumi (11h). Läheb hea meelega magama, öösiti ei ärka, päeval on valdavalt rõõmus, nii et unepuuduses ei tundu olevat. Aga küll oleks tore kui ikka 13h magaks 🙂

    Meeldib

      • Oi, see on küll varajane ärkamine!

        1) Tundub, et ärkveloleku aeg on liiga pikk (ca6h) nii enne lõunaund kui ka ööund. Ärkveloleku aeg võiks selles eas olla kokku 10,5-11,5h ehk siis nt 5,5h ja 5h või 6h ja 5,5h. või midagi seal vahepealset.
        2) lapse sisemine kell on programmeeritud ärkama liiga vara . Eks inimesed mõistavad liiga varajase ärkamise all erinevaid asju, et mina arvestan, et kõik enne kella seitset hommikut lapsega on öö. Kui rütm on sees tugev, siis võib ümber programmeerimine võtta vähemalt kolm päeva, aga mitte kauem kui 7 päeva.

        Kui oleksin samas seisus, siis teeksin nii:
        1) teeksin kindlaks, kas sellel kellaajal ei häiri last mingisugune füüsiline tegur, nt märg mähe, pissihäda, kõht tühi, uus hammas tulemas. Ehk kui ta ärkaks enne kella seitset, siis käituksin nagu oleks öö: vahetaksin vaikselt mähkme/pakuksin pissile mineku võimalust, tulesid põlema ei paneks, valgust tuppa ei laseks, pakuks ka natuke sööki (nt banaani) ja vett ning siis laps uuesti voodisse, kusjuures kõike seda hästi vaiksel häälel, minimaalselt rääkides. Vajadusel istuksingi lapsega seal kottpimedas ja selgitaksin, et on veel tuduaeg, tuleb edasi magada, et pole veel ärkamise aeg, otsa ette musi/kallistus ja läheksin toast ära nii nagu teen seda last õhtul magama pannes.
        2) kui laps ärkab, siis hoiaksin teda ärkvel nii kaua, et lõunauni ei toimuks enne kella 12.45-13.00, sest esimene uinaku aeg samuti mõjutab seda, mis kell hommikuti laps edaspidi ärkab. Vähemalt selle esimese uinaku aja venitamine hilisemaks on meil mitu korda varase ärkamise probleemi ruttu korda saanud (1-3 päevaga).
        4) alla teist eluaastat tuleks laps panna ööunne max 5h pärast lõunauinakut. Mõnikord võib just see liiga pikk ööune eelne ärkvelolek põhjustada liigvarast ärkamist. Isegi kui see paar õhtut ongi kell 19.00. Ega hullemaks ju kui kell 5.30 enam minna ei saa. 😀

        Ehk on abiks. 🙂

        Meeldib

      • Ma siis raporteerin vahepeal. See varasem ööunne panek ja lühem ärkveloleku aeg mõjub küll hästi (laps on ikka võimeline ka 11h öösel magama). Olen alati seda väga varast ööunne panekut peljanud, sest laps on vahel ka kell 5 ja varasemaid äratusi teinud. Lõunaune hilisemaks lükkamine on küll sellega lõppenud, et teeb lihtsalt lühema une (ilmselt jälle seetõttu, et ärkveloleku aeg on liiga pikk). Aga 12h und ööpäevas on juba kõvasti parem kui 11h🙏

        Meeldib

      • Oo.. edusammud! Kas hommikune ärkamisaeg ja lõunaune algus on natuke hilisemaks lükkunud? Kui ta hommikul ärkab, kas ta on väga näljane? Meil mõnikord ärkab siis varem, kui õhtune toit olnud liiga vara/lahja.

        Meeldib

  2. Ei olegi varem kommenteerinud. Blogi avastasin juba raseduse ajal ja mõtlesin, et minu probleemid on eos lahendatud. Well-well..
    Imetlen jaksu nii põhjalikult kõike uurida ja veelgi enam, seda ka teistega jagada! 🙂
    Minu peagi 9 kuuseks saav beebi (või pigem mina) maadleb lühikeste päevaunede ja varaste ärkamistega. Pikemaid (üle 30min) päevaunesid teeb vaid käe peal hoidmise/kaisutamisega. Aga asi seegi, kuude viisi ei aidanud miski. Varaste ärkamiste vastu proovisin unenõustaja abiga (esimene ärkvelolek pikem, 2 und ->3 und + õhtul varem magama). Paar kuud juba nii ja ainus mis sellest kõigest muutus – iseseisvalt ööunne jäänud beebi vajab minu kohalolekut.
    Kas teil white nois mängib öösel ka?
    Nii sooviks ka teist last, aga ei kujuta ette, kuidas see üldse reaalne oleks selliste mittemagajatega.

