Mõtlesin, et hüppan korra blogisse ja annan teada, mis seis mul hetkel investeerimisega on. Rahast rääkimine on ju huvitav?! Jaa?
Nagu hiljaaegu kirjutasin, siis tegin 3 kuud tagasi seoses emapalga lõppemisega tutvust investeerimise maailmaga, sest pigem proovin oma raha kasvatada, kui lihtsalt vaatan, kuidas inflatsiooni hammas sellest osa endale võtab.
Esimene põnts oli muidugi Ukraina sõda. Ma ei lasku Ukraina teemal sügavamasse heietusse, sest see on nii uskumatult rõve, mis seal toimub, sõnadest jääb puudu. Tegin küll rahalisi annetusi, aga vastik jõuetuse tunne on ikkagi. Sõda pani kõik turud kukkuma ja portfell tõmbus mul kaunilt punaseks. Langus oli vahepeal isegi üle 15%, ent see andiski võimaluse enda investori närv proovile panna ja kuna plaan on pikaajaliselt investeerida, siis ei hakanud ma midagi ka müüma. Nüüdseks on enamik end juba rohelisse tõmmanud.
Selle aja jooksul vaatasin üle enda kulutused. Meil on mehega rahaasjad eraldi, kuludest mina katan ca 40%, sest ma pean ennast strong-and-independent womaniks. 😆🤦🏼♀️ Sain teada, et SEB-s on lahe tasuta (!) rahapäeviku nimeline (leiab: arveldamine-päringud alt) lisa funktsioon, mis võimaldab nii vaadata ja jälgida, mille peale raha kulub kui ka seada kuu eelarve. Ainsaks kohaks, kus leidsin, et saan oma kulutusi vähendada on wolti ja bolti tellimisest loobumine – varem ikka kord nädalas kindlasti tellisin koju ja ka tööl käies tellisin lõunasööki. Nüüd teen ise toidu tööle kaasa. Siiski teistes kuluartiklites on ikka väga-väga raske vaimselt minna samm tagasi ja oma elustiilist loobuda. Võimatu. Olen vist liiga vana juba, et iga senti lugeda ja elu rõõmudest loobuda. Ma ei taha säästa ka lapse arvelt, et nüüd ei osta talle enam põnevaid kleepsuraamatuid või mänge. Ei. Siiski võtsime mehega vastu otsuse, et peame toidu vallas oma kulutusi koomale tōmbama. Üle 1000 euro kuus ära süüa on ikka täielik priiskamine – siia alla kuulub siis nii koju ostetav kui ka väljas süües maksev toit. Proovime rohkem kodus süüa teha ja mees väitis, et kuna mina olen kallis toidukorvis süüdi, siis proovime teha ühe kuu sedasi, et ma poes ei käi ja vaatame, kas ta teoorial on jumet.
Säästmisest rääkides tegin ka ikkagi OÜ, sest see tuleb kokkuvõttes investeerides maksuoptimaalsem. Eelkõige ühisrahastusse investeerides, sest siis saabki kohe investeeringutest tulnud raha uuesti investeerida ilma et peaks vahepeal maksu maksma. Samas aktsiaid ostes saab kasutada investeerimiskontot ja samamoodi maksude maksmist edasi lükata.
Samuti otsustasin ise teha blogile e-poe. Mind tõesti ajab ahastusse, kui pean iga väiksemagi liigutuse eest IT vallas maksma ja e-poe hinnad algavad 1000 eurost, seega ei. Aga kõige huvitavam on see, et otsides võimalusi tulevad võimalused ise otsija juurde. Nimelt leidsin tasuta kodulehe ja e-poe tegemise koolituse. Seega isegi kui vajan mingites etappides veel abi, siis igal juhul ei maksa see enam 1000 eurot vaid ehk IT inimesele on see vaid paar tundi nokitsemist, pluss saan nüüd asjadest palju paremini aru. #varstiteenkõigilekodulehti 😀 nali, eksole.
Teiseks vaatasin otsa oma põhisissetulekule. Hakkasin jälle paar korda nädalas tööl käima ning viimased kuud olengi tegelenud enda teadmiste suurendamisega, et ikka oleksin aasta alguses saadud palgatõusu väärt. Mōned asjad on lastega kodus oldud ajal ka muutunud, näiteks nüüd kasutame skännerit, mitmed uued materjalid (vanasid enam ei toodeta või ei tooda Eestisse) ning olengi pidanud end uute asjadega, aga ka tehnikatega kurssi viima. Lisaks ka kõik protseduurid läbi mõtlema, et kappides ikka oleks kõik vajalik õigel hetkel kohe olemas; laboritega suhtlema. Pluss ajaliselt nüüd õhtuti pean sageli koostama raviplaane. Siiski ei saa ma hetkel kuigi palju tööl käija, sest ma ei taha veel väiksemat hoidu viia ja ka suurem laps käib lasteaias üpris vähe. Iga nädal toob ta koju uue viiruse ja saame kõik koos uuesti haigeks jääda. Seega teenin oma põhipalgaga hetkel täpselt nii palju, et katta meie igakuised kulutused. Ei mingit raha säästmiseks.
