2022 aasta kokkuvõte

Olen juba mitu päeva üritanud peas seda aastat kokku võtta ja nüüd siis panen mõne mõtte kirja ka. On olnud ebatavaliselt pingeline aasta, sest olen ennast hästi palju ebamugavustesse surunud ja end ületanud. Vaadanud enda hirmudele silma ja liikunud otsesuunas sinna kohta, mida kardan.

Pole kahtlust, et Ukraina sõda raputas maailma. See šokk pole siiani vaibunud ja tõi arusaamise, kui habras meie eluke ja vabadus on. Ja kui julmad võivad olla inimesed kaasinimeste suhtes. Lisaks energiakriisi teke ja sellest tingitud inflatsioon ning euribori tõus – see mõjutas ka meid. Sellel aastal muretsesin rahaasjade pärast ikka rohkem kui tavaliselt.

Kindlasti oli siin oma roll ka sellel, et mul lõppes veebruaris emapalk ja tundus mõeldamatu hakata käima tööl sama koormusega, mis enne lapsi. Seega pidin leidma teisi koduseid viise sissetulekute suurendamiseks ja väljaminekute ülevaatamiseks.

Ka investeerimismaailma sukeldumine lisas pinget, sest soovisin ka midagi iga kuu investeerida. See tõesti tõi need finantsteemad igakuiselt kuidagi eriti valusalt lauale. Siiski olen väga rõõmus, et selle teekonna ikkagi ette võtsin, sest tulemused on olnud minu ootusi ületavad. See alateadvuse jõud on ikka mega. Investeerimisaasta kokkuvõte ilmub mul peagi. 🙂

Pole kahtlust, et suur osa aastast tegelesin tegelikult raamatuga. Jaanuar-veebruar muudkui kirjutasin ja lihvisin erinevaid peatükke. Veebruariks oli mul raamatust kopp ees ja siis märtsis testlugejad viskasid ka raamatule pilgu peale andes mulle rohkelt tagasisidet. Tegin nende tagasiside põhjal mitmeid muutusi, kirjutasin peatükke ümber ja juurde. Juuniks sain raamatu valmis ja raamat läks toimetajale lugemiseks. Augusti lõpus hakkas kujundaja raamatuga pihta ja siis selgus karm tõsiasi: toimetaja oli teinud eriti halba tööd. Olin täiesti löödud. Raamat kubises õigekirja vigadest. Nädal aega iga öö ja päev muudkui tegin parandusi kuni kujundaja leidis mulle uue toimetaja, kes tegi imeinimese kiirusel raamatuga imet. Kirjutasin ka ise mitmed peatükid sellel ajal veel ümber/juurde, sest perfektsionist minus ei olnud osade kohtadega rahul. Kogu kujundamine oli ka palju raskem kui arvasin, sest neid nüansse oli ikka meeletult! Raamatu pealkiri ja kaanekujundus muutus vähemalt seitse korda! Tegin ju ise ka skeeme, tabeleid ja otsisin fotosid ja ikoone raamatusse. Kõik viitamised jne. Uhh.. hull töö! Oktoobris saime raamatu trükki ja novembriks oligi raamat valmis! Milline lõputu ootamine ja räige, kui palju tööd raamat nõudis!

Sinna vahele jäi ka Hooandja projekt, mis oli vist mu selle aasta üks jubedamaid kogemusi. Nii väsitav! Kogu see video tegemine, pidev sotsiaalmeedias pildis olemine, turundus… uhh.. jube! Et selline ebakindluse hetk, et kas üldse keegi toetab ja tahab seda raamatut. Aga projekt sai ilusti hoogu, tegelikult läks kõik hästi ja olen rõõmus, et selle ikka tegin! Mitmed hooandjad on maininud, et see oli nii tore, kuidas neile muudkui kirjutasin ja hoidsin neid kõigega kursis. 🙂 Kohtusin tänu sellele nii toredate inimestega!

