2023 aasta kokkuvõte

See aasta on olnud niiii pikk… nagu mitu aastat pikk. Ei ole olnud kerge aasta. Võtsin sellel aastal palju uusi väljakutseid ning nagu ikka, siis ilmnes, et iga asja tegemine nõuab palju rohkem kui esialgu paistis või lubati. Nii ma siis rööprähklesin mitmel rindel ja vist olen elus.

UNEPROGRAMM

Blogisse jõudsin sellel aastal tavapärasest harvem. Aasta esimeses pooles kirjutasin oma Instagrami kontol @une_ekspert – küll kirjutasin Storydes, tegin küsimuste-vastuste voorusid ning lõin sisu postituste ja reelside näol. Näiteks iga kord küsiti umbes 70-100 küsimust ehk siis nendele kõigile vastamine oli päris .. aeganõudev. Eriti kui seda teha iga nädal. See Instagramis aktiivne olemine oli tegelikult päris stressirohke, sest kogu aeg keegi solvus millegi peale ning sain kõva koolituse selles vallas, mida tohib öelda ja mida ei tohi, millest tohib rääkida ja millest ei tohi, kuidas peab inimestega suhtlema jne. Näost-näkku suhtlemine on hoopis midagi muud kui selline lühikeste mõtete avaldamine, mida lubab Instagrammi formaat.

Aasta esimeses pooles jõudsin ma arusaamisele, et ma puht füüsiliselt ei suuda nii palju beebide unenõustamisi teha, kui soovijaid on. Seetõttu tegin otsuse: tõstan hinda ja loon põhjalikuma kursusepaketi, mis sisaldab endas nii kahte nädalat unenõustamist kui ka videomaterjale, grupikohtumist ja hilisemat tuge lapse une vallas. See oli parim otsus üldse!

Seega tegelesin kevadel enda beebi une videokursuse loomisega – kirjutasin tekstid, käisin stuudios filmimas, monteerisin videod, lõin juhendmaterjalid – seda seetõttu, et hoida kokku aega. Tundsin, kuidas pean unenõustamisel peredele ühte ja sama asja kogu aeg kordama, sest inimesed komistavad ikka ja jälle samade asjade otsa. Monteerimisprogrammi kasutama õppimine oli minu jaoks täiesti uue oskuse omandamine. Olen väga uhke nende videote üle, sest tegin need ruttu, alates ideest kuni valmis videoteni läks mul kolm nädalat ning teiseks ka sisuliselt said need minu arvates väga head.

Samuti hakkasin tegema tasuta kohtumisi, et paremini välja selekteerida pered, kellega sobin, kellel on liiga kõrged ootused, kellele pole nõustamist vaja, sest nende murele on X-kohas lahendus kirjas. Ühesõnaga hakkasin tegema perede seas selektsiooni. Jälle, väga hea mõte. Väga kasulikud on ka olnud iga-kuu mitu korda toimuvad grupikohtumised, kus uneprogrammis olevad pered saavad jagada rõõmu ja muret. Sageli olen seal rääkinud uut põnevat infot une teemal. Olen nii rahul uneprogrammi loomisega – tunnen, et saan igale perele pühenduda nii palju rohkem aega ja minna rohkem süvitsi. See võimaldab ka tuua paremaid tulemusi une vallas. Oehh.. puhas rõõm.

UNE VALLAS PODCASTIS, AJAKIRJAS, TELES, PEREKOOLIS, KOOLITUSED, JUHENDID

Käisin Terviseprogress Podcastis, kus rääkisin täiskasvanute unest. Seejärel käisin Dr.Ohhira probiootikumide Podcastis rääkimas mikrobioomi ja une seostest. Ajakirjas “Beebi” ilmus mu lähenemisest artikkel. Käisin rääkimas beebide magama aitamisest ERR-s Terevisioonis.

