Meie rõõmupalli kuues elukuu

Meie rõõmupallil täitus vahepeal kuues elukuu. Valetaksin, kui ütleksin, et elu beebiga on lihtne. Ei, minu arvates on kohutavalt raske. Vahepeal isegi rõve raske. Nii palju ohverdusi. Aga alustagem positiivsest.

Esiteks on meie Rõõmupall tõesti üks rõõmupall. Ta on väga rõõmsameelne ja jutukas beebi. Kõige rohkem armastab ta Väikemeest vaadata. Ükskõik, mida Väikemees teeb, siis ta naerab laginal nagu see oleks olnud elu parim nali. Näiteks Väikemees raputab pead ja Rõõmupall ei saa naeru pidama. Või Väikemees pritsib teda vannis ja jälle naeru tuba täis. Veel meeldib talle suhelda, minu süles olla ja vaadata, mis ma samal ajal toimetan, mänguasju ja raamatuid vaadata.

Ta on ka päris julge beebi: ei karda valjusid äkilisi helisid ning naudib, kui teda ehmatatakse. Kergelt ekstreemsed mängud on ka tema teema, nt õhku viskamised. Veel naudib ta jahedust ja õues käimist. Talle väga meeldib õues ringi vaadata.

Siit tuleb üks aga. Nimelt on ta VEEL kasvanud. Nädal tagasi kaalusin teda ja olin juba rõõmus, et seekord polegi ta enam oma paksu lapse kasvukõverat pidi liikunud vaid on juurde võtnud vähem pluss kõht oli ka vahepeal tal lahti. See õnn jäi üürikeseks, sest järgmised kolm ööd ta reaalselt elas kogu öö mu tissi küljes ning võttis juurde 700g (!) kaaludes nüüdseks umbes 10kg. Ja kas ma juba mainisin, et umbes 80% päevast on ta mul süles?! Jeerum, ta on nii raske. Nii nunnukas, aga pagana raske.

ARENG

Aga vaatamata sellele, et ta on üks sülebeebi, siis on ta väga füüsiliselt väga arenenud. Rääkimata kõne arengust, ta teeb ikka igasugu häälitsusi ja laliseb ja koogab ja ma ei teagi. Kõike teeb. Isegi hobuse kappamise heli. Väikemees pole kunagi sedasi jutustanud seega on see meie jaoks midagi täiesti uut. Oleme teinud kõike, mida füsioterapeudid beebide puhul ei soovita ning vaatamata sellele istub ta toe najal, lühikest aega ka iseseisvalt, ajab end plangu asendisse, liigub tahasuunas. Ükspäev panin ta käputamise asendisse ja korra näitasin talle, kuidas võiks see käputamine toimuda ja pärast seda lükkab ta end kogu aeg käpuli ja proovib jalgu sirgu ajaga ja käputada. Juhuslikult on õnnestunud ka edasi liikumine.

Mõnipäev vaatab ta tegelikult täitsa pikalt oma mänguasju, aga lihtsalt tuleb kogu aeg uusi asju ette anda. Enamasti meeldib talle süles istuda. Kõhuli ta väga pikalt olla ei taha. Üldse igavus on suur mure. Sellel kuul olen tõesti üritanud rohkem vanemana pingutada ja proovinud neid ärkvelolekuaegu meelelahutuse abil pikemaks venitada.

UNI

Edasiminekud une vallas on olnud meeletud. Kuu alguses magas ta päeval normaalselt: 4h päeval 4 une peale, ent ärkas öösel gaaside tõttu miljon korda. Olime aastavahetusel Rakvere AQUA SPA-s ning üritasin eliminatsiooni dieediga välja selgitada, mis ta kõhule ei sobi. Päris keeruline on midagi süüa leida, kui ei sobi pähklid, piimatooted sh kõik kaseiini sisaldavad toidud, muna, loomaliha, tsitruselised, mango, avokaado ja vahepeal ka herned/kikerherned. Lisaks vahepeal oli ta ka öösiti üleval 30-60 minutit, lihtsalt lalises ja ei maganud. Ühesõnaga hull. Päeval jaksas olla ärkvel max 2h.

