Septembri kolmas nädal. Väikemees on 14 elukuud.
Selle nädala läbivaks teemaks olid juur-ja köögiviljad. Nädala eesmärgiks oli tutvustada erinevaid aiasaadusi. Ühtlasi oli see hea võimalus vaadata üle meie menüü, et oleks rohkem tervislikke valikuid.
Tutvumiseks maitsesime neid, lugesime vastavaid raamatuid, uurisime pildikaarte ning sobitasime pildikaartidele vastavaid päris-ja mängu saadusi.
Keel ja kõne
Raamatukogust laenutasin mitmesugused juur-ja puuviljade pilte sisaldavad raamatud (järgmine nädal on teemaks puuviljad ja marjad). Kui mulle meeldis enim raamat “Suur pildiraamat. Aedviljad”, siis Väikemehele meeldisid pigem kõik teised raamatud. Eks väikestel kätel on väiksemas suuruses raamatuid mugavam lehitseda. 😉
Esialgu plaanisin Montessorist inspireeritud keelekaarte mitte teha, ent siis lõpuks kaaludes erinevaid variante ikkagi võtsin selle valmistamise ette. Nimelt oli raamatutes kas liiga spetsiifilised või vastupidi liiga vähe levinud juur-ja köögiviljad.
Ja kui juba tegema hakkasin, siis nii, et ei peaks neid paari aasta pärast uuesti tegema. Kuskilt osta ka ei õnnestunud, sest enamik on inglise keelsed ning mul on lihtsam ise kaardid teha kui hakata neid teksti osasid muutma. Kokku tegin 24 juur-ja köögivilja kaarti, leiab postitusest: vajalikud materjalid (parooli saab meilinimekirjaga liitudes).
Servad tegin rohelisega (viitab botaanika õppematerjalile), printisin, lamineerisin ja hiljem ümardasin kaartide servad (spetsiaalne nurggalõikur, nt käsitööpoodides müügil). Sellest, kuidas erinevas lapse eas kaarte kasutada leiab siit artiklist. Väikemehega kasutasin vaid neid kaarte, kus on nii pilt kui ka sõna (nn kontrollkaarte).
14.elukuu on aeg, kui soovitatakse keele arendamiseks teha tegevust, mille käigus laps leiab esemele identse keelekaardi. Näitasin talle, kuidas see ülesanne käib ning et igav ei oleks, siis alustasime kohe ka maitsmisega. Tuim kaartide vaatamine ei ole ju üldse põnev!
Kui me parasjagu ei söönud, siis vaatasime pildikaarte paar-neli tükki korraga, sugugi mitte iga päev ning mitmed keerulisemad, mida me sellel nädalal ei söönud, jätsin esialgu kõrvale (nt mais, idud, kõrvits).
Kuna meil olid kodus juhuslikult hunnik kootud juur-ja köögivilju, siis sain riiulile välja panna ka järgmise ülesande: esemele sarnase keelekaardi leidmise st laps peab selles ülesandes aru saama eseme olemusest. Kuna Väikemees ise seda riiulist ei valinud, siis tegin nii: panin tema ette kolm pilti või köögivilja ja siis ta pidi leidma otsitava (näitas sõrmega). Seda tegin aga tõesti juba siis, kui olin 100% kindel, et ta vastust teab. Oi, kui rahul ta endaga oli, kui ta vastust teadis!
Mulle tundub, et värvide õppimine on talle palju kasuks tulnud (aitab maailma kategoriseerida), nt kui küsin, et kus on tomat, siis ta kahtles, aga kui lisasin, et kus on punane tomat, siis kohe teadis.
Ja loomulikult terve nädal juur-ja köögivilju süües muudkui kordasin nagu papagoi, et millega parasjagu on tegu. Nädala lõpuks olid tal selgeks saanud just need sõnad, mida ta oli ka sellel nädalal korduvalt maitsnud. Kokku ca 11 sõna.
