Kõigepealt tuleb juttu natuke Montessori põhimõtetest, siis selle teaduslikust põhjendatusest, minu esimestest õppetundidest Montessori tegevuste vallas ning lõpuks nimekiri Montessorist inspireeritud mänguasjadest ja tegevustest vanuses 7-12kuud.
Kui Väikemees sündis oli meil mehega kokkulepe, et tema tegeleb mänguasjadega ning mina beebi riiete ja muu “vajaliku” valiku ja ostuga. Ilmselgelt ei olnud me esmavanematena kuulnud midagi Montessori pedagoogikast ega üldse mõelnud väga läbi seda mänguasjade värki. Mis seal ikka nii väga mõelda? Mänguasi on ju mänguasi, uus või vana. Peaasi, et oleks puhas ja ühes tükis. Nagu ikka, siis selgus, et ka mänguasja maailmale ja üldse lapsega tegelemisele võib anda mõtte ehk siis teha elu keerulisemaks, aga seejuures ka kõigile huvitavamaks – tere tulemast Montessori lähenemine! Põhiline ongi see, et mänguasi või tegevus arendaks mingisugust lapse oskust. Ei oleks niisama plastmassist piiksuv plönn (kuigi neid on meil küllaga).
Montessori pedagoogika mõtles välja Nobeli preemia saanud esimene Itaalia naisarst ja teadlane Maria Montessori üle 100a tagasi, kui ta jälgis ja õpetas vaimse mahajäämusega lapsi seejuures avastades, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem. Tänu oma metoodikale saavutasid need lapsed tavalastest hiljem paremaid vaimseid tulemusi. Hiljem hakkas ta rakendama seda metoodikat ka tavaliste laste peal kuigi nii mõnestki “tavalisest” lapsest, kes on õppinud Montessori metoodikat rakendavas koolis, on välja kukkunud omamoodi erilised, nt Amazon.com-i looja Jeff Bezos, Google loojad Larry Page ja Sergei Brin, Wikipeedia looja Jimmy Wales, näitleja Dakota Fanning ja The Sims arvutimängu kujundaja Will Wright jpt.
Maria Montessori lõi õpetussuuna, mis stimuleerib lapse enesekasvatust, võimaldab individuaalset lähenemist ning peab oluliseks õppimist läbi praktika. Selleks aga, et laps saaks maailma avastada on lapsevanema ülesandeks luua lapsele selline keskkond. Andagi “mänguasjad”, nt et saaks valada vett ühest kohast teise või panna päevast päeva muudkui rõngast pulga otsa. Aga kui lapse liikumisvabadust suuresti piiratakse, kui tal on vaid mõned pehmed ja “turvalised” tita mänguasjad, siis ei ole lapsel võimalust õppida. Laps on nagu käsn, mis hakkab ise eluks oskusi ja teadmisi omandama.
Loomulikult tekib küsimus, kas selline lapsega tegelemine ja keskkonna ettevalmistamine ka kuidagi viisi “kasulik” on? Või mis juhtub, kui lasta lapsel lihtsalt ise kasvada? Häid uuringuid Montessori pedagoogika kohta on vähe ja enamikusse neist tuleb suhtuda kriitikaga. Ühes uuemas, 2017.aastal, USA-s lastega vanuses 3-6 tehtud uuringust (neid testiti 3a jooksul 4x) selgus, et Montessori pedagoogikat jälgivas lasteaias õppinud lapsed olid võrreldes tavalasteaia lastega akadeemilises mõistes paremate tulemustega, neile meeldis õppimine rohkem ja nad olid orienteeritud saama osavaks (nt kui pärast kerge ja raske pusle aja peale kokku panekut anti veel võimalust harjutada, siis soovisid Montessori lapsed harjutada raskemat tüüpi pusle kokkupanekut). Montessori lastel oli tõenäolisemalt growth-mindset ehk siis arvamus, et isegi kui ta etteantud ajaga seda puslet valmis ei jõudnud, siis ta usub, et saab sellega ikkagi hakkama. Tegu on ühe äärmiselt olulise näitajaga ennustamaks, kas inimene saab edukaks ja kuidas ta eluraskustega toime tuleb. 4-aastaselt oli Montessori lasteaias õppinud lastel ka paremad tulemused täidesaatvates funktsioonides ehk siis suutsid nad ennast paremini kontrollida ja oma eesmärkidele pühenduda. Loovuses erinevusi ei esinenud.
