Mul oli väike plaan. Plaan sellest, kuidas Väikemees hakkab kõndima ja siis ilusamate ilmade saabudes võtame igapäevaselt ette Tallinna mänguväljakute vallutamise. Jõudes aga mänguväljakutele tabas mind tõdemus, et peale liivakastis mängimise, kiikumise ja liulaskmise ei ole seal alla kolmeaastasele sellile midagi teha. Mitte, et see poleks tore. On küll, aga enamik mänguväljakute turnimisalasid on mõeldud suurematele lastele, väiksemate peale pole keegi mõelnud. Kui raske on teha ronimisala väikesele lapsele?! Nii palju siis sellest plaanist.
Loomulikult on ideaalses maailmas kõigil lastel kodu kõrval langenud ja/või kõverad puud ning kivid, kus otsas saab igapäevaselt turnida. Me ei ela aga ideaalses maailmas. Me ei ela ka maal. Lohutan end sellega, et isegi eramajas elades ei ole enamikel sellist turnimiskohta väikelapsele pakkuda. Ühesõnaga ei ole see siis mingi ime, et väikesed mõnglid elavad oma turnimisvajadust kodus välja kõikvõimalike ja -võimatute esemete peal. Näiteks Väikemehe lemmik turnimisalaks on diivan ja mina. Mõlema puhul pean olema kogu aeg valvas, et keegi viga ei saaks. Diivani puhul, et Väikemees sealt mänguhoos alla ei kobataks ja enda puhul, et ise viga ei saaks.
Mulle oli aga silma jäänud, et nii Montessori klassiruumides kui ka selle kasvatuspõhimõtteid hindavate lapsevanemate seas on väga levinud tubane ronimisala nimega Pikleri kolmnurk. Olin kuulnud selle kolmnurga kohta kiidulaulu, kui tore ja asendamatu asi see on ja et kui on valida lapsele kogu lapsepõlveks üks mänguasi, siis võiks see olla see. Aga paarsada eurot kulutust ja (märkimisväärselt ruumi võttev) turnimisala keset elutuba, pole miski, millele kergelt jah-sõna ütleksin. See asi vajab uurimist!
Mõtlesin, et eks ma siis hakkan seda Pikleri kolmnurga fenomeni lähemalt uurima siis, kui väikelaste turnimissoov koos julgusega ilmnema peaks (ca 18 kuuselt, on erandeid!). Aga juhtus nii, et mulle kirjutas Pikleri kolmnurkade maaletooja Vaffa (just nende Pikleri kolmnurka olingi varasemalt uudistanud) ning tegi sooduspakkumise. Mõtlesin, uurisin ja etteruttavalt öelduna olen ülimalt rahul, et Pikleri kolmnurk meie koju juba praegu jõudis, ajal, kui Väikemees on alles 11-kuune!
Tegin seda, mida ikka tehakse. Läksin Facebooki “maad kuulama” ja teiste kogemusi otsima, et teada saada, kas see Pikleri kolmnurk ikka on väärt ost, sest mis võiks olla hullem, kui et laps ei tunnegi selle vastu huvi ja siis on meil kodus hunnik puitu, kuhu mine või suurest ahastusest ise otsa ronima!
Millisele lapsele Pikleri kolmnurk sobib?
Panin tähele, et Pikleri kolmnurka kiitsid need, kes mainisid, et nende lapsed ongi alati ühed suured ronijad olnud. See tekitas minus esialgu illusiooni, et Pikleri kolmnurk ongi mõeldud vaid neile, kes on sündinud “mägironijad”, lapsed, kes hakkavad juba sündides mööda maad liikumise asemel pürgima kõrguste suunas. Ju ma siis pean lihtsalt jälgima, kas minu laps on see “mägironija” või mitte.
