Aprilli 4.-5.nädal. Väikemees on 21,75-elukuune.
Putuka teemaline nädal on miski, mida ootasin pikalt, sest putukad on alati Väikemehele suurt huvi pakkunud nagu ma usun, et kõigile väikestele. Olin planeerinud selle teema spetsiaalselt ajale, kui ilmad peaksid juba soojemad olema ja on ka tõenäosus putukaid õues kohata, sest nii põneva teema puhul ei saa ju piirduda vaid teooriaga – putukaid peab ka ise õues näha ja katsuda saama, nt kohtasime õues nii sipelgaid, lepatriinut kui ka röövikut.
Selle temaatika käigus oli hästi palju seda, et olin teinud suured plaanid, aga tegelikult saime samad eesmärgid täidetud palju vähemaga, nt paljud matemaatiliste ja käe-silma koordinatsiooni oskuste harjutused sulandusid sujuvalt teistesse tegevustesse.
Emakeel/zooloogia
Kõigepealt kordasime putukate äratundmist erinevatest raamatutest. Olin viimastel nädalatel putukaraamatud kõrgemale ära pannud, et “õigel hetkel” need välja võttes oleks jälle põnev. Ojaaa… see mõjus! Putukaraamatud said SUUREKS hitiks, mida lugesime Väikemehe soovil nii hommikul, lõunal kui ka vajadusel unejutuna:
Seekord ma eraldi putukate pildikaarte ei teinud, mistõttu kasutasime hoopis raamatus “101 esimest sõna, loomad“ olevatele piltidele putukakujukeste sobitamist (matemaatika- oskus eristada erinevaid putukaid):
Kuna erinevaid putukaid on nii palju, siis otsustasin, et uurime lähemalt Väikemehe kahte lemmikut: lepatriinut ja liblikat. Seda eesmärki aitasid saavutada vastavad hiiglaslikud kujukesed ning vastavad raamatud sarjast: minu esimesed avastused (My First Discoveries) lepatriinu ja liblikas. Seal on lahedad läbipaistvat lehed ja saab uurida ka nt lepatriinu kõhualust vms, nt sai ta teada, kus asuvad erinevad putuka kehaosad, nt kus on tiivad, keha, jalad, pea, tundlad. Kui küsisin, et ta neid vastaval putukal näitaks oli see tema jaoks imelihtne.
Kuna üheks lemmikraamatuks on saanud ka “Röövikul on kõht tühi” (sisu näha siin), siis uurisime ka liblika eluringi (kujukesed siit), (idee siit), (pildid siit). Tegu oli esimese korraga, kui tutvustasin talle kellegi “eluringi”.
Rääkisin, mis järjekorras liblika elu kulgeb ja palusin leida kujukestele vastavad pildikaardid. Pigem meeldis talle aga see, kui jutustasin talle liblika eluringi seinale kleebitud liblika eluringi “plakatilt” ja siis ta näpuga teadja nägu ees muudkui näitas, kes on kus ja mis järgmisena juhtuma hakkab:
Ämbliku joonistas mees ja ka see tekitas põnevust, sest ühes raamatus oli liblikas ämbliku võrgus surnuna ja see pakkus palju kõneainet. 😁
Motoorika
Üldmotoorika
Kuna ilmad muutusid üha ilusamaks, siis käisime me aina rohkem õues ja jalutasimegi koos sinna, kuhu Väikemees soovis. Seetõttu ei ole ma sellel aastal ka käru kasutanud, sest siis oleks teekond minu valitud. Just on põnev vaadata, kuhu ta siis uudistama soovib minna ja kui vaid võimalus anda, siis kui kaugele need väikesed jalad jaksavad kõndida. 😉
Nüüd iga kord õue minnes suundub otsejoones kivide alt sipelgaid otsima. 😀
Kuigi koduõppe kavas oli harjutada mööda linti/joont kõndimine, siis sellele alternatiivselt harjutasime hoopis mööda eri paksusega äärekivide servi kõndimist: see meeldis lapsele VÄGA!
Meeled/vaba mäng
Kuigi mul on tunne, et me oleme sarnaseid sensoorseid kaste juba miljon korda teinud, siis ikka on see Väikemehe lemmikuks. Taas kord mustad oad kasti ja lisaks ka putukafiguurid ja mäng võiski alata! Küll on vaja putukad tõsta ubade kasti ja siis jälle välja ning sedasi iga päev mitmed korrad. 😀
Osad putukafiguurid on kunagi Rimi kampaania käigus saadud ning teised suuremad ostsin Amazonist. See, et viimased on nii suured, oli minu jaoks üllatus, aga meeldivad Väikemehele VÄGA!
Ükspäev otsisime oma “putukapesa” jaoks ka õuest vahendeid ja Väikemees sai rakendada oma sisustaja oskusi.
Mäng putuka piltidega taskulambiga.
Kunst/matemaatika
Selle “nädala” värvide kordamise saime tehtud läbi kunsti, nt palusin tal ulatada endale vastavat värvi.
Värvimine: punasesse ja rohelisse värvi kastetud WC-paber: röövikute tegemine. Seejärel sõrmega rööviku keha värvimine (punase tegi Väikemees):
Putukate jalgadega värvimine kasutades guaššvärve: (Väikemehe enda idee: tõi värvid, putukad ja asus värvima)
ning teine päev guaššidega värvimine kasutades erinevaid rullikuid ja svamme.
Meisterdamine: kleepsude kleepimine putukatele– siit pildid
Kuigi selle kunstitöö “sala”eesmärgiks oli harjutada ka käe-ja silma osavust (peenmotoorika), värvide äratundmist ning üks-ühele vastavuse tabamist (matemaatika), siis tegelikkuses kleepis ta kleepse ikkagi oma nägemuse järgi.