Käisime ka allergoloogi juures, kus oli minu jaoks väga huvitav, sest sain küsida ja arutada teemadel, mille kohta olen palju lugenud. Tund aega vestlesime erinevate teooriate, uuringute ja immuunmehhanismide teemadel. Ta tegi Rõõmupalli seljale nahatorke testi, mis esialgu tulemust ei näidanud, ent õhtul koju jõudes läks piimatoodete torkekoht punaseks. Teatavasti ei ole nahatorketest kuigi täpne, mistõttu näiteks munale on tal ka kindlasti allergia. Nii kui muna söön, siis õhtuks on ta üle keha punaseid laike täis. Aga nüüdseks, kui väldin mitte sobivaid toiduaineid, siis tal öösel gaase pole ja nahk on ka väga ilus. Nii kui olen midagi kahtlast söönud, nt kiivit, siis nahale tekivad punased karedad laigud. Pilt enne ja pärast toitumise muutust:

Aga nüüdseks on ta kahe-kolme päevase une peal, enne 3h ärkvelolekut ma teda magama ei lase. Üritan päevaste unede hulka piirata sinna 2-2,5h juurde. Magab hetkel 13h ööpäevas. See tähendas muidugi kaks nädalat mega virilat beebit, aga kui mu eesmärk on ta normaalselt (üle 3h ärkamata!) öösel magama saada ilma mingisuguse unekoolita, ilma iseseisva uinumise õpetamisega ja selliste uneseostega nagu ise valin, nt imetades magama, siis nii tuleb teha. Üks öö magas 8h ärkamata, aga enamasti ärkab ikka iga 2-3h tagant. Siiski loodetavasti kuu aja pärast magab ta juba stabiilselt ka pikemaid ööunesid. Vähemalt enam pole olnud öiseid ülevalolemisi ja öösel ärgates uinub ta uuesti max minutiga seega edasiminekud on igal juhul. Ja kindlasti tuleb veel. 😉

Magab endiselt kaisus. Vahepeal oli see mõnus, mugav, aga nüüd on ta hakanud keset und keerlema ja äratab mind üles oma liikumistega. Ma ei saa üldse sügavalt magada. Seega isegi kui ta ärkab 11h jooksul 3x, siis mul on tunne nagu ma oleksin ärganud 15x. Seega jah. Beebiaeg on läbi ja täna tõstsime ta voodi teise tuppa. Saab põnev olema.

Öösiti vahemikus 19-7 sööb enamasti isukamalt kaks korda. Ühe korra olles juba magama jäänud ehk kella 21 ajal ja siis kella 3-4 ajal. Korra-kaks ärkab ka pissihäda tõttu, siis panen potile, teeb oma häda ja magame edasi. Harva annan ka pärast seda rinda. Ööunne paneb teda peaaegu alati Sten, sest mina panen samal ajal Väikemeest magama. Enamasti ta kõnnib Rõõmupallil lutt suus ja õlal olles ning ta vajub kuskil 5-10 minutiga ära. Oehh.. läheks mul Väikemehe magamapanek sama kiiresti. Päeval magab, kus parasjagu oleme, kuidas iganes hetkel mugavam tundub.

Viimased kaks nädalat on täielikult muutnud kõike, mida eales beebide une kohta olen lugenud. Kõik sai alguse sellest, et mõtlesin ja lugesin evolutsioonibioloogia teemalisi artikleid ja sedasi see pall veerema läks. Seetõttu võtsin avalikkuse eest maha ka oma varasemad une teemalised postitused, mis puudutavad beebi päevakava ja unekooli, sest seal on palju unemüüte ning mul pole olnud aega neid revideerida. Pigem praegu kirjutan kõik teadmised uneraamatusse, kuigi aega on õhtuti nii vähe. Kõik ärkvelolekuaegade pikkused, uneassotsiatsioonid, unetsüklite sidumise õppimine on BS. Probleem ongi selles, et hetkel on suur rõhk psühholoogide käitumisteraapial põhinevatel une korrigeerimise meetoditel, ent uni pole käitumine! Une mõistmisel on vaja teadmisi bioloogiast (kuidas uni üldse toimib), imetamisteadusest, neuroteadustest (aju arengust), keha sisemistest rütmidest, gastroenteroloogiast (seedimisest), evolutsioonibioloogiast! Oehh.. oleks rohkem aega, et kõik oma teadmised ka kirja panna kuidagi süsteemsel kujul!

