Lastega Prantsusmaal (Pariis, Disneyland, Nizza) ja Monacos

Konnakoivad, Disneyland ja Lõuna-Prantsusmaa

Meie päevad Disneylandis ja Pariisis olid sisukad. Liigagi sisukad. Puhkusest oli asi kaugel, sest ärkasime igapäevaselt üpris vara ja magama läksime erakordselt hilja. Lisaks kõndisin iga päev 16 000-23 000 sammu, mis poleks hullu kui ma oleks saanud seda teha ilma, et peaks samal ajal lükkama lapsekäru (ehk siis koos lapsega u20kg). 

Esimesed kolm päeva olime Disneylandis, ühe päeva Pariisis, viies päev kulus meil reisimiseks Lõuna-Prantsusmaale ning seejärel olime Nizzas, Cannes ja Monacos. 

DISNEYLANDi kahes pargis

Disneylandis ööbisime Disneylandi Sequoia hotellis, mis on metsateemaline. Töötajad olid metsavahi riietuses, kasutatud oli pruune/rohelisi värve, hotelli ümber kasvasid sequoia puud ja oli jalutamiseks matkarada. Lastele meeldis väga ka hotelli bassein. Kokku on Pariisi Disneylandis kolm erinevat hotelli. Sügisel Halloweeni ajal olime mereteemalises hotellis ning lisaks on veel ka kõige uuem superkangelaste teemaline New York hotell.

Minu arvates on Disney hotell kallis ja kui oleks olnud minu valida, siis oleksin võtnud odavama koha ööbimiseks. Ma polnud ka kuigi vaimustuses hommikusöögist. Saab söödud, aga selle raha eest ootaks enamat. 

Siiski on Disney hotellil omad eelised: 

  • Näiteks asjaolu, et igapäevaselt saab hotellis kohtuda ühe tegelasega, nt Pluutoga, Donaldiga vms ja ootamise järjekord on võrreldes pargi järjekorraga imepisike. 
  • Näiteks kuna see asub pargile nii lähedal, siis peaaegu iga päev käisime lõuna ajal lastega hotellis lõunaund magamas. Magasime 2-3h ja see aitas vaatamata pikkadele päevadele püsida kõigil hea tujuga. 
  • Näiteks võimaldab see saada hommikuti 1h varem parki sisse. See tundub väike eelis, aga tegelikult jõuab selle 1h-ga päris palju sõite teha, sest siis on järjekorrad veel max 5 minutit. 
  • Näiteks võimaldab see teha söögikohtadesse broneeringuid juba kuid ette. 

Esimene vajalik asi Disney parki külastades on valmisolek järjekordadeks või plaan nende vältimiseks. Miks? Sest see pole kellelegi saladuseks, et inimesi on pargis palju. Iga päev. Kuigi oli just prantslaste koolivaheaja algus ja suvi, siis võrreldes Halloweeniga oli rahvast tegelikult vähem. Kõige pikemad järjekorrad olid 60 minutit (USA-s Disney pargis oleme kunagi seisnud ka 5h järjekorras!), ent kahe väikese rüblikuga ka tund järjekorras seista on katsumus. Seetõttu olime ostnud Fastpassid, mis võimaldasid Premier accessi ehk siis seda, et harva pidime ootama järjekorras üle 5-10minuti. Seetõttu jõudsime paljudel sõitudel käia laste soovil korduvalt. 

Teiseks sõidud. Miski, mis seekord mind isiklikult üllatas, oli see, et nii palju sõite läks keset sõitu katki ja/või oli paranduses. Kuna olime pargis mitu päevad, siis lõpuks õnnestus meil kõik sõidud läbi käia, ent ikkagi olid need pidevad katkestused ebaharilikud. Näiteks kummitusmaja sõit läks nii katki kohe sõitma hakates, et kõik inimesed evakueeriti sõidult. Pandigi tuled põlema, ükshaaval võeti inimesed vagunitest välja ja siis suunduti hanereas majast välja. Alles tunde hiljem saadi sõit uuesti tööle. 