Samas ilmnes uuringust teada tõde, et akadeemiline edukus on otseses seoses lapsevanemate sissetuleku suurusega. Ehk siis paremal elujärjel olevate perede lastel oli keskmisest paremad tulemused olenemata sellest, kas nad olid Montessori lasteaias või mitte. AGA Montessori lasteaias õppivatel lastel olid igal juhul paremad tulemused. Eriti oluline efekt oli lastel, kes olid pärit vaesematest peredest saavutades 3-aasta Montessori õppe tulemusel rikkamast peredest kontrollgrupi lastega peaaegu samaväärse tulemuse. Väike graafik sealt uuringust:
Muidugi on tore lugeda Montessori heast mõjust aju arengule, ent kindlasti on minu motivaatoriks ka lihtsalt asjaolu, et lapsega kodus oleks põnev toimetada! Ideed ju saavad ühel hetkel otsa. Ja et ka Väikemehel oleks põnev maailma avastada!
Kuna ma pole mingisugune Montessori vana kala, vaid selles vallas noor ja roheline, sukeldusin Montessori mänguasju ja tegevusi netiavarustesse uurima. Põnev ju lapsega huvitavaid asju teha, näha kuidas ta avastab. Esimene sukeldumine oli muidugi Pinteresti. Järgnesid kõiksugu Montessori teemalised blogid. Sinna võib nädalateks ära kaduda. Soovitusi on seinast seina, igaüks on üles pildistanud kogu oma mänguasjakogu ja väidab, et iga mänguasi on eluliselt vajalik, arenguks vajalik. Segadust tekitav. Aga pärast mõningaid ekslemisi olen jälle paari kogemuse võrra rikkam. Abiks on olnud ka Montessori nimeline Facebooki grupp.
Esimeseks õppetunniks oli minu jaoks teadmine, et väga oluline on last mängu ajal mitte segada, lastagi tal keskenduda ja uurida. Laps on nii öelda tööhoos. Kui ise oled keskendunud, siis ju ka ei meeldi, kui segatakse tähtsal hetkel. Sama on lapsega. Näiteks kui laps ehitab klotsidest torni ei tohi suvalisel hetkel teda segada, hakates tal mähet vahetama, tema tegevust kommenteerima, kas siis kiites või kritiseerides, kuidas see torni ehitamine ikka TEGELIKULT käib. Peab ootama, austama lapse tegevust, isegi kui see võtab tal aega. Selline lugupidav suhtumine aitab lapse keskendumisvõimel areneda. Alles siis, kui laps on keskendumise lõpetanud, alles siis sekkuma ja vajadusel siis vahetama ta mähkme.
Esimese hooga proovisin teha sensoorse mängu läbipaistvas kotikeses olevate silmamunade ja šampooniga ning peenmotoorika harjutamiseks augulisest anumast läbiaetuna karvased traadid. Väikemees oli sellel hetkel 8-kuune. Tundus huvitav. Mulle. Temal jätkus nende vastu huvi umbes täpselt 20 sekundiks. Mõtlesin, et ju see Montessori pole ikka päris “see”. Hiljem sain teada, et esimene sobib pigem 6-kuusele ja teine “mäng” pigem 1,5-aastasele.
Sellega sain oma teise, ent kõige tähtsama õppetunni: kõigepealt tuleb last jälgida. Vaadata, mis talle huvi pakub ja mis oskust ta parasjagu lihvib, sest huvitunud inimene õpib rõõmuga. Ja nii väikest inimest ei saa õppima sundida, miks peakski?! Ju ei olnud sellel hetkel tegu oskustega, mida ta sooviks arendada või oli juba õige aeg möödas. Laps ise valib endale tegevused, mis teda hetkel enim arendavad. Last peab usaldama. Ei pea last õpetama, vaid lähtuma temast. Võib ju öelda, et näe 6.kuusele valmista ette sellised “mängud ja tegevused”, aga lapsed on erinevad ja see ongi Montessori pedagoogikas nii tähtis – individuaalne lähenemine! Jälgisingi siis oma last. Vaatasin, mis TEGEVUSED talle huvi pakuvad. Tegevus peab andma edu tunde, sest kui see on liiga keeruline, siis ei taha laps sellega tegeleda, nt suuremasse klaaspurki paneb palle hea meelega, aga kitsamasse pilusse münte panna veel 10,5-kuune ei oska – läheb närvi.