Seetõttu vaatasin üle võimalikud lisa sissetuleku kohad. Alustasin vanade asjade müümisega. Kahe kuuga olen müünud ära Facebook marketplace kaudu, enda tutvusringkonnas, 580 euro eest asju: raamatuid, lapsekandmiskoti, beebikaamera, Nosiboo ninaaspiraatori, lauamänge, vana teleka. Parimaks müügi kohaks osutus Facebook marketplace ja erinevad Facebooki grupid. Samuti selgus, et olen maksnud 6 aastat riigile liiga palju makse, sest ma ei teadnud, et kodulaenu eest makstavatelt intressidelt saab tulumaksu iga aasta tagasi. 3 aastat tagasi ulatuvalt saime deklaratsioone muutes mõlemad mehega (kuigi vaid mina maksan laenu tagasimakset) tulumaksu tagasi kahe peal üle 300 euro. Pluss sain teada, et lastega perel maksusoodustused – jälle paarkümmend eurot “maast leitud”. #wannaberahatark
Vaatasin üle enda II samba pensionikeskus.ee-s, lugesin rohkem pensioni kohta ning tõstsin pangas osakud Swedbanki Pensionifondi:
Tuletagem meelde mu sellel aasta paika pandud eesmärgid raha vallas:
- teenida aastas keskmiselt iga kuu vähemalt 2000 eurot
- investeerida iga kuu minimaalselt 750 eurot
- aasta lõpuks oleks mu portfell vähemalt 10 000 eurot
- passiivset sissetulekut oleks aasta lõpuks kokku teenitud 200 eurot
Üks graafik tulevikust, mis paneb silma puhkama: (siit leiab)
Panin paika ka enda portfelli strateegia, mis võimaldaks riske hajutada. See tähendas siis seda, et uurisin, mis osakaalus minust targemad rahaässad oma raha erinevatesse varaklassidesse paigutavad ja siis seadsin enam-vähem eesmärgid. Näiteks Warren Buffetil 90% on aktsiates ja 10% võlakirjades, Kristi Saarel 65% laenudes (sh 50% ühisrahastuses) ja 35% aktsiates ja indeksites.
Minu plaan: (vähemalt poole moodustaksid dividende või intresse maksvad investeeringud, mis võimaldaksid passiivset rahavoogu)
- 25% balti turul, nt olen ostnud Tallinna Kaubamaja, Merko, Coop panga, Enefit Green aktsiaid – hetkel olen koos dividendidega miinuses u 60 eurot
- 25% USA aktsiad, nt Bershire Hathaway klass B, Swedbank- hetkel koos dividendidega plussis u 250 eurot
- 25% indeksfondid (ehk sisuliselt hajutatult USA aktsiad, sest olen ostnud vaid USA turu indeksfondi), nt VUSA u 13 eurot plussis
- 25% ühisrahastus, laenud u 190 eurot plussis
Esialgu välistasin enda jaoks ühisrahastuse. Tundus liiga keeruline, aga siis hakkasin vaikselt selel kohta lugema, sest jõudsin oma peas järeldusele, et kõik rahabossid on sealt alustanud. Terve märtsi kuu lugesin erinevate portaalide kohta ning tegin esimesed investeeringud nii Mintosesse (vaid Planet 42 laenud – sõbranna sinna investeerinud, samuti nii Kristi Saare kui ka Roosaar), Lendermarketisse, Esketisse ning Reinvest24. Nii põnev on!
Mis portaalid ma siis välja valisin?
Mintos
- Seal on väga palju laenufirmasid, aga ma hetkel investeerinud vaid Planet42 laenudesse (5a pikkused laenud)- neil kuni mai keskpaigani 5% cashback. Isegi Investor Toomas investeeris Planet42 laenudesse seega päris halb investeering see olla ei saa. 😆
- Siit kaudu liitudes ja investeerides 1000 eurot saad 50 eurot kohe kätte.
Lendermarket.com (arvustused) – hästi selge ja loogilise kujundusega, aga tõesti paljud laenumaksed hilinevad, samas 60 päeva möödudes igal juhul makstakse investeeritud raha tagasi koos vahepeal kogunenud intresside ja hilinenud intresside lisatasudega. 🤷♀️Seega tulebki arvestada, et 1 kuu laenu tagasimakse võib võtta 3 kuud.
- Seal on CreditStari laenud (Taani, Soome, Eesti, Hispaania jne)
- laenudel intressid 13-15% juures
Esketit (arvustused)- ainult positiivsed arvustused
- Creamfinance laenud
- kõik üle 60 päeva läinud laenud makstakse investorile tagasi koos lubatud intresside ja hilinemisega kaasnenud intressidega
- pole ühtki halvaks läinud laenu
- erinevalt lendermarketist laenud ei hiline nii palju
- intressid 10-14% aastas ehk näiteks investeerides 500 eurot ja 14% intressiga laenudesse peaks iga kuu saama intressidena ca 7 eurot
- Liitudes selle lingi kaudu ja investeerides 30 päeva jooksul saad 1% rahast tagasi
Ja lisaks liitusin ka Mastermind Grupiga. Ühendavaks lüliks oli meil väikeste laste olemasolu. 🙂 Ootasin esimest kohtumist nii-nii väga ja täpselt selleks ajaks jäin haigeks. Oeehh.. aga küll järgmine kord saan minna, seat see seekord zoomis. 😀
Ühesõnaga on rahatarkusega seotud maailm suur ja lai ning alustada saab nii säästmisest, sissetulekute suurendamisest, teadmiste omandamisest kui ka otseselt raha paigutamisest kohtadesse, kus see kasvab. Mind asjade alustamisel just perfektsionism takistab, aga tegelikkuses kui juba algust tehtud, siis hakkab pall juba ise veerema. Oluline ongi asjaga algust teha. Ja tundub, et olen palli veerema saanud.