Disney põhipargis olid lastel lemmikuteks sõitudeks kummitusmaja, piraadipaadisõit ja Buzzi tulistamisega sõit. Minu lemmikuks oli kaevandusesõit. Wald Disney Stuudio pargis olid laste lemmikuteks ämblikmehe sõit, Rattatoui sõit ja Toy Story alal parachute laskumine. Ka kohtumine Musta Pantriga meeldis neile väga – selleks pidi Superkangelaste alal broneerima online teel kohtumise. Minu lemmikuks oli Tower of Terror ning muidugi Lõvikuninga show! 

Üheks üllatusi toovaks asjaks oli seekord ilm. Ilmateadet ei saanud üldse uskuda. Iga päev lubas selget ilma ja 26-27 kraadi sooja, ent tegelikult ühel päeval pool päevast sadas paduvihma – 2 sekundit vihma käes oli nagu riietega dušši all – ja nii soe ei olnud tegelikult ükski päev. Siiski oli võimalik olla ilma kampsunita. 

Kolmandaks oluliseks komponendiks Disney pargis on toit. Parkides leidub nii kiirtoidu söögikohtasid, aga ka eelbroneeringu a la carte ja buffee restorane. Viimastesse saabki ainult broneeringuga, aga see broneering tuleb teha kuid ette. Samamoodi on ka hotelli restoranidega, näiteks käisime seal uues superkangelaste teemalises Disney hotelli restorani buffees söömas ja ainuke vaba aeg oli ühel õhtul kell 22.30. 

Buffeed on Disney pargis söögi osas parimad! Kummagis pargis on üks buffee. Walt Disney Stuudio pargis käisime taaskord Pym Kitchenis, mis on superkangelaste teemaline restoran. Pymi osakesed olid need, mida Sipelgamees kasutas väikeseks ja hiiglaslikuks muutumisel. Seega ka sealsed paljud toidud olid imepisikesed või hiiglaslikud, nt mini hot-dog, kõiksugu salatid, maiused eri suurustes jne. Kindlasti tasub võtta sealset klassikalist mokteili, sest see oli ka ülihea. Buffe hinnaks on u45 eurot inimene. 

Walt Disney Stuudio a la carte restoranidest käisime Rattatoui restoranis. Mul olid vist liiga kõrged ootused, lootsin toidust enamat. Hinnaks oli u40 eurot inimene. Ka põhipargis olev a la carte Printsesside kohvik jättis toidu osas leige mulje. Mul mehel oli kinnisidee sinna minna. Mina poleks läinud, sest no 125 eurot inimese eest maksta on ikka liiga palju. Miks selline hind? Sest seal saab kohtuda erinevate printsessidega. 

Printsessid pole kindlasti kahe väikese poisi lemmikuks. Väiksem tahtis kohtuda oma lemmiku Vaprakesega, aga kui Vaprake tuli, siis esialgu ta väga kartis. Pärast kuuendat printsessi oli lõpuks ka mu suurem laps valmis ütlema printsessidele oma nime ja ühega pilti tegema. Seega soojenemine võttis üpris kaua aega. 🙂

Kuna sellel päeval sai mu suurem laps 5-aastaseks, siis olime tellinud sinna restorani ka sünnipäevakoogi. Mees tellis valge šokolaadi ja maasikatega, aga toodi mango ja piimašokolaadiga. Teenindajad tulid ja laulsid sünnipäeva laulu kook käes. Ja muidugi: viies sünnipäev Disneylandis kõlab nagu üks unistuste päev! Sinna juurde veel rohkelt kingitusi poodidest. 🙂 

Disneylandi teenindajateks olevad prantslased on üpris viisakad, ent reeglitest kinnipidamises on nad kohati äärmuslikud. Näiteks läksime karusellile ning kuna varahommikul oli inimesi veel vähe ja kedagi ei olnud järjekorras, siis selle asemel, et kõndida sinka-vonka pikalt mööda piiritletud teed karusellini, siis läksime otse läbi osade järjekorra piirete. Selle peale seal olev töötaja väga kurjustad ja nõudis, et läheksime algusesse tagasi ja käiksime kogu järjekorra raja läbi uuesti sedasi “nagu peab”. Me ei teinud seda ja läksime sõidule. 