Aasta viimased kaks kuud on olnud päris hullumeelsed. Tegin raamatuesitluse, suhtlesin raamatupoodidega, viisin ise raamatuid lattu, tegin endale ise kodulehe, saatsin üle 350 paki üle Eesti- küll saatsin kogemata mõne paki Jüri asemel Võrusse, kellel oli vale telefoninumber antud ja siis oli vaja sellega tegeleda, siis saatsin kogemata kellelegi mitu raamatut jnejne. Novembris ja detsembris peaaegu iga öö viisin raamatuid pakiautomaati. Hetkel saab raamatuid osta Apollo ja Rahva Raamatu poodidest üle Eesti. www.stoneagesleep.com lehelt saab ka osta.

Samal ajal üritasin olla ka Instagramis natuke süsteemsem tegutseja. Lõin @une_ekspert konto ja hetkel on seal üle 900 jälgija. Olen selle kaudu tuttavaks saanud nii paljude toredate inimestega! Käisin rääkimas Beebipuhveti podcastis, tegin videokoolitusi Lapse Heaolu Arengukeskusele hammaste, seedimise ja lapse une teemadel. Ootan neid juba suure põnevusega. Lisaks tegin loengu perearstidele, mis läks ülihästi! Esinemine on ikka palju rohkem mu mugavustsoon, kui turundustegevus. Kuigi tuli välja naljakas seik, et üks beebide unenõustajate firma tahtis mind suvel endale copywriteriks saada ehk siis ju on minus väliselt kübeke turundusinimest. 😀 Ise seda ei tunne.

Ka peredele unenõustamise tegemine oli minu jaoks midagi uut sellel aastal. Nõustasin ainuüksi novembris 10 pere! Reaalselt mõnel päeval oli kolm nõustamist järjest. See oli emotsionaalselt ikka väga raske, sest inimestel on väga raske! Samuti pani mind see mõistma, kui oluline on uneteema. Ja kindlasti ka see tunne oli uus, et ma küll annan inimesele soovitused, aga see, kas ta neid teeb..Ja kas ta saab ka neist soovitustest aru samamoodi nagu ma mõtlesin. Samas oli see ka väga silmiavav, sest pani mõistma, mis on inimeste peamised komistuskohad parema une suunas. Issanda loomaaed on ikka kirju ja mõne asja peale ei tulegi, et ka niii on võimalik asjadest aru saada või nii teha. 😀 Ja nii mõnelgi korral ütles mu vaist mulle õigesti, et inimene polnud olulisi asju maininud, aga tegelikult nende tegurite pärast ei saanudki uni paremaks minna. Aga kindlasti oli peredega koostöötamine väga silmaringi avardav ja huvitav. Seega, kui oled lapse unega hädas, siis viska pilk teenustele peale. 😉

Järgmiseks aastaks on mul esinejana nii mitmed esinemised, seminarid ja koolitused planeeritud, et tundub, et tuleb üks kapist väljatulemise aasta. Tundub, et raamat inimestele väga meeldib, soovitavad sõpradele, müüginumbrid on ka täitsa head ehk tundub, et kevadel pean tegema uue trüki. See on muidugi suur pingelangus, sest kes see ikka tahaks kirjutada raamatut, mis kellelegi ei meeldi või mis ei too kasu. Tagasisidet on tõesti olnud toredalt palju. Nii inimestelt, kellel on lapsed kui ka neilt, kellel ei ole. Aitäh teile selle eest!

Aga uneteemad on vaid üks osa mu selle aasta elust. Kui tundub selle kõige taustal, et hambaravisse ma ei jõuagi, siis nii see pole. Arvutasin kokku, et umbes 27% enda ärkvelolekuajast kuus tegelen sellega. 😀 Üritasin sotsiaalmeedias rohkem jagada oma töid hambaarstina, sest tundus, et olen olnud liiga tagasihoidlik selles vallas, et mu sõbrad ei teadnudki, millega hambaarstina tegelen. 😆🙈 Selles mõttes oli aasta lõpupoole ikka mega tore, et peaaegu iga päev käis keegi sõber või tuttav või ta laps mul patsiendiks. Nii tore on sedasi tööl käia kui oled koos sõpradega. Ja kuidagi väga normaalsed patsiendid on ka sattunud viimasel ajal. 🥰 Mõnus!