Vaadates tema lemmiktegevusi mõistsin ka seda, et tuleb ikkagi ka ise uusi tegevusi ja mänge välja pakkuda ning seejuures teha paremat eeltööd, mis just selles vanuses ja arenguhetkes teemakohane ja huvitav on. Otsisin ja otsisin, aga ei leidnud sellist head nimekirja Montessorist inspireeritud tegevustest, kus erinevad tegevused oleks just alla ühe aastasele lapsele kuidagi minu jaoks loogiliselt oskuste arendamise kaupa kategoriseeritud. See nimekiri siin on päris hea, aga mitte täielik. Seetõttu koostasingi ise ühe Montessorist inspireeritud listi mängudest ja tegevustest, mis peaksid huvi pakkuma vanuses 7-12.elukuud. Tegu on ajaga, kui beebi hakkab vaikselt ringi liikuma, harjutab käte peenmotoorikat, aasta lõpu poole ka seismist ja teeb esimesi samme.
Vanus 7-12 elukuud:
1. Beebi meeli stimuleerivad tegevused ja mängud
1) Kuulmine – soov kuulda, mis helisid erinevad esemed teevad, kui neid raputada või maha kukutada. Nt. mis häält teevad muusikainstrumendid (kuljused, kõristid) – hea valik kaarelelulas, koduesemed (võtmed, lusikad, juhtmed, klaaspurk, veepudel, telekapult), klotsitorn ümberlükkamine või vee mahakallamine. Seejuures õppides põhjus-tagajärg seost, nt kallan tassi maha, siis terve põrand on vett täis. Klotsitorn on pärit IKEA-st, pulgakõristi Looduspere poest.
2) Haistmine. Nt. kuidas lõhnavad toiduained ja maitsetaimed, seebid, küünlad.
3) Kompimine koos maitsmisega.
Soovituslik on lasta kõik suhu panna, sest sedasi avastavad nad selles vanuses maailma. Jah! Las maitsebki mulda, et saada teada koos ema reaktsiooniga, et see on pähh.. või maitsebki brokkolit ja ema reageerib nämm.. 😁
#näputoittäieshoos alates kaerast, kiivist sibula ja karrini, enne söömist erinevate juur-ja puuviljade tervena uudistamine – peab ju uudistama ja katsuma, mis tekstuuriga on tegu!
mäng jahu ja muude teraviljadega,
maitsvad mängud (mäng värvitud makaronidega, “toiduliivaga”, jääkuubikute/ lumega, ),
2. Praktiline elu
– Avastuskorvid, kuhu on pandud temaatiliselt erinevad kodus leiduvad esemed, nt köögitarbed, metalsed esemed, erineva pehmusega kangad jne.
– Looduse avastamine – mulla, kivide, liiva, puulehtede, lillede katsumine
– Võimalus juua tassist, kasutada lusikat, enda lauda/suud ise lapiga puhastada, pesu viimine ühest kohast teise, toolil istumine (oluline on siinjuures protsess ja mitte tulemus).
3. Üldmotoorika
Selles vanuses harjutab beebi seismist ja valmistub esimesteks sammudeks, mis vajab ülakeha tasakaalu treenimist.
– Võimalikult palju lasta olla paljajalu, võimaldada liikumist ja selga mugavad riided. Eesmärgiks pole õpetada last kiiresti kõndima, pole soovituslik käest kinni sundida käima, vaid lasta tal ise end püsti ajada esemete najal.
– Ülakeha koordinatsiooni harjutamine (kõigepealt lükkab pallid peopesaga ja hiljem haamriga). Suuremad mänguasjad soodustavad kahe käega, väiksemad mänguasjad ühe käega haaramist.
4. Peenmotoorika
1) Objekti püsivuse õppimine/käe-silma koordinatsioon – ehk see, et pall/ema hetkeks kaob vaateväljast ei tähenda, et see/ta kaoks igaveseks.
– Karp palli ja kandikuosaga (box with tray and ball). Lisaks õpetab see palli haaramist ja eesmärgistatud lahti laskmist, et see kukuks karpi. Kõigepealt näita beebile ette, kuidas pall auku panna. Kui pall veereb välja, siis las ta ise upitab selle järele. Kui esialgu ei paku huvi, siis hiljem uuesti proovida. Isetegemise link siin. Kes tahab osta, siis müügil nt siin.
– erinevad karbid, millel on avatav sahtel (sliding top box, imbucare box). Aga loomulikult lubada ka kodus avada kõiksugu sahtleid. Müügil nt siin.
– peitusemängud, nt pusletükkide all olevad pildid, klapiga raamatute vaatamine.
2) Probleemi lahendamise oskuse harjutamine
– pulk, kuhu otsa saab rõngaid panna. Tõenäoliselt on nende värviliste ketaste pulga otsa panek alla aastasele veel päris keeruline ülesanne. Meil naudib laps pigeb ketaste pulga otsast ära võtmist. Lihtsam versioon, mida oleme teinud: WC-paberi “südamikust” ketaste lõikamine ja kuna need on laiemad, on neid lihtsam pulga otsa panna.