Tegin ka Ida-Tallinna Perekoolis koolitusi nii beebide une, seedimise kui ka vajaduste teemal. Beebide unest rääkisin inglise keeles. Kevadel oli päris tihti mul sellised päevad, kui esmalt olin 8-9h hambaravis tööl ja siis ruttasin perekooli loengut andma, kus andsin 1,5h-2h loengut. Alati küsiti hästi palju küsimusi ja oli väga tore. Ja siis õhtul kella 22 ajal tegin peredega unenõustamise kohtumisi. Siiski suvel tulid mul kõiksugu plaanid vahele ja ma puht füüsiliselt ei jõudnud enam käia Ida-Tallinna keskhaigla perekoolis õhtuti loenguid andmas. Tegin ka koolituse Ida-Tallinna Keskhaiglas perearstidele, ämmaemandatele – 6h rääkisin, hiljem hääl oli täitsa kähe. Käisin ka rääkimas une teemal SIETI-i ehk Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu suvepäevadel, kus leidsin palju mõttekaaslasi. Tegin paar koolitust erinevatele IT-firmadele, ühe ka inglise keeles. Olin ka Rahvatervise Akadeemias juhendajaks ühele toitumisteraapia lõputööle, mis uuris kas toitumisega on võimalik lahendada uneprobleeme. Esitlesin ka antud uurimistöö tulemusi Eesti-USA otolaryngology-pea ja kaela kirurgia ühendkonverentsil.

Hiljaaegu koostasin Riigihanke raames lastekaitsetöötajatele juhendmaterjali, et nad oskaksid ära tunda kui erivajadusega või puudega laps vanuses 0-18 aastat on unepuuduses, mis küsimusi vanemalt küsida ja kuhu selline laps/pere suunata. Vihje: kõigepealt perearsti, seejärel hambaarsti ning siis unenõustaja vastuvõtule. Jep, ka põletikulised hambad võivad häirida lapse und.

UNERAAMAT

Mu raamatul “7 sammu lapse parema uneni” on läinud sellel aastal hästi. Aprillis tegin uue trüki. Enamasti ostetakse raamatut poodidest, harvem ostetakse raamatut mu kodulehe kaudu kuigi olen väga-väga tänulik, kui ostad raamatu just kodulehe kaudu. 🙂 Kevadel pusisin raamatu inglise keelseks saamisega. See oli peaaegu sama hull ettevõtmine nagu eestikeelse raamatu kirjutamine ja väljaandmine. Kõigepealt pidin leidma tõlgi, seejärel palkasin ühe firma, kus oli inglise keelt emakeelena rääkiv isik, kes siis kontrollis tõlgi tõlgitud osa üle. Ja mina siis pidin nii esimese kui ka teise inimese tekstid kogu aeg üle lugema, et nad kuidagi ei tõlgiks ega pööraks mu eesti keelseid lauseid vastupidiseks. Et ikka mõte jääks samaks. Ning seejärel tegi tööd kujundaja ehk siis kujundas kogu raamatu algusest peale – oli vaja teha graafikud ja joonised inglise keelseks, inglise keelne tekst on palju pikem kui eesti keelne ehk raamat tuli pikem. Ka seal ilmnes mitmeid takistusi, aga valmis see sai! Olen saatnud raamatut Ameerikasse, Hollandisse, Taani..

Suvel hakkasin suure hurraaga valmistama raamatut ette Amazoni turule viimiseks, ent sealt tuli selle aasta suurim ämber. Ma olen elus teinud igasugu keerulisi asju, aga midagi nii keerulist kui Amazoni maailm – vot see lõi mu täiesti rivist välja. Ma ei mäleta, et ma oleksin nii palju nutnud kui seal erinevaid vorme täites. Täiesti lootusetu tunne. Lasin ligi 500 inglise keelset raamatut trükkida ja oli plaan need saata otse Amazoni lattu (Amazoni Euroopa ladu asus mu Poola trükikojast u1km kaugusel), aga asi oli nii hull, et panin kogu Amazoni asja ootele. Ma ei saanud selle mitmetasemelise maailma süsteemidele pihta. See on nagu uue keele õppimine. Täiesti uus maailma, ülikeeruline, üli suure konkurentsiga, kõik seal reklaami ostmine jne. Et Amazonis läbi lüüa peab seda maailma tundma.

