Raskused tulid ikka ära. 
Muidugi beebi une vallas. Meie 5-7h ilma söömata magavast beebist sai öösel iga 1,5-3h tagant ja päeval iga 33minuti tagant ärkav beebi. Ootuspärane.
GAASID JA UNI
Kõige suurema põntsu unele andis aga kolme kuuseks saades beebile tehtud rota vaktsiini teine doos, mis sisaldades nõrgendatul kujul elus viirust lõi beebi seedesüsteemi korralikult kaosesse. See oli ootuspärane, et esimene nädal pärast vaktsiini oli beebil kõht lahti ja tugevad gaasid, aga kui see ka kolmandal nädalal nii oli, siis hakkasid mu unevarud lõppema ja olin juba kergelt pahane. Beebil ei olnud ju enne üldse gaase.
Ma ei kahetse vaktsiini tegemist, sest haigus ise oleks kordades hullem (beebi katkematu oksendamine ja haiglas juhtmete külge panek), aga beebist ju kahju, kui ta ikka nuttes kogu aeg väänleb ja magada ei saa kuni lõpuks üks eriti halva lõhnaga puuks väljub. 
Mõni öö olin ka ise nutma puhkemise äärel, sest jube oli oma last sedasi väänlemas vaadata. Aga nüüdseks 4-nädalat hiljem on gaasid kadunud.
Peaaegu. Kui varem sain süüa mida iganes, siis nüüd näen, kuidas mu söödud toit beebi seedimist mõjutab. :/ Näiteks sõin paar ampsu supis olnud kanaliha ja beebil kohe põsed punased ja karedad pärast rinnapiima joomist. Või pärast rahutuid öid tegin ühe täiesti piimatoodete ja sojavaba päeva ning järgnes 0 gaasidega öö. Või sõin piimatooteid ja kohe öösel rahutu uni gaaside tõttu. 
Ühesõnaga on taas kord aeg hakata toitumist jälgima. Uuhh.. tüütu. Aga kuna tal kerge atoopiline dermatiit ka, siis pean end kokku võtma.
UINUMINE
Une mõttes meenus Väikemehe beebiaeg, kellel olid gaasid juba 10ndast elupäevast. Gaasidega beebi on õudusunenägu. Kaks ööd magamata ja ma olin närviline udupea valmis. Eks üldiselt ka see neljas elukuu on beebi une mõttes üpris nõme. Näiteks pidime ajutiselt minema uuesti kolmelt unelt nelja une peale, mistõttu kannatabki öine uni. Ta ei jaksa päeva jooksul piisavalt ärkvel olla, et öine uni oleks pikem. Varasema 1-2 ärkamise asemel on nüüd äkki neli ärkamist. Kusjuures ega ta väga ei söögi öösel. Küll on pissihäda, küll niiske mähe segab, siis palav. 
Öösel sööb 10,5-11h ööune jooksul 2x, pissib 2-4x. Päeval magab umbes 3-4h, mis jaotub nelja une peale. Mõnikord 1,5h+30min+30min+30min. Teinekord 1,5h+30min+1,5h+30min. 
Päeval uinub lutiga kas siis seisvas vankris, oma voodis või kui oleme külas olnud, siis pimedas toas. Panen valge müra mängima, kaisuka käte vahele, luti suhu ja uinub ise 1-3 minutiga. Kogu see gaaside trall ilma lutita uinumisele hästi ei mõjunud ja kuna ka päevakava hetkel ealiste iseärasuste tõttu on nagu ta on, siis hetkel elame veel lutiga edasi.
Öised ärkamised olid ka seetõttu vahepeal tihedamalt, sest poest said meie lemmikud beebimähkmed otsa (Moony Natural) ja pidime kasutama mingisuguseid tavalisi Pampersi omasid, mis ei ima nii hästi ja seetõttu mõni öö vahetasin 4x mähet, sest need segasid ta und olles niiskelt vastu ta keha.
HÄDAMÄRKIDE KUULAMINE
Sünnist hädamärkide jälgimine läheb hästi. Iga päev 5-10x teeb oma häda potti. See on päris hea, sest viimasel ajal tal on häda heal juhul iga 45-60minuti tagant, seega väga tihti pakkuma ei pea. Mõnikord annab märku enne häda, teinekord mitte. Eriti kõrge “õnnestumisprotsendiga” on pärast unest ärkamist potile panekud. Vahepeal õnnestub ka öösiti häda potti saada, mis on parim, sest kuigi ta enamasti unesegasena alguses pahandab minuga, siis tehes oma pissihäda ära (mis tal enamasti on!) muutub kohe 10x rahulikumaks ja juba potil olles jääb uuesti magama. Ja isegi kui ei jää potil, siis kohe ta enda voodisse pannes keerab pea küljele ja magab edasi.