– Esimene pusle. Enne kui õpib puslet paika panema on vaja harjutada pusletüki eemaldamist. Ring on algajatele parim. Näita talle, kuidas seda tagasi panna. Anna võimalus avastada – pangu seda suhu ja kopsigu erinevaid tükke omavahel. Kahe asja kokku löömine on ka oluline oskus – peab kasutama seejuures mõlemat kehapoolt. Üllatusena võib sinna pusletükkide alla kleepida perekonnast või lemmikloomadest pilte. Pusle klotside haaramine arendab ka pintsetihaaret. 10,5-kuuse jaoks veel keeruline, aga talle meeldib neid pusletükke ära võtta. Pildil oleva pusle ostsin siit (lelunurk.ee), aga lihtsamad Montessori pusled, kus tõesti vaid üks kujund.
3) Veeretamine, eseme liikumine, nt jonnipunn, kõiksugu pallid (põrkavad, vilkuvad), vurr, autod. Palli veeretamine üksteisele.
4) Mahu ja mahutavuse õppimine
– asjade panek klaaspurki ja nende välja võtmine. Tuleb jälgida, milleks laps on juba ise võimeline ja milles vajab veel abi, nt enamasti mina hoian tühja hapukurgi klaaspurki paigal ja tema proovib sinna palli sisse panna. Ja sedasi sada korda järjest. Lastele meeldib korrata üha uuesti ja uuesti sama tegevust, sest iga liigutus vajab neil vilumuse teket. Ei tohi neid tagant kiirustada. Alguses panime palle, siis loomakesi, siis purgitoidu korke. Siis juba väiksem purk jne. Huvitav oli vaadata, kuidas ta proovib ka suuremaid asju sisse panna, mis tegelikult ei mahu.
– müntide/kliendikaartide panek peenikesest pilust topsi/karpi.
– pulga panek auku (saab osta nt Kaubamajast) ja nende välja võtmine. Kuna see on päris keeruline ja nõuab suurt täpsust, siis esialgu alustada pulkade panekut suurematesse anumatesse.
5) Pisikeste asjade haaramine
– Loomad, nt Schleichi käsitöö imeilusad ja kvaliteetsed loomakesed, aga ka Collecta loomad on kenad. Need pakuvad huvi igas vanuses. Mänguvõimalusi on lõputult. Kuna Schleichi loomad on Eestis poes päris kallid (vastavalt looma suurusele 4.99, 6.25 ja 9.99, komplektid veel kallimad), siis õnnestus mul neid osta mytoys.de lehelt (kevadise allahindluse ajal hindadega 3.42, 4.28, 6.85, suurte komplektide hinnavahe oli 4-7 eurot ühe komplekti pealt).
5. Keeleline areng
1) Lapsega rääkimine, nt kirjeldada lapsele ümbritsevas maailmas nähtavat (ilus ilm, päike paistab, õues on soe, punane pall, issi tuli koju jne), selgitada, kuhu minek (nt vanaema juurde külla, autoga poodi vms), vastata lapse häälitsustele nagu saaks aru, mis ta ütles, võrrelda erinevate esemete omadusi (see on suur pall, see on väike pall).
2) Lugeda lapsele raamatuid. Alla aastasele on eakohased järgnevad teemad: esimesed beebiviiplemised; igapäevaelu kirjeldavad raamatud (sõltub last ümbritsevast keskkonnast, nt mänguväljakul toimuv, park, pood, kodu, ujula), vastanditest; loomad, keda ta näeb (talu-, kodu-ja loomaaia loomad); kehaosad. Kindlasti lasta beebil ise lehekülgi pöörata.
6. Loovus,
– veega paberile joonistamine.
– suurte/paksude pliiatsitega paberile joonistamine. Paberi võiks kinnitada laua külge kleepsuga, sest ta ei oska selles vanuses veel paberit kinni hoida.
– näppudega (ehk siis kogu käega) värvimine. Kui beebi armastab kõike suhu pista, siis võib kasutada ka jogurtit, purustatud porgandit ning tehagi “joonistus” otse söömislauale.
Vot sellise nimekirja sain mina 7-12-elukuuse beebi Montessorist inspireeritud ja lapse arengule sobilikest tegevustest. Kuigi siiani olen igakuises postituses maininud erinevaid tegevusi, mis oleme teinud, siis edaspidi proovin olla süsteemsem. Alates esimesest eluaastast on blogis iga nädalaselt tegevusi.