Kogu raamatu ümber tegemine e-raamatuks ja siis trükifailide üles laadimine osutus väga keeruliseks. Soovisin, et näiteks USA-s oleks raamat print-on-demandina ehk kui inimene ostab USA-s mu raamatu, siis Amazon ise trükib selle. Ühesõnaga selgus, et see hetke raamatu trükifail ei sobi nende formaadiga ja pean kogu raamatu tegema teise suurusesse ehk siis mega suur lisatöö uuesti raamatu kujundajale. Kokkuvõttes, pean ennast natuke koguma, sest midagi nii hullu ette võtta kui raamatu saamine Amazoni turule, see… on .. hullult keeruline.

UNEÕPE

Suve alguses alustasin ka unenõustaja õppe teekonda. Miks? Sest soovisin saada mingi paberi ja lisateadmisi. Uni on tervise vundament ning mulle tundub, et see on ülioluline blokk, mis jäi arstiteaduskonnas õpetamata. Seetõttu suhtusingi sellesse nagu osasse, mis jäi õppes käsitlemata. Nii öelda arstina täiendõpe. Esialgu mõtlesin minna õppima vaid täiskasvanute und, et oma silmaringi laiendada, kuidas erinevad täiskasvanute terviseprobleemid unega seostuvad, näiteks ülekaal, uneapnoe, refluks jne. Valisin instituudi, mis on täiskasvanute uneõppe vallas maailmas üks väga hinnatuid: Holistic Parenting and Health Institute USA-s.

Seejärel mõtlesin võtta Austraaliast beebide unenõustaja õppe, aga viimasel hetkel otsustasin ümber. Lõpuks võtsin beebide unenõppe sealt samast kust täiskasvanute õppe. Ainsana maailmas saavad selle õppe lõpetanud ka rasedate unenõustaja väljaõppe. Mul väga vedas, sest selgus, et seal õpetatav ei olegi klassikaline unekool ehk beebide nutma jätmine ja magama õpetamine, vaid tegu on väga tervikliku lähenemisega.

Enim avardas õpe mu silmaringi selles vallas, kuidas rasedus, sünnitus, kodune vaimne keskkond saab mõjutada lapse und. Täiskasvanute une vallas saabus mõistmine, kuidas kehv uni on üheks vundamendiks, et inimesel tekiksid probleemid vererõhuga, diabeet ei alluks kontrollile või ilmneksid relfuksi sümptomid.

Õppes oli kirjas, et kummagi sertifikaadi saamiseks: Adult Integrative Sleep Coach ja Pregnancy and Child Sleep Consultant Certificationi jaoks peab läbima u 180 tundi õpet. See ei tundunud hull kuni selgus, et tegelikult on õppe maht umbes topelt. Iga nädal oli kummagis programmis u 6-8h jagu videosid vaja vaadata ning lisaks teha iga nädal ka kodutöid pikkusega u3-5lk. See teooriaõpe kestis 10/16 nädalat ja sellele järgnes praktiline õpe ehk juhtumite arvutelu. Seal läks asi täiesti hulluks. Mu sügis on olnud nii jube, et seda on raske sõnadesse panna. Igal nädalal toimusid kummagis õppes 2-3h pikkused live seminarid arutamaks kodutöid. Siia juurde tuli igaks kohtumiseks kirjutada inglise keeles 5-15lk pikkuseid kodutöid. Neli kuud iga nädal kodutöid sellises mahus esitada on tappev.