Peagi mõistsin, et tegelikult oli see vale järeldus. Kuigi Pikleri kolmnurk pole Montessori poolt välja mõeldud materjal, siis see ühtib väga hästi Montessori põhimõttega, et lapsele tuleb luua keskkond, kus laps saaks harjutada seda oskust, mis tal parasjagu õppimist vajab. Seejuures julgustades ja toetades. Tõenäoliselt on need “mägironijad” lapsed, kellele on ronimist lubatud ja võimaldatud. Ja kui anda lapsele võimalusi ronida, siis õpetab see ta ajule, et näed, see on mõnus tegevus, seda rohkem laps seda teha tahab ja tulemuseks ongi “mägironija”.
Samas kui lapsed, kes tunduvad olevat turnimise suhtes ükskõiksed, on tegelikult need, kellele pole lihtsalt turnimise võimalust antud. Mida vähem on kogemusi, seda kergemini tulevad kukkumised, eriti kui harjutamispinnaks on kohad, mis on mõeldud suurematele lastele. Keelud ja käsud vist väikelast nii kui nii ei morjenda, isegi kui vanemad sellega vaeva näevad. Lisaks sellele, et mänguväljakutel puuduvad väikestele turnimisalad, mõistsin kodus ringi vaadates, et tegelikult oligi meie ainukesteks ronimiskohtadeks diivan ja lapsega maas istuv mina. Võta või jäta. Pole ime, et Väikemehe “turnimisgeenid” polnud siiani väga aktiveerunud.
Ilmselgelt aga ei saa turnimise huvi oodata väikeselt beebilt, kes pole erinevatel põhjustel selleks veel füüsiliselt valmis. Kõik omal ajal. Aga see aeg tuleb. Ja siis olgem selleks valmis.
Aga kas seda turnimist üldse on lapsele vaja?
Pikleri kolmnurga looja, Ungari lastearsti Emmi Pikleri arvates oli lapsele vaba ja piiranguteta liikumist väga vaja. Juba oma lastearstiks õppimise ajal (ca 1920ndatel) avastas ta, et madalamast klassist laste seas, kellel oli võimalus õues mängida, esines vähem luumurde ja põrutusi, kui neil, kes olid pärit kõrgema klassi perekondadest, kus oli au sees olla lapsehoidja valvsa pilgu all pigem toas ja ilmselgelt mitte ringi tormata. See veenis dr.Piklerit, et lapsed, kes olid saanud nautida jooksmise, mängimise ja turnimise vabadust, olid füüsiliselt osavamad, ettevaatlikumad ning suutsid kukkuda endale viga tegemata. Seda seetõttu, et neile oli antud võimalus õppida oma kehalisi võimeid ja piire.
Tundub igati loogiline, et lapse soovi liikuda – joosta, kiikuda, hüpata ja ronida – ei tohiks kuidagi piirata. Kuidas muidu väikelaps õpib oma keha tunnetama? Oleme me ju sedasi ehitatud, et olla füüsiliselt osavad, isegi kui ajaga on meie eluviis aina tubasem ja istuvam. Vaadates Väikemeest, siis tundub küll, et liikumise piiramine on üks suuremaid piinameetodeid, mida väikelapsele on võimalik välja pakkuda. Okei, ehk tattninast välja imemine on veel hullem, sest see sisaldab lisaks paigal püsimisele ka ebameeldivat heli…
Aga turnimine väikelapsele ON vajalik. Muidugi on parim liikuda ja panna enda füüsilisi võimeid proovile õues, aga kui õues pole võimalusi või pole meie kehva kliima tõttu lihtsalt võimalik olla nii palju õues, siis miks mitte võimaldada seda ka toas. Sest, kui see ronimise tung on inimlapses sees, siis eelistan, et ta teeks seda turvaliselt. Paljas mõte sellest, et ta hakkab turnima kappide ja trepikäsipuu peal tekitab mu kõhtu halva tunde. Väga halva tunde. Seetõttu vist Emmi Pikler selle ronimiskolmnurga välja mõtleski, et oleks ohutu viis väikelapsel oma füüsilisi oskusi harjutada.