SÖÖMINE

Kummaline on see, et ta sööb väga vähe. Ajaliselt max 3 minutit korraga. Mul pole muidugi aimugi mitu korda ta päeval sööb, aga suhteliselt harva. Vahepeal, kui juba väga viriseb, siis mõtlen, et upss.. beebi pole viimased 4h söönud, peaks vist andma. Või rinnad annavad märku, kui on toiduaeg. 😀 Vaikselt oleme andnud ka lisatoitu, sest ta tunneb selle vastu väga huvi. Esimesed nädalad pidevalt unustasime, heal juhul kaks korda nädalas andsime lusikatäie-kaks brokkoli ja lillkapsa püreed. Viimane nädal oleme proovinud iga hommik natuke kõrvitsapüreed anda, millest tal kõht läks totaalselt lahti, 4-7x päevas käis kõht läbi. Erinevalt Väikemehest on ta väga pirtsakas ja teeb iga toidu peale nägu nagu oleksin talle s%%%%a andnud. Kusjuures kui andsin selle lillkapsa püreega lusika talle endale kätte, siis talle lillkapsas maitses. Aga väga meeldib talle näputoit. Oleme talle andnud kurki, suvikõrvitsat, leiba ja soja. Vahepeal oleme ka tassist vett juua andnud. Ja muidugi lume söömine on ka hitt. Väga maitseb talle banaan ja mustikad. 😀 Puruks vajutatud mustikaid sõi nii isukalt, et pidi mul vaat et sõrmed küljest hammustama.

KÄIGUD

Aastavahetuse veetsime luksuslikult Rakvere Aqua SPA-s. Naljakas oli see, et ükspäev ärkasin ning rääkisin Stenile oma unistustest, kuidas võiksime kunagi oma voodi ja elutoa mööbli ära anda ning elada nii nagu jaapanlased elavad. Samal õhtul jõudsime Rakvere Aqua SPA-sse, kus ootas meid ZEN sviit, kus oligi täpselt selline maad ligi voodi ja jaapanipärane kujundus nagu olin unistanud. Hotell oli uhke. Olime 5 päeva ja iga päev oli tihe programm, küll SPA-sse, küll kelgutama, küll jalutama, küll Politseimuuseumisse jne.

Vahepeal käisime ka Tartus ööbides VSpa-s. Olime seal ka 5 päeva ning iga päev oli väga tihe programm. Küll käisime Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis, Spordimuuseumis, Kõveras majas, korduvalt kelgutamas, Jääaja keskuses, Ahhaa-s, SPA-s. Ja Rõõmupall oli kõikjal rõõmsalt kaasas, kui oli väsinud, siis uinus, kui und veel polnud, siis oli ärkvel. Hästi mõnus ja “kerge” kaaslane.

POTIL KÄIMINE

Päris mähkmevaba Rõõmupall veel ei ole, aga see pole ka mu eesmärk olnud. Headel päevadel kulub päeva jooksul 1-2 mähet ning ülejäänud pissid teeb potti. Alati peale unedest ärkamisi teeb häda ja siis päeva jooksul lähtun enda intuitsioonist. On tekkinud selline tunnetus, et millal tal võiks häda olla. Eriti, kui ta on mul palju süles, siis kuidagi temaga kontakti saamine on kergem ja märkan ta vajadusi ning märku andmisi paremini.

ARMASTUS

Rõõmupall on imearmas. Tegelikult päevad läbi olen ma nagu kaan ta küljes. Muudkui musitan ja kallistan teda. See vist naistel mingisugune instinkt, et kui võtavad beebi sülle, siis nuusutavad beebi pead ja musitavad seda. Nagu kassid limpsivad oma poegi. 😀 Aga jah nunnukas on ta küll. Mida suurem, seda mõnusam!