Mõned näited, mis me käisime läbi rasedate ja beebide unenõustamise õppes: lesbipaari juhtum, koduvägivalla juhtum, sünnitrauma juhtum, mitmikud, kõiksugu puuetega lapsed, eri vanuses lapsed ja neile päevakavade koostamised (3-kuune, 7-kuune, 3-aastane jne), raseda juhtum, tugisüsteemiga konflikti juhtum, ema ärevuse juhtum, enneaegse beebi juhtum jne. Täiskasvanute uneõppes oli näiteks ühel nädalal fitnessiga tegeleva naiste unejuhtum – selleks pidime esmalt tegema paar lehekülge ülevaate, mis erinevad fitness liigid on olemas, mis on teadusuuringutes seda tüüpi fitnessi harrastava inimese terviseriskid, mis und mõjutavad ja siis soovitused. Lisaks uneapnoe, refluksi ja rahutute jalgade sündroomiga patsientide käsitlusest. Teismelised, aktiivsus-ja tähelepanuhäirega ja autismiga laste une käsitlus jne.

Ühesõnaga väga-väga silmiavav. Kõige rohkem andsid mulle motiveeriva intervjueerimise rollimängu seminarid, kõiksugu videod selle kohta ehk kõik see, mille tähtsust arstiteaduskonnas õppides mainiti, aga mis jäi seal väga pindmiseks ja kaugeks. Seega kaks lõputööd veel teha (kumbki u90lk pikk) ja saangi endale kaks põnevat paberit juurde. Teadmised kogu eluks. 🙂

REISID

Sellel aastal algas aasta Marokos, kus veetsime aastavahetuse.

Suusareis märtsis oli Austriasse. Suvel käisime Saksamaal Legolandis, Pariisis Disney pargis, Londonis Harry Potteri muuseumis, Monte-Carlos. Sügisel käisime perega paar päeva mehe tööasjus Soomes. Käisin sügisel ortodontia teemalistel koolitustel Riias ja Vilniuses. Väga palju reisisime perega ka mööda Eestit: Kihnu saarel, Pärnus mitu korda, Tartus, kusjuures iga reis oli meil ikka 4-7 päeva. Seega reisimist oli sellel aastal omajagu.

LAPSED JA KODUÕPE

Olin väga palju lastega sellel aastal kodus. Sügisest hakkas ka väiksem käima lasteaias, kus tal läks ülihästi. Ta leidis endale kohe palju sõpru ning talle väga meeldib seal. Ta on see, kes ei taha õhtuti lasteaiast ära tulla ning õhtul uinudes mõtleb, millal juba saab uuesti lasteaeda minna, sest sõbrad juba ootavad! Kahel nädalal pidid nad käima viis päeva järjest, aga muidu ikka organiseerisin oma tööd ja tegemised sedasi, et nad saaksid käia max 3-4 korda nädalas. Imekombel püsisid nad sügisel enam-vähem terved ehk otseselt nende haiguse tõttu ma tööpäevi ära jätma ei pidanud. Jah, nii mõnigi kord jätsin nad koju, kui mul oli unenõustamiste päev. Saime kuidagi hakkama.

Tegime ka sügisel koduõpet, mida ma ei jõudnud siia blogisse kajastama. Mu lemmikuks oli maakera teema – laulsin neile mandrite laulu, õppisime ookeane, tegime meisterdusi.. ohh.. hästi põnev.

Aga palju planeeritust jäi ka kahjuks tegemata. Ega ideaali ei saa, et kodus jõuab kõike ja tööl ka kõike. Samas ma ei tunne, et lapsed oleksid olnud kuidagi hüljatusse jäetud mu tööde kõrvalt. Pigem nad ongi nii palju iseseisvamad ja neil on omad mängud, mida nad kodus pärast oma lasteaiapäeva rõõmuga mängivad.