Kui vanale selline ronimis-mängimisala sobiks? Kui kauaks on sellest rõõmu?
Pikleri soovituslikuks kasutajaks on 6 kuud kuni 4-5aastat vana laps. Minimalismi austajatele olgu öeldud, et tegelikult saab asjade vähendamise eesmärgil kasutada Pikleri kolmnurka juba sünnist alates, riputades sinna külge näiteks erinevad mänguasjad beebile vaatamiseks. 6-8- kuune saab end seal juba pulkade najal püsti ajada ning vanem laps, olles juba saavutanud Pikleril kasutatavad üldmotoorika oskused (tasakaal, koordinatsioon, jõud), kasutada seda eelkõige fantaasimängudes. Erakordne pole ka vanemate laste huvi, mistõttu ütlevad mõned kasutusajaks ka kuni 7-aastat.
Ronimisala või mänguasi?
Pikleri kolmnurgal on oma koht ka open-ended ehk niiöelda kujutlusvõimet arendavate mänguasjade seas ehk siis iga päev vastavalt tujule ja mängule võib see olla hoopis mingisugune uus koht – ükspäev kattes see tekiga valmib sellest koobas, teine päev saab sellest takistusrada ja kolmandal mängumaja.
Kuigi Pikleri kolmnurga disain on püsinud üle 100 aasta samasugune, siis on osad firmad lisanud sinna “lisasid”. Näiteks on väga populaarne liumäe lisamine, mis juba annab palju mängumõtteid juurde – liugu laskmine, autoraja valmistamine. Mida rohkem väikeseid lapsi kodus on, seda rohkem ideid tekib. Tuleb lihtsalt anda võimalusi, mitte neid segada, lastagi igavleda, ringi uudistada ja siis nad saavad olla avastajad ja tunda uhkust, kui jälle mingisuguse põneva asja välja mõtlevad.
Isegi väikelaps on võimeline täiesti ise enda meelt lahutama. Jah, see on võimalik, kuigi ka mina vahepeal kahtlen selles. Juba meie 11-kuune Väikemees suutis esimesel päeval mõelda liumäele kasutuse, mille peale mina, fantaasiavaene inimene, poleks tulnud. Nimelt avastas ta, et liumägi on ideaalne koht kõiksugu esemete alla veeretamiseks, sh ketaste (hetkel on lemmikteema asjade kukutamine).
Samuti on liumägi ideaalne koht üleronimiseks. Jah, tuleb välja, et ka see võib olla turnimisalaks! Ühesõnaga pole olnud päevagi, kui Väikemees poleks mingit moodi Pikleriga interakteerunud. Ma juba ei kujuta ette, kuidas me päevi õhtusse saadaks, kui meil seda poleks. Kuigi tõenäoliselt on tema tõelised ronimispäevas alles ees. 😉
Äkki teeks selle ise?
See on võimalik ja internetis on hulgaliselt õpetusi, kuidas ise üks klassikaline Pikleri kolmnurk lapsele meisterdada. Nii mõnelegi meist on ju antud kuldset käed ja peanupp! Aga mida ma enne Pikleri kättesaamist ei osanud märgata ega oluliseks pidada on see, et Vaffa maaletoodava Läti pereettevõtte EtteTete Pikleri kolmnurk on ainuke, mida saab panna 5 erinevasse asendisse (link siin). Olgu öeldud, et siiani oleme me seda kokku pannud veel mingeid omamoodi variante – võimalusi on palju! Nende tehnoloogia ja disain on patenteeritud. Kujutan ette, et kui Pikler on kogu aeg ühes asendis, siis annab see kohe PALJU vähem mänguideid. Samuti võimaldab eri osadest kokkupanek võimalusel Piklerit kergelt kaasa pakkida, nt kui on suvilasse minek, või hoiustada kasvõi oma tulevaste lastelaste jaoks.