Hambaravi vallas kirjutasin kaks artiklit eriala ajakirja. Käisin kolmel koolitusel, sinna hulka suvel Hambaarstide Päevadel, mis tähendas kaks päeva hommikust õhtuni loenguid. Enim inspireeris mind RipeGlobali eesvedaja dr Lincoln Harris ja temalt saadud nõuanded proteesimise vallas. See oli meeletu sisemine muutus, mis väljendus töökiiruse poole kiiremaks muutumisel. Erialaselt võtsin vastu uusi väljakutseid implantoloogia vallas ning alustasin taas proteesitöid. Pärast teist last ja aasta kodusolemist muutus hambaravi kuidagi nii kergeks. Protseduurid, mida varem pelgasin muutusid järsku nauditavaks puhkuseks, zen-ks. Hakkasin töötama ka skänneriga ehk enamasti võtan jäljendeid nüüd digitaalselt. Laboriga oli mega hea kontakt, mis oli meeletu pingelangus. Hästi suur rõhk läks implantaatide ümber põletiku ravima õppimisele ja implantaadi kroonide tegemisele ning väljavahetamisele. Väga väljakutsuv teha peensusteni selgeks kogu see mutrite, kruvikeerajate ja poltide maailm! 😀 Aga põnev oli! Olen ikka mega rõõmus, et olen nii ägedat eriala õppinud ja iga päev töölt koju tulles on nii suur rahulolu hinges. 🥰

See aasta oli tegelikult erakordselt reisiderohke aasta. Ehk tegelikult üle kahe kuu aastast olime välismaal ja Eestisiseselt reisidel umbes kuu aega. Kokku siis kolm kuud reise. Arvestades, kui palju puhkasime, siis tegelikult jõudsin selle ülejäänud ajaga ikka päris palju tööd teha.

Ja mis seal salata, aga enamiku ajast olen ikkagi emarollis. Värvingi lastega pilte, mängib lauamänge, käime õues või kraamin ja kasin neid. Kodus väga suuri muutusi polegi olnud. Poisid mängivad aga ka kaklevad omavahel aina enam. Enamasti ajavad üksteist taga või müravad. Tülid tekivad tavaliselt sellest, et üks võtab just selle mänguasja, millega teine parasjagu mängis või peab hetkel enda lemmikuks. Seega peab neid ikka jälgima kuigi nendega on ikka juba palju lihtsam kui beebieas. Aga endiselt on nad nii nunnud. Kallistavad ja musitavad mind, nii hoiavad.

4,5-aastane Väikemees sai selgeks numbrid kuni 10-ni. Osasid neist oskab kirjutada. Oskab kirjutada enda nime, tunneb tähti ja tunneb ära sõna esitähe või üldse, mis tähed sõnas on. Harjutasime ka sõnade kokkuveerimist, aga see õnnestus vaid kolmetäheliste sõnadega. Viimasel aasta päeval sai järsku selgeks ka r-tähe ütlemise. Väiksem 2,5-aastane poiss sai värvid selgeks ja räägib juba päris kenasti. Enim oleme teinud temaga kleepsuraamatuid ja koos süüa, mänginud lauamänge. Magavad hästi, söövad hästi. Imetamise lõpetasin oktoobris ehk kui väiksem oli 2a2kuud. Ega ta päris valmis selleks ei olnud, aga läks nagu läks. 🙂

Blogis käidi sellel aastal lugemas umbes 115000 korda. Ilmus 20 uut postitust, osad raamatuga seotult:

Uuel aastal on plaanis teha mitmeid Euroopa reise, nt Saksamaale, Inglismaale ja Prantsusmaale. Ootan neid reise väga. Eriti ootan Londonis Harry Pottery teemalist show-d ja Saksamaal Legolandi.

Lisaks ilmub mu raamat inglise keeles. Hetkel umbes 25% raamatust tõlgitud ja toimetatud. See inglise keelses maailmas turundamine saab olema väljakutse. Ei tea kuidas täpselt saab, aga kindlasti saab!

Une vallas on mul järgmiseks aastaks päris mitmeid koostöid ees ootamas. Pean lihtsalt tegutsema, sest just tegutsemine ja julgus aitavad edasi.

Väiksemale lapsele plaanin tähed selgeks õpetada ja suurema lapse saada lugema. Väiksem hakkab sügisel käima ka lasteaias seega väljakutseid järgmisesse aastasse jagub!

Teretulemast 2023. Olen seiklusteks valmis!