See on nii tore, kuidas nad minuga hommikuti, lasteaiast tulles ja enne uinumist mõtteid jagavad. Tavaliselt mina viisin lapsed aeda ja läksin ka järgi. Viimane kuu läks käest, aga üldiselt jõudsin neile järgi kella 16.00-16.30 ajal, mis oli üks eesmärk, mida suutsin enam-vähem täita. Suurema lapse lugemisega oleme vaikselt tegelenud, aga võiks rohkem. Väiksema lapse tähtede õppega olen ka vaikselt tegelenud, u 5 tähte on selged, aga võiks rohkem.

Lisaks leidsin sügisel lastele lapsehoidja, kelle abil saime iga kuu mõned korrad mehega nautida kahekesi aega. Nt käisime kinos, massaažis või mängisime lauamänge. Lastele nii ta meeldib, alati ootavad ta tulekut väga.

HAMBARAVI

See aasta jääb mulle tegelikult meelde just hambaravi vallas, sest tegin mitmeid ägedaid suuri töid. Samuti sain tõdeda, et kõiksugu unenõustamise ja unega seotud tegemised on finantsiliselt üpris mõttetud kui võrrelda seda hambaravis teenitava palgaga. Minu igapäeva töö hambaarstina:

Lisaks läksin uuesti tagasi tööle hambaarstina kliinikusse, kus töötasin enne lapsehoolduspuhkusele minekut ja tegin ühe nii suure muutuse, et ise ka ei usu. Tagasi minek oli esialgu raske, sest oli vaja tellida kõiksugu instrumente ja materjale, mida igapäevases töös vajan. Seda lisaks paljudele muudele pisidetailidele, nt tööriiete tellimine, IT-alased muutused, uute reeglitega tutvumised seoses koolituste ning Tervisekassasse arvete edastamistega, röntgenpiltide edastamine Pildipanka, laborite tarneaja osas suhtlus jne.

Kõik sai alguse augustis, kui sain sünnipäeva kingiks ühe une teemalise raamatu. Selgus, et see oli tegelikult lisaks unele ka hingamise ja hambaravi teemaline raamat. Kuidas on uni seotud hammastega? Nimelt need samad tegurid, mis ei lase meil tuua head und mõjutavad ka meie hingamist ja suuõõne arengut lapseeas. Kui miski häirib meie suuõõne arengut beebi-ja lapseeas, siis tulemusena tekivad probleemid sellega, et hambad ei mahu rivvi ära, käivad valesti kokku jne. Näiteks kui lapsel on kogu aeg nohud, allergiad, siis hakkab ta suu kaudu hingama ja see mõjutab ta lõualuude arengut. On võimalik lõualuusid “suuremaks saada”, mis toob lapsele parema hingamise ja ilusama näo. Või täiskasvanutel hakkavad valutama ja vajavad juureravi sageli just need hambad, mis on kõige rohkem rivist väljas.

Aprillis ja mais käisin ortodontia koolitustel, et võimaldada täiskasvanute ortodontilist ravi ilma breketiteta. Teen koostööd Ordoline firmaga. Mina edastan neile kõik vajalikud röntgenid, fotod, patsiendi ja minu ravi eesmärgid, Itaalia ja Saksa ortodondid teevad raviplaani ning kui kõik sobib, siis nemad prindivad kaped, mis aitavad patsiendi hambad soovitud lõpptulemuseni. Mina teostan ravi kontrolli. Sellega on läinud siiani väga hästi.