Praktiline elu
Toiduga seotud raamatute vaatamine muutis Väikemehe väga näljaseks. Seetõttu käis meil sellel nädalal kogu aeg üks toidu valmistamine ja söömine! Väikemees lõikas endale banaani viile ning aitas kõiksugu toiduaineid potti ja kaussi panna, nt makarone, riisi, juurvilju ja köögivilju (transfering tegevus praktilises vormis). Samuti aitas kallata piima ja jahu pannkoogi tegemisel. Karri kastme segamine jättis talle kustumatu mulje. Muudkui käis ja nõudis kulpi ja siis käis ja harjutas segamise liigutust. 🙂
Kõige suurem huvi oli tal aga sellel nädalal erinevate koristusvahendite vastu. Küll toimetas harjaga, siis erinevate tolmuimeja otstega, siis veepihustiga, siis käis lapp käes ja “puhastas” erinevaid pindu. Kasutasin seda “koristustuhinat” ära, et suunata teda ka mänguasju vms oma kohale tagasi panema. Enamasti õnnestus, eriti kui tagasi oli vaja panna vaid üks asi.
Väga suur huvi on endiselt ka pesumasina vastu. Ka sinna sai ta ühe asja viimisega hakkama. Ma arvan, et see pole hea idee, aga Sten pidas vajalikuks Väikemehele õpetada, kuidas käib pesumasin tööle. Ma loodan, et tal ununeb see teadmine ruttu.
Sensoorne
Sellel nädalal oli “õpitavaks” värviks roheline. Vähemalt nädala alguses, kui juhtusin uurima, kas ta teab, kus on rohelist värvi ese teiste esemete kõrval, siis ta ei teadnud, aga nädala keskel juba teadis. Abiks välistamisel oli esialgu kindlasti ka see, et eelmiste nädalate värvid sinine ja punane on tal väga hästi selged. See näitab minu arvates, et kuigi oleme värve käsitlenud peamiselt raamatute ja kunsti teel, siis tundub, et see tegevus on aidanud infol hästi talletuda.
Erilise tähelepanu said kõik rohelised juur-ja köögiviljad: brokoli, herned, kurk ja kapsas, mida ta sai sellel nädalal avastada nii maitsmise kui ka kompimise teel. Ta oli varem brokolit ja kurki söönud, aga teisi mitte. Samuti näitasin talle, milline näeb välja, nt lõikamata kurk (tavaliselt saab ta ju vaid kurgi viilu või tüki).
Kuna vastava värvi “aaretekorvid” eelmistel nädalatel Väikemehele huvi ei pakkunud, siis sellel nädalal ma seda tegevust ette ei võtnud. Lihtsalt värvi raamatuid vaadates, looduses ja kodus juhtisin tähelepanu rohelistele asjadele.
Kunst
Sarnaselt eelmistele nädalatele käsitlesime kunstis rohelist värvi. Hetkel on kunsti tegevused kindlasti Väikemehe üheks lemmikuks. Iga päev käib ja näitab sõrmega kapi otsas olevate joonistusvahendite suunas, mistõttu nii näpuvärve, plastiliini kui ka pliiatseid kasutas ta igapäevaselt.
Põhimõtteliselt oli mul planeeritud kolm kunstitundi:
1) plastiliini töö: jätkuvalt plastiliini tundma õppimine st roheline plastiliin ja kõiksugu “vahendid” aukude tegemiseks ja lõikamiseks,
2) meisterdamine: roheliste ringjate kleepsude panek paberile,
3) maalimine: rohelise näpuvärvi ja erinevate svammide-pintslitega värvimine. Kuna Väikemehe soovil oli iga päev kunstitund, siis sai ta proovida nii “konna roheliseks värvimist” kui ka lihtsalt paberile värvimist. Kõige suuremaks väljakutseks on hetkel see, et ta värviks vaid etteantud alale ehk siis paberile ja mitte põrandale.
Matemaatika
Sellel nädalal otsustasin kujunditega väikese pausi teha (eks paistab kui kauaks), kuna tundub, et see hetkel teda väga ei huvita. Mõtlesin talle tutvustada kahe tükilist puslet. See ei olnud minu fantaasia, vaid kõik tegevused ikka pärit kuskilt Montessori õppekavadest ja vastavalt Väikemehe eale valin neid sealt. Tegin selle teemal, mis talle väga huvi pakub: koerad.