Vaatamata suurele rahvahulgale on Disneyland nii ilus!

Õhtune show oli võimas!

PARIISIS

Ühel päeval käisime ka metrooga Pariisis. Kuigi kasutasime ka Pariisis liigeldes metrood, siis sealsed vahemaad on ikka meeletud ja sammumist oli korralikult. 

Kuna oleme mehega kunagi kõik Pariisi suuremad vaatamisväärsused läbi käinud, siis seekord kõndisime vaid enamikest mööda: Eiffeli tornist, Louvre muuseumist. Küll külastasime uuesti Katakombe, sest seal olevad tohutud luude ja koljude hunnikud on tõesti võimsad. 

Tipphetkeks Pariisis oli minu jaoks Steni poolt välja valitud restoran, kus saime maitsta konnakoibasid (imemaitsvad!) ja tigusid (nagu seened, nii maitsvad!). 

Kogu kõndimise ajale sattus ka väiksema lõunauni, mida ta tegi õndsalt vankris. Samal ajal kui ta magas, siis suurem laps ja mees käisid ühel kunstinäitusel. Kõik koos käisime mehe soovil veel ühes vahakujude muuseumis. 

Prantslaste ajudeta olek ilmnes õhtul minigolfi minnes. Meil oli broneeritud ja ette makstud kaheksale inimesele kella 17.30-ks minigolfi rada ja rada kaks kella 18-ks. Me jõudsime neljakesi kohale kella 17.10-ks. Soovisime minna mängima, aga nad teatasid, et veel pole meie aeg ja peame ootama. Selge, ootasime. Siis kell 17.35 selgus, et nad ei lase meid rajale, sest meid pole kaheksa nagu broneeringus. Seda siis pärast seda, kui esimene prantslane käis sellist ebatavalist tingimust oma mänedzeriga arutamas. Et broneering on kaheksale ja seega nad ei saa nelja inimest sisse lasta. Selgitasime, et me ei tea millal ja kas ülejäänud neli inimest meie reisiseltskonnast jõuavad. Ma pole Steni ammu nii vihasena näinud kui nende tobudega suheldes (kolm prantslast üritas seda “probleemi” lahendada: broneering kaheksale, aga inimesi kohal neli). 

Tulemusena nad kell 17.45 ikkagi andsid meile golfikepid ja pallid ning saime rajale üks mängima. Asjaolu, et me ei soovigi golfi tulemusi spetsiaalsele lehele üles märkida, ajas nad täiesti errorisse. Mismõttes?! Aga te peate läbima rajad täpselt etteantud järjekorras?! Muud moodi pole võimalik. Ka rajal olevad mängijad olid šokeeritud ja tulid küsima, et kas tõesti me oleme juba rajad üks kuni neli läbinud?! Et juba läheme rajale viis?! (Tavaliselt teeme lastega minigolfis neid radasid, mis on parasjagu vabad, et lapsed ei peaks pikalt ootama). 

Kell 18 suundusime teisele rajale ning jõudis ka meie ülejäänud reisiseltskond. Nendele nad palle ega minigolfi keppe ei andnudki (kuigi meil oli makstud). Samal ajal kui lapsed mängisid, siis saabus meie juurde neljas prantslane, kes teatas, et nüüd peame me suunduma uuesti retseptionisse, sest neil on vaja panna meile mängimiseks käepaelad. Et ilma käepaeladeta mängida ei saa. Olime segaduses. Olime mänginud erinevatel radadel juba viimased 25minutit ja järsku oli vaja panna käepaelad. Ta selgitas, et kuna grupp ei olnud esialgu koos ehk kohal polnud korraga kaheksa inimest, siis ei saanud nad esialgu neljale inimesele käepaelu anda. Tuletan meelde, et lapsed tegid samal ajal juba viimast kolme rada. Saatsime ta viisakalt pikalt. Et meil on hästi. 