Aga see ei olnud suurim muutus. Suurima muutuse käivitajaks sai see, et ma läksin hullult närvi paari ortodondi peale, kes tegid paarile mu lapspatsiendile ortodontilist ravi. Sellel aastal nutsin kaks korda. Ükskord selle Amazoni asjaga jamades ja teine kord nähes ühte oma lapspatsienti, kellele tehakse ortodontilist ravi. See ravi on nii kohutav, et hakkasin nutma. Tunnen seda last 7 aastat, ta on nagu mu enda laps ja näha, kui halba ravi on läbi aastate talle tehtud ning mis on hetke raviplaan. Olin nii šokis. Ma varem ei vaadanud laps patsientidel hambumust nii põhjalikult, suunasingi lihtsalt ortodondi juurde ja usaldasin, et ju seal tehakse parim ravi. Patsiendid ju ise alati ei oska ka märgata, kui nende nägu tehakse koledaks (hambad viiakse sissepoole ja ülahuul vajub sisse) või hambad liigutatakse täiesti viltu. Või oodataksegi nii kaua, et siis ei olegi võimalik enam nii head tulemust näo osas saada. Samuti ei saada sageli aru, kuidas lõualuude suurus mõjutab hingamisteid ja need omakorda und. Ning kõik, mis mõjutab und, vajab kohest sekkumist. Seega on ortodondi võimuses rikkuda kui ka parandada inimese profiili, muuta nina ja lõug visuaalselt suuremaks/väiksemaks kui see tegelikult on ja mõjutada inimese edasist elukvaliteeti tänu hingamisteede kitsamaks/laiemaks muutmisele. Tundsin end nii vihasena, pettunult ja abituna.

Loomulikult on palju super häid ortodonte, aga nende järjekorrad on nii pikad, et nende vastuvõtule ei saa. Lihtsalt ei saa. Helistad, aga ei panda isegi järjekorda. Seega pole mõtet neid isegi nimetada, sest nende juurde aega ei saa. Hambumusprobleem on laste seas nii levinud ja probleem on aina süvenemas tingituna meie elustiilist. Seega otsustasin, et aitab jamast. Minu lapspatsiendid peavad saama endale ilusa laia naeratuse ja hästi arenenud näod.

Hakkasin õppima ortodontiat: tellisin endale ortodontia residentuuris kohustuslikud raamatud, lugesin neid, uurisin müofunktsionaalse teraapia ja erinevate ortodontiliste aparaatide kohta, käisin Riias koolitusel ning loodan minna kui mitte uuel, siis üle-järgmisel aastal õppima ortodontia residentuuri. Kohapeal pean välismaal käima suhteliselt vähe, elan ikka Eestis edasi.

Suureks abiks igapäevaselt on olnud mu õde, kes on hambatehnik ning olles spetsialiseerunud just laste ortodontilistele apraatidele (selliseid inimesi on Eestis kokku äkki 10tk) valmistab igapäevaselt selliseid aparaate. Samuti mu hambaarstist ema, kellega olen samuti väga palju juhtumeid läbi arutanud, sest tema ajal õpetati ortodontiat põhjalikult kõigile hambaarstidele. Jah, esimesed paar kuud olid hullumeelselt rasked, nt õppimaks keele funktsioonaalsuse hindamist, müofunktsionaalse teraapia, erinevate lahenduste kohta, aga nüüd juba palju kordub. Vähemalt enda lapse hambad olen saanud juba nii-nii ilusaks! Ka ämm märkas just, et lapse ülahuul on ilusamalt kui varem! 😀 Olen juba mitmel patsiendil saanud suhu nii palju ruumi juurde ja sellega ennetanud mitmel patsiendil keeruka ortodontilise ravi. Siiski on see alles algus. Breketeid ma ei pane – see on ikka ortodontide rida, aga esmast abi saan juba anda ilusama naeratuse arengu suunas. Olen ise hästi põnevil. Mulle on sattunud hästi motiveeritud patsiendid ja see on meeletu võit. Lisaks teen samme, et saada residentuuri sisse.

Teine suur muutus oli see, et hakkasin tegema lastele narkoosis hambaravi. Seega kõik lapsed, kellel on hammastega lootusetu seis või misiganes põhjusel ei tee koostööd – saame ilusti kõik korda teha. See on võimaldanud mul lastele teha üpris keerulisi ravisid – ärkvel olevad lapsed pole tavaliselt nii koostööaldid, et oleks võimalik teatud ravisid teha. Näiteks tulebki põletikuga hammas välja tõmmata, sest korralik juureravi pole tavaliselt võimalik kuigi see hammas peaks suus olema veel 5-7 aastat.