Jätkasime ka liimimise harjutamisega: liblika elutsükli kleepimine (tööleht siit).
Kuigi lemmikuks on endiselt meisterdustööd, kus pigem saab liimi pigistada. Tegime seetõttu ka iga päev vähemalt korra ühte pigistamise ja/või täpimarkeritega seotud värvimistööd:
Läbi kunsti õppisime ka L-tähte (liblikas, lepatriinu).
Voolimine/käe-silma koordinatsioon:
- liblikate jt putukate surumine playdoh sisse.
- Harjutasime ka plastiliinist tükikeste rebimist ning
- näitasin, kuidas palle veeretada käte vahel ja laua peal.
Kordasime nende tegevustega numbreid, nt tunneb ära numbrid kuni kolmeni. Samuti erinevaid värve, kui kasutasime erinevat värvi plastiliine.
Igapäevaelu tegevused
Enese eest hoolitsemine:
- Näitasin talle trukkide kinnipanekut, aga see veel tema jaoks keeruline.
- Hetke väljakutseks on jope luku avamine ja riiete seljast võtmine. Üritan talle selleks võimalusi anda, sest riiete temaatika on üpris hell – ta pole nõus kodus riideid kandma. 😀
- Hambapasta pigistamine hambaharjale on lemmik tegevuseks, aga seda üritan vältida, sest mul on kahju üleliigne hambapasta kogu aeg ära visata.
- Kuigi ta väga tahab lisaks päevaunele ka öösiti mähkmeta magada, siis kuna hetkel on igal kolmandal ööl mähe märg pole ma tal mähet veel ära võtnud. Öine pidamine peaks olema ka seotud hormoonidega, mistõttu ma selles vallas “treenimisse” ei usu. Siiski tundub, et see õhtune vestlus teemal, et öösiti mähkmesse ei pissita ja häda käib hommikul potti, on siiski andnud päris häid tulemusi. 🤷♀️
Söögitegemine: ei midagi uut, kui siis lasin tal teha ise endale võileiba. Määrida saiale määret ja panna juustu peale.
Keskkonna hoidmine: ikka see sama koristamise teema, et enne uut mängu välja ei võta, kui eelnev on tagasi pandud.
Muusika/ sensoorne (helid)
Kuulasime erinevaid putukate hääli siit:
Mis jäid tegemata?
Kuna Väikemehele ei paku üldse hetkel huvi pusled, siis jäid ette valmistamata putukate ja liblikate pildipoolte kokkusobitamine (siit), aga ka putukakujukeste siluettidele sobitamine (pildid siit). Samuti jäi ära värvi alusel putukate sorteerimine: siit. Need ideed jäävad järgmiseks aastaks, sest plaanin iga aasta teha samasid teemasid, aga lihtsalt natuke raskemana.
Nii palju põnevaid teemasid on veel ees! 🙂
Aprilli kuusse arvestatud vikerkaare teema lükkub meil edasi.
Järgmine nädal käsitleme kahepaikseid (konn) ja tiigielu. Seejärel lillede temaatika.
Kui soovid teada saada järgmistest postitustest, siis kliki allolevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
Võid ka panna Minuperspektiivi Facebooki lehele jälgimise, ent siis oleks vajalik ka lisakõlps: Following- See First (Jälgin – Kuva Esimesena). See tähendab, et kui midagi lehele postitan, siis ei lähe see sulle kui jälgijale uudisvoos kaduma.
Tore postitus, andis ideid juurde. Minu poiss on 2 a ja 9 k, aga puslede vastu on siiani huvi pigem leige. Ainult vaatan ja imestan nende üle, kes samas vanuses panevad kokku nt kas või 10-osalisi puslesid. Me kahest kaugemale ei jõua, pole üldse tema teema. Ei oska arvatagi miks.
Tere, Kätlin.
Mul on hea meel, et leidsid mõne idee siit postitusest. 🙂
Seoses puslehuviga. Eks jah inimesed ole erinevad. Mina olin lapsena väga suur puslede fänn, aga samas mul mees ütleb, et tema arvates olid pusled ühed ühed kõige igavamad mänguasjad ja tema nendega üldse ei mänginud.
Hästi pikalt ei tundnud ka Väikemees puslede vastu huvi. Natuke proovis seda ühe tükilist puslet alusele panna, aga kui kohe tükk ei sobinud, siis andis suhteliselt ruttu alla. Andsin talle siis proovida lihtsamaid puslesid, kus ongi näiteks ainult ringi kujund (peaks olema kõige lihtsam võimalik), kui tal just parasjagu mingisugust põnevamat tegevust ei teinud. Ükspäev järsku oskas. Kuskil 23ndal elukuu alguses. Siis pani kohe kõik kapis olevad ühe tükilised pusled kokku, järgnesid kahe tükilised. Samuti on näha, et ega ta veel väga osav ei ole, nt paneb ta kahe-tükilisi puslesid kokku õhus ja siis proovib selle õhus kokku pandud pusle kuidagi põrandale panna. Siiski tundub mulle, et tema jaoks on kõige tähtsam see pusle temaatika ehk siis autod on kindlasti rohkem huvipakkuvad kui lemmikloomad.
Eks siin olegi kaks varianti, kas mõelda, et ahh.. ju siis ei huvita teda ja mitte rohkem puslesid pakkuda või proovida leida pusle pilt, kus on kujutatud lapse jaoks hästi põnev teema. 🙂