Äkki paneks selle hoopis õue?
Kuigi iseenesest võib Pikleri kolmnurka kasutada ka õues, siis pikemaks kestvuseks on soovituslik seda siiski toas hoiustada. Põhjus, miks laps ei pruugi õues oleva Pikleri kolmnurga vastu nii suurt huvi tunda, võib peituda selles, et meie kliimas, kui enamiku ajast tuleb kanda paksusid riideid, segavad need väikelast turnimisel ja tasakaalu harjutamisel. Soovitatakse ju kõndimise harjutamisekski lasta lapsel olla paljajalu ja võimalusel ka paljaste põlvedega, et lapse tunnetus maaga oleks kindlam. Aga ilusate ilmadega, kui lapse varbad ja põlved saavad olla paljad, siis miks mitte hoida Piklerit õues. Siiski on soovituslik jälgida tootja juhendeid, nt Vaffa Pikleri veepõhisele lakile vist vihma käes ei meeldiks olla.
Las ma aitan sind siia (suurtele mõeldud) turnimisala otsa…
Emmi Pikler pani tähele, et vanematele meeldib oma lapsi õpetada. Õpetada neid istuma (istumistoolid), seisma (käimistoolid) ja kõndima (käimistoed) enne, kui nad on selleks ise valmis. Pole ju oluline, kas laps õpib kõndima 8-kuuselt või 1,2-aastaselt – see ei mõjuta ta edasist olu oluliselt. Ja kuigi paar korda ei mõjuta midagi, siis pigem kajastab see vanemate tendentsi juhtida lapse motoorset arengut. Ta uskus, et omal initsiatiivil õpib laps paremini kui laps, keda tagant utsitatakse.
See tekitas temas aga küsimuse, et kas see ei saada lapsele mitte sõnumit, et see mis ta teeb, pole piisavalt hea ja ta peaks juskui tegema asju, milleks ta pole veel võimeline? Näiteks panna lapsi kohtadesse, kuhu nad ise pole võimelised veel minema, khmm.. mänguväljakute liumäed.. khmm. Loomulikult tahame me vaid head. Soovime oma last näha nautimas asja, mis me teame, et on “lõbus”. Tahtes anda lapsele rõõmsa kogemuse, siis tegelikult ei lase see lapsel ise oma piire avastada. Ise õppida oma keha suhtes ettevaatlik olema.
Last tuleb tema arengus usaldada jälgides loomulikult arengulisi piirnorme. Temale õigel hetkel suudab ta minna kohtadesse, kuhu ta on füüsiliselt valmis minema. Ehk siis last ei tohiks aidata liumäe otsa panekul ega ka kõige kõrgemale Pikleri kolmnurga tippu ronimisel. Pikleri kolmnurka ei pea kuidagi ka lapse järgi madalamaks tegema. Ta suudab seda õigel hetkel ise, kui ta on selleks valmis. Enda initsiatiivil sündinud saavutused, isegi kui sellele on eelnenud nutt ja viha (oi, kui närvi Väikemees läks, kui ta avastas, et veel täna on ta käed Piklerist ülesronimiseks liiga nõrgad), on need, mis täidavad lapse tõelise uhkuse ja rõõmuga. Usaldagem oma lapsi ja andkem neile võimalus avastada oma oskusi ja piire.
EDIT: suurem huvi Pikleri vastu tekkis Väikemehel 14nda elukuu lõpu poole. Kirjutasin sellest meie koduõppe sügise teemalises postituses siin.
Sulle võivad huvi pakkuda ka postitused:
- Väikelapsele raamatukogu loomine: lugemine 0-2 aastasele
- Montessorist inspireeritud mänguasjad ja tegevused vanuses 7-12 elukuud
- Alla 1,5-aastase distsiplineerimine
- Väikelapse piimahammaste eest hoolitsemine
Kui soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis pane Minuperspektiivi Facebooki lehele meeldib või kliki allolevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