Oma aja ja energia võttis hambaravi dokumentatsioon, kus nõuded on aina lähemal USA tasemele. Väga tavaline on see, et olen 9h tööl ja pärast õhtul kirjutan 1-2h veel ravikaarte. Iga ravikaart on nagu mingisugune essee, et kõik oleks juriidiliselt korrektselt dokumenteeritud. Ühesõnaga kuigi tundide mõttes tundub, et ma ei käigi palju tööl, siis tegelikult on tööd tehtud ikka liiga palju.

RAAMATUD, FILMID

Sellel aastal ma kuigi palju raamatuid lugeda ei jõudnud. Lugesin läbi vaid need:

“Die with Zero”- raamat sellest, kuidas kui oled juba aastaid investeerinud, siis mis hetkel ja miks peaks hakkama keskenduma kulutamisele. See pani mind mõtlema läbi asjad, mida soovin elus teha ja mis hetkel elus soovin neid teha. Sain teada, et soovin elus teha asju, mida saan teha põhimõtteliselt igas eas.

”Breathe, Sleep, Thrive: Discover how airway health can unlock your child’s greater health, learning and potential” – see raamat on mega-mega!

“Why formula feeding matters”- lugesin, et paremini mõista ja informeerida enda unenõustamise kliente, kes annavad lapsele piimasegu, nt ma ei teadnud, et piimasegu valmistamise protsess peaks olema niivõrd hügieeninõudeid järgiv.

“Jaws: The Story of a Hidden Epidemic” – lugu evolutsioonist ja sellest, miks inimeste näod ei arene nii nagu peaks ja hambad ei mahu ära, ülipõnev!

Filme vaatasin sellel aastal kindlasti vähem kui eelnevatel aastatel. Meelde jäid Barbie film ja Avatari teine osa. Samuti elasin iganädalaselt kaasa “Eesti otsib superstaari” osalistele.

MIS EDASI UUEL AASTAL?

Uue aasta alguses täitub üks mu elu unistusi: Disney kruiisile minek kariibi vetes. Ootan seda juba nii väga!

Pean tegema ära enda lõputööd unenõustamise vallas, mõlemas õppes. Ühe õppe lõputöö on peaaegu valmis. 🙂

Pean panema enda inglise keelse uneraamatu müüki Amazoni, aga see ajab mulle hirmujudinad peale. See on mu järgmise aasta kõige hirmsam ettevõtmine!

Uuel aastal ootavad mind mitmed une teemalised esinemised – kas pole põnev, et saan nii palju näiteid tuua just sellest, kuidas uni mõjutab suutervist ja suutervis omakorda und?

Ees ootab ka IELTS-i test ehk inglise keele test, et saaksin minna välismaale residentuuri õppima.

Plaanime minna uuel aastal mitmeks nädalaks Hiina reisile – mu teise elu unistuse täitumine: jõuame uudistama nii rippuvaid mägesid, Hiina müüri, Hong Kongi kui ka Shanghai Disneylandi.

Väiksemale pean õpetama tähed selgeks ja suurema saama lugema. Lisaks on mul mõned soovid seoses sellega, et lapsed hakkaksid käima rohkem trennis.

Saad kuulata Podcaste, kus käisin unest rääkimas siit: www.stoneagesleep.com

Instagramis: @une_ekspert

Mu alla 5-aasaste uneraamatu leiad siit: www.stoneagesleep.com

Kuidas Sul see aasta kulges? Mida põnevat Sa sellel aastal siit blogist leidsid enda jaoks? Ehk mis teemalisi postitusi meeldib sulle enim lugeda?

Kui soovid edaspidi meie toimetustega kursis olla, siis soovitan liituda meililistiga. 😉