Printisin ja lamineerisin pildi, lõikasin kaheks ja siis aeglaselt näitasin talle ette, kuidas tükid tuleb omavahel ühendada (kui see liiga lihtne, siis järgmine etapp oleks tükid segamini panna). See pakkus talle täitsa huvi. Käis mitmed korrad ja proovis tükke kokku lükata, aga kätes oli selline hoog sees, et enamasti päris “täpselt” tükid kokku ei läinud, aga no enam-vähem, vähemalt saab tegevuse eesmärgile pihta.
Muusika
Nagu ikka “mängis” Väikemees oma mänguasjariiulil olevate muusikainstrumentidega, käisime laulutunnis, kus Väikemees sai esimest korda proovida triangliga mängimist, kuulasime kodus erinevat muusikat ning üritasin ka ise rohkem lapsele laulda: ikka enda viisi ja improviseeritud sõnadega.
Motoorika
Kõige lõppu jäi valdkond, mis on väikelaste jaoks selles eas üheks kõige tähtsamaks.
Käe-ja silma koostöö arendamiseks oli selle nädala tegevuseks asjade avamine ja sulgemine. Otsisin kodus kokku igasugu olemas olevad esemed, nt rahakotid truki ja lukuga, karbid, purgid, et ta saaks neid avada. Küll kookis rahakotist erinevaid kaarte välja ning avas erinevaid kodus olevaid sahtleid.
Ta nagu oleks teadnud, et sellel nädalal on “asjade avamise nädal” või siis olin ma teda alateadlikult jälginud ja selleks nädalaks “sobiva” tegevuse välja valinud. Samuti oli sellel nädalal palju tegevust tal matroškaga: küll nende kujukeste avamise ja siis üksteise sisse paneku ning seejärel sulgemisega.
Käelise tegevuse harjutamiseks leidis Väikemees riiulist ka vurri. Muudkui istus tükk aega ja surus, et vurr ikka keerleks. See tal lisaks vee all plödistamisele hetkel lemmik asi. Samuti igasugu autod, hääle peale reageeriv ämblik ja iseliikuvad putukad on huvipakkuvad. Neid ta siis ajab taga või jookseb nende eest ära. Ühesõnaga igasugu liikuvad asjad.
Kordasime ka eelmiste nädalate tegevusi, nagu asjade pistmist läbi kitsa koha (nt hambaorkide panek läbi sõela aukude), esemete tõstmist kahe anuma vahel kulbiga ja ketaste panekut toru otsa.
Mainisin eelmisel nädalal, kui vaimustusse sattus Väikemees mänguväljakule pandud korvpallist ja -võrgust. Seetõttu otsisin välja ta palli ja mängisime palli viskamist ämbrisse. Väikelaste võimlemistunnis oli ka üks harjutus, kus pidi võtma korvist palli, “jooksma” sellega toa teise otsa ja siis viskama palli üle kõrge serva. See oli tõeline hitt mitte ainult Väikemehe vaid ka nii mõnegi teise samaealise väikese poisi jaoks. Sama tegevust nautis Väikemees ka poes käies ehk siis asjade korvi upitamist (seejuures kogu keha sirutades ja kikuvarvukil olles). Mitte, et ta oleks korvi pannud vajalikke asju, aga see tegevus vajas harjutamist! 🙂
Kodus mängisime Väikemehe lemmikmänge: tagaajamist ja peitust. Viimane käib siis sedasi, et mina või Sten peidab end ära ja siis ta käib ja otsib. Kusjuures me siis vahepeal hüüame, sest sageli isegi ilmselgesse kohta peidetuna ei pruugi ta muidu meid märgata. Need mängud ajavad teda väga naerma. Õues ajas Väikemees taga tuvisid ja kuigi teised lapsed vedu ei võtnud, siis proovis ta tagaajamismängu algatada ka nendega.
Ja, mis peamine: lasi hästi palju liugu. Nii Pühajärve hotelli mängutoas, mänguväljakutel kui ka Tartu VSpa-s.
Vot selline nädal.