Seejärel saabus järgmine paanikas prantslane, kes teatas, et kuidas me üldse saame olla teisel rajal, kui tegelikult me peaksime alustama kõik koos esimesest rajast. Et temal läheb kogu broneerimise süsteem sedasi sassi. Tuletan meelde, et olime tegelikult täpselt sellel rajal ja õigel kellaajal nagu olimegi piletid ostnud. Ta ei tea, mida öelda järgmistele gruppidele (ootesaalis ei olnud kedagi). Noogutasime esialgu viisakalt, hiljem enam mitte. Vähemalt lapsed olid rahul minigolfiga. 🙂

Viimasel päeval lahkusime hotellist juba kell 10.30, et jõuda õigeaegselt lennukile. Lend lükkus edasi ja lõpuks jõudsime Lõuna-Prantsusmaal Nizzasse ja oma hotelli kella 19-ks. Seega kahjuks kulus üks terve päev reisimiseks.

LÕUNA-PRANTSUSMAAL 

Kokku olime seal neli päeva. Ööbisime Nizzas (ingl keeles Nice) Radisson Blue hotellis. Nagu tavaks saanud, siis meil oli toaga jama, sest konditsioneer oli katki. Õnneks saime uue toa ja siis veel uue toa. Kolimise käigus kaotasime oma elektrilised hambaharjad, mida keegi enam üles ei leidnudki. 

Ilm oli väga soe. Päike paistis, pilvi oli üliharva ning õues oli 31 kraadi. Päevitasime oma hotelli katusel basseini ääres. Lapsed nautisid basseini, aga ka merd (hotell oli kohe mere ääres). Seega väga soe ja mõnus. 

Üldmulje Nizzast oli puhas ja ilus. Võtsime üpris rahulikult. 

Mulle väga meeldis, et käisime kesklinnas ühes shopping keskuses. Me ostame tavaliselt kas midagi magusat ja/või käime mänguasjapoodides. Leidsin sealt nii ägedad Montessori pedagoogika materjalid, mis poistele ka nii meeldisid. Mul nii suur Montessori hoog jälle sisse tulnud. 

Meeldejääv oli lastele mõeldud kaks metsaparki. Ühes olid ägedad ronimis-ja liugulaskmisalad ja teises lisaks paljule muule ujumisalad.  

Restoranis süüa oli Nizzas suht kallis – 50 eurot nägu. Salati hind oli umbes 30 eurot. Pastad maksid umbes 35-40 eurot. Aga toit oli super värske ja maitsev. Need mereannid olid seal tõesti suurepärased! Ja magustoite oskavad nad ka hästi teha!

Käisime ka ühes sealkandi kiidetud Villa eri maade aedades jalutamas – need olid imekaunid ja iga 20 minuti tagant oli muusikaga purskkaevu show. Lastele ka väga meeldis.

MONACO-s Monte Carlos

Kaks päeva olime Monte Carlos, kus ka ööbisime ühes eriti uhkes hotellis. Sealne magamistuba lastele oli ikka päris eriline- polegi sellist varem näinud. Sten käis üks õhtu ühe mäo otsas, ma olin samal ajal poistega hotellis ja tellisime room service-ga toitu. 

Veetsime aega hotelli basseinis ning rannas. Poistele taas kord nii väga meri ja lained meeldisid. Isegi mina panin varbad vette. Ka seal oli väga ilus jalutada läbi erinevate parkide ja rannas olevas toidukohas Sexy Tacos oli toit imeline!

Käisime ka hästi kiidetud Okeanograafia muuseumis, ent see midagi erilist ei olnud. Jalutasime sisse ka kuulsasse Monte Carlo kasiinosse, aga muidu oli täpselt sedasi nagu arvasin: kõikjal ferrarid ja porsched ning kõik väga kallis. 


Kokkuvõttes jäid kõik reisiga rahule. ❤️

NB! Sooduskoodiga “anette” saad mu e-poes www.stoneagesleep.com mu eesti või inglise keelse raamatu “7 sammu lapse parema uneni” kuni 6.august kell 23.59, 27 euroga (sisaldab ka Eesti-sisest saatmist!).

About the author

Jäta kommentaar