MEELELAHUTUS
Tegelikult on see kuu möödunud meil näolihaseid treenides, sest ta on meeletu Rõõmupall. Kogu aeg naerab ja tahab suhelda. Tema lemmikuks on peeglid ja see, kui ma talle erinevaid nägusid ja hääli teen. Ja arvestades, et ta on igapäevaselt ärkvel umbes 7-8h, siis ikka seda nägude tegemist päeva jagub. Iga kord ärgates on ta MEGA rõõmus.
Enim meeldib talle aga Väikemees. Teda võib ta andunult lihtsalt vaadata. Selles mõttes on mugav, et meelelahutus on omast käest võtta. Samas kui Väikemees üldse beebiga ei interakteeru. Aga ju see väikeste poiste asi ole.
Lahe on ka see, et ta hakkas asju haarama ja nii keskendunud näoga uurib erinevaid mänguasju. Talle väga meeldib vaadata karusselli ja rippuvaid mänguasju erinevalt Väikemehest, kes oli pigem mänguplatsil olija.
Enamasti on ta nõus ise oma asju vaatama 5-10minutit, siis kui on just ärganud. Enamasti on ta aga süles. Seetõttu ma ka väga ei imesta, et ta meil veel ei pööra. Okei, paar korda on pööranud, aga pigem koba peale. Huviga vaatab ta beebiraamatuid ja haarab krabisevaid kõristeid. Üheks lemmikuks on beebide nägudega raamat:
KASV
Kasvab ta endiselt. Jah, me ise ka imestame, et see on võimalik. Ta kannab juba 74 suuruses riideid ja kaalub umbes 8,5kg. Väikemees oli sama suur 9-kuuselt. Uskumatu, et ühel emal kasvavad sama rinnapiima peal kaks nii äärmuslikes suurustes beebit. Ütleme nii, et teda kandekotis kanda pikka teed on ikka paras piin seljale. Väga suure isuga ta ei ole. Kui sööb, siis max 5 minutit. Aga näed paksuke on ikka.
ISE EMANA
Üldiselt emana on kuidagi hea tunne sees, sest tunnen, et beebi on üpris etteaimatav oma soovidelt ja vajadustelt. Tunnen, et saan päris hästi aru, mis talle meeldib ja millised on ta soovid. Selline teineteise mõistmine. Väikemehega ei meeldinud mulle, et ma ei teadnud, miks beebi unest ärkab ja miks ta päeval pahandab, aga nüüd on kuidagi kõik nii loogiline. Ja erinevalt vastsündinuajast, kui tal nutma hakates oli 0-100-le minek paari sekundiga, siis nüüdseks on ta üks rahulik karumõmm. Vahepeal ikka joriseb, aga ei midagi paanilist nagu esialgu. 
Igatsen oma tööd. Väikemehe ajal käisin ju samal ajal juba natuke tööl, aga nüüd olen olnud juba 5 kuud (!) täitsa kodune. Blogiga seotult on küll tekkinud mõned põnevad koostöövõimalused, aga hambaravi on ikka teine tase. Loogiliselt mõeldes saan küll aru, et mul on terve ülejäänud elu aega inimeste hambaid ravida, aga ikka on igatsus. Hetkel on mul plaan hakata sügisest jälle vaikselt tööl käima osalise koormusega, ent kujutan ette, kui raske hakkab olema leida tasakaalu emaks olemise ja tööl käimise vahel. Eks tasakaal ongi tõenäoliselt seal, et tööl ei tasu üle paari korra nädalas käia. 
MINISÜNNIPÄEV
Olime kodused. Soovisin teha kookosepalle, aga kookospiim ei teinud koostööd ja selle asemel valmisid kookose magustoitud. 
Teise lapsega on see, et kui Väikemehe ajal oli minisünnipäevaks mõeldud magustoit või
kook valmis juba eelmise õhtul, siis nüüd saan magustoidu valmis minisünnipäeva õhtuks. Aga kohustusliku beebi süles hoidmise pildi tegime ikka ka.
Oohh.. kui suur kaisukas ja nunnukas ta on. Päevad läbi musitan ja hoian teda. Ja see, et ta nii suur on, ongi mõnus. 
Kui soovid edaspidi uute postitustega kursis olla, siis liitu meililistiga.