    Meeldib

    • Ooo.. siis oled küll pikaaegne lugeja juba! 🙂

      Beebi esimese eluaasta unedega ongi see “jama”, et enne kui jõuad juba paika loksunud rütmiga ära harjuda ja tunned, et läheb päris hästi, siis juba on beebi vajadused muutunud ja vajalik on kohaneda uue olukorraga. Seega päevakava, mis sai tehtud unenõustaja poolt 3 kuud tagasi on praeguseks hetkeks tõenäoliselt juba kasutu, sest 9nda elukuu paiku on enamik beebisid juba suundumas kahele lõunaunele, sest ta ärkveloleku ajad pikenevad. Siin lähebki keeruliseks, sest kui laps magab vähe, siis ei jaksa ta ka pikalt üleval olla ning tulemuseks on üleväsinud laps, kellel on probleeme ka ööunega.

      Olen lugenud, et sellest surnud ringist välja murdmiseks tuleks esmalt korda saada päevaunede pikkus ja seejärel suunduda ööune ja hommikuse ärkamise kallale. Eks see ole maitse asi, sest mõni arvab täpselt vastupidist, aga meie puhul on vähemalt nii pidi toiminud ehk siis ikkagi alustada nende lühikeste lõunaunedega, sest ise see maagiliselt korda tõenäoliselt ei lähe. See, et beebi magab öösiti hästi ei tähenda, et sama kehtib ka päevaste uinakute kohta, sest päevaste unede puhul võib olla palju segavaid tegureid ja keha soov magada ei ole nii suur kui ööune puhul.

      Kui minu laps magaks päeval lühikesi unesid selles vanuses, siis:
      1) tegeleksin beebi uneassotsiatsioonide ülevaatamisega ehk siis õpetaksin beebit ise uinuma vajadusel andes talle abiks vahendeid, mis ei vaja minu otsest sekkumist. Meil white noise Myhummy mängib kõigi unede ajal, sh ööunede ajal. Sellel mingisugused režiimid, et 60 minutit mängib ja selle ajaga vaikselt heli hääbub ja kui laps keset ööd sahistab vms, siis hakkab uuesti tööle ja sedasi kogu öö. Meil on laetavad patareid ostetud, et ikka alati asi toimiks. See on ka väga hea signaal lapsele sellest, et nüüd on uneaeg ja summutab koduseid helisid, nt kui õhtuti meil lauamänguõhtud sõpradega või kui vaja kuskil hotellis ööbida vms. Rahustab ja viib unelainele. Jah, see on mingil määral sõltuvuslik nagu ikka hea asjaga, aga eks ta suudab ka ilma selleta magama jääda, lihtsalt kauem võtab aega see uinumine. Samamoodi nagu kui ise oled harjunud magama jääma täielikus vaikuses, siis kui kuuled hotellis olles mingisuguseid helisid, siis alguses häirib ja unne jäämine ehk raskem, aga no saab hakkama. Me ikka üritame jälgida, et tal see alati unne jäämisel oleks olemas lisaks ta lemmik tekikesele. 🙂

      2) vaataksin üle päevakava ehk teeksin ideaalse eakohase ärkveloleku ja uneaegade plaani. 9-kuuselt jaksab laps olla üleval max 3h, 10 kuuselt juba vaikselt max 3,5h.

      3) jälgiksin, et kogu lapse päevane rütm oleks iga päev samamoodi, võimalikult väheste eranditega.

      4) kindlasti magaks beebi oma päevased uinakud (esialgu) vaid seal, kus ta magab ka ööune.

      5) beebi magamiskeskkond peaks olema väga pime, kottpime. Ka päevaste lõunaunede ajal.

      Jah, see on hästi sagedane mure, et kuna esimese lapse kehvast unest on vanematel nii suur väsimus, siis teise lapse saamist lükatakse edasi. Isegi, kui uus laps sünnib, siis sageli suuremal lapsel endiselt uneprobleemid ehk siis ongi mega keeruline. Lapse uni paraneb enamasti seal 3nda elukuu paiku, ent “kahjud”, mis ajule on tehtud vähese unega, siis uuringutes leitud, et need lapsed teistest ööpäevas kauem maganud lastest kognitiivsetelt võimetelt jäävad ikkagi maha. Isegi 6ndaks eluaastaks ei ole nende laste “tase” veel ühtlustunud. Ehk siis see une temaatika on ühtpidi ülimalt tähtis, ent samas ka keeruline, sest info väga puudulik ja kohati ka eksitav.

      Aga edu! Kui mina sain oma mittemagaja super magajaks, siis kindlasti saad ka Sina!

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s