Kui oled huvitatud vanuses 1-2 kokkuvõtetest ja plaanidest vanuses 2-3 kunsti tegevuste vallas (31lk), siis leiad need TASUTA salasõnaga kaitstud postitusest: vajalikud materjalid (salasõna saab liitudes meililistiga ja/või kui jälgid/like-d Facebooki lehte ja kirjutad mulle).
Kui soovid osta ka teiste ainete kokkuvõtteid (igapäevaelu tegevused, meeli stimuleerivad tegevused, liikumine ja muusika, kultuur ja teadus, matemaatika, keel ja kõne) vanuses 1-2 ja plaane vanuses 2-3 (kokku 80 lehekülge), siis hinnaks on 17 eurot.
Saaja: Anette Ariana Pärnits; pangaks SEB ettevõtluskonto nr: EE067700771005127864; selgitusse meili aadress, kuhu soovid, et materjalid saadaksin. Kui Sa pole 24h möödudes materjale saanud, siis kirjuta: minuperspektiiv@gmail.com
Põhjalikum raamatupostitus blogis nii esimese eluaasta lemmikute kohta kui ka üldiselt lapsele lugemisest koos nimekirjaga.
Lisan siia ka lingi ühele tasuta Montessori e-raamatule.
Kui soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Minuperspektiivi Facebooki lehe fänniks või kliki allolevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
Aitäh nii põhjaliku ülevaate eest. Väga kasulik ja hea lugemine.
P.s. need pop up pulgad (täpselt need) on müügil olnud nii coopis kui ka selveritea, prismades.
Sinu blogist saab palju häid mõtteid, aitäh, et oled nii tubli ja teed laisematel emadel elu kergemaks 😀 Laps on sul ka megasupernunnu!
Rõõm kuulda, et oled leidnud siit blogist häid mõtteid! Ma usun, et iga ema jaoks on tema laps kõige nunnum seega igati nõus!! 🥰
Nõustun eelkõnelejaga, teed tõesti teistel elu lihtsamaks 🙂 Palju inspiratsiooni sain.
kas oskad ka soovitada kriite, mida sellised üheksakuused kõike suhu toppivad beebid võiksid tarvitada? või võiks kunstivahenditega oodata, kuni mõni asi ka suust pääseb?
Tere, Maris.
Kui aus olla, siis minu mäletamist mööda tavaliselt beebid selles eas veel kriitidega kunstitööks valmis ei ole. Lihtsalt ta käed ja sõrmed ei ole veel nii osavad ja tugevad. Seda enam, kui Sul laps on suur asjade suhu pistja. Kui beebil on suur soov kõik suhu panna, siis on ideaalne aeg õpetamaks talle, mida siis on mõistlik suhu panna ja mida mitte. Milline rikkalik toitude maailm vajab avastamist! Näputoit on selleks ideaalne! See arendab ka käelist osavust ja sõrmede tööd, mida ongi tulevikus ju kauniteks kunstitöödeks vaja. 😉 Laps jälgib ema reaktsioone väga tähelepanelikult ning kui järjepidevalt selles eas selgitada, mis on maitsev ja mis on pähh, siis peagi ta enam suvalisi tarbeesemeid suhu ei pane.
Selles eas käisin Väikemehega usinalt loovustundides, kus tegime kaasa ka kunstitöid. Siiski vaadates tehtud tööde pilte, siis mäletan, et selles eas värvidega kunstitööde puhul pigem hoidsin teda kaenla alt ja siis jalgadega ajas ta värve laiali tunnetades erinevaid “liime” ja värve ja kortsutatud pabereid vms, mis paberile olid pandud. Mõnikord õnnestus ka natuke erinevaid kasutatud materjale (makaronid, lillekesed, suled) paberile raputada. Tema lemmikosaks kogu tunnis oli aga kahtlemata erinevate teemakohaste mänguasjade uudistamine ja jahudega mäng (kulbiga tõstmine ja kallamine).
Esimesed kunstitööd, mida tegime Väikemehega kodus olid 11-kuuselt, nt jogurti ja veega käte ja pintsliga värvilisele paberile värvimised. Seda tegime siis, kui olin tal just kõhu korralikult kõhu täis söötnud, sest muidu on soov kõike maitsta väikesel inimesel nii suur.
Olen ka Väikemehe iga kuu beebipostitustes kirjutanud, mis tegevusi temaga beebieas tegime ehk leiad sealt veel ideid. 🙂
Need leiab menüüst: beebiblogi-Väikemehe beebiea perpektiiv.
Aastaseks sünnipäevaks sai Väