Sellel aastal korraldasin Stenile tema sünnipäeva hommikul aardejahi. Miks peab üks tore aardejaht olema vaid sünnipäeva peo mäng? Miks mitte lasta sünnipäevalisel juba hommikul natuke mängida ja vihjeid lahendades mõistada, kus ta kingid on küll peidetud? Ja miks peaks see olema vaid lastele? Ka täiskasvanuna on aardejaht üks ütlemata põnev mäng! Pealegi on mehe/mängulise inimese puhul üks mõistatustega otsimismäng üpris kindla peale minek. 😉
Ettevalmistused:
Ostsin nähtamatu kirjaga UV-valguse käes töötava pastaka (Rahva Raamatust siit) ja värvilised paberid. Valmistasin vihjekaardid ehk siis lõikasin värvilisest paberist kaardid ning kleepisin sinna peale erinevad sünnipäeva teemalised pildid (pildid leidsin otsides internetist: birthday bingo free printable). Tegin kokku 24 vihjet.
Vihjed viitasid kohale, kust peaks järgmist vihjet umbkaudu otsima. Vihjete koostamise võimalused:
a) mõistatus, mille lahendus viitab järgmise vihje asukohale (suur valik erinevaid siin). Näiteks selline: Mul on nägu, aga ma ei naerata. Mul on käed, aga ma kunagi ei lehvita. Mis ma olen? (kell)
b) joonistus järgmise vihje kohast, nt joonistasin muhvinivormi.
c) meievaheliste naljade või läbielamistega seotud kohad, nt Seal me mängime.
d) vihje, kus vihjekoha sõna on pooleldi näha, nt vaasis, aga ainult tähtede ülemine osa on vihjele kirjutatud;
e) üldteadmistel põhinevad otsesed vihjed, nt NaCl (sool), 1-4 kraadi (külmkapp);
f) Tekst, milles olevad grammatikavead kokku lugedes annavad vihje, nt Mas aarmastuan sinnd. (saun)
g) vihje, mis on peegelpildis loetav;
h) toote või firmaga seotud tunnuslaused, sloganid, mis viitavad järgmise vihje asukohale; nt Just Do it – Nike.
i) vihjele viitava sõna tähtede asemel on numbrid, mis viitavad sellele, mitmenda tähega on tähestikust tegu. Soovituslik on vihje alla kirjutada tähestik ja mis tähele, mis number vastab.
Eriti lahe on muidugi see, kui vihjed ka riimuksid, aga see on juba meistriklass. 😀
Viimane vihje juhatas mitte kingini vaid hoopis asukohta, kus oli kotike, mis sisaldas neid samasid erinevaid sünnipäeva teemalisi pilte, mille olin kleepinud vihjekaartidele. Samuti oli seal kotikeses UV-valgust näitav pastaka kork.
Tähemõistatus. Pildikeste taha oli kirjutatud selle spetsiaalse salakirja pastakaga tähed kingituse asukoha kohta. Tähed omavahel kombineerides tuligi välja sõna, mis iseloomustas kingi asukohta. Näiteks oli üks kingitus peidetud külmkapi peale ja tähed kombineerides tuli sõna KÜLMIK. Vastavalt sellele, kui palju on kingi asukohta iseloomustavas kohas tähti, tuli teha mul vihjekaarte ehk siis antud külmiku näide vajas kuute vihjekaarti.
Kuna Sten sai mitu kingitust, siis oli ka aardeid mitu. Selleks, et neid aardekohti omavahel eristada, siis olin vihjekaartidele kleepinud pildid erisuguse paigutusega. Samasuguse paigutuse vihjakaardi pildid näitasid ära, et need on ühe kingituse asukohta iseloomustavad. Kui on üks kingitus, siis on mõistlik kirjutada vihjekaartidele peale numbrid, et näiteks kümne vihjega ei tekiks väga suurt tähtede hulka, mille lahendust on liiga raske välja mõelda. Muidugi alati on võimalik ka väikeseid vihjeid öelda, et sünnipäevalaps ei peaks liiga raske mõistatuse lahendamisega ahastusse langema. 🙂
Läheb mänguks!
Sünnipäeva hommikul andsin talle kingituste asemel aardejahi kirjakese, kus selgitas, kuidas ta oma aarded (“kingid”) kätte saab. Seal olid ka juhised, nagu soovitus kõik vihjekaardid üles leida ja kindlasti ka lõpuni alles hoida. Põhjust ilmselgelt ei öelnud, et säiliks üllatusmoment, et kingituste leidmiseks tuleb ka tähemõistatus lahendada. Ohh.. seda elevust kui Sten hommikul oma kinke otsides ja mina põnevusega jälgisin, kuidas tal läheb – kas on liiga raske või liiga lihtne. Olevat paras olnud.
Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Minuperspektiivi Facebooki lehe fänniks või registreeru Minuperspektiivi lehe Jälgijaks saades meilile teavituse uue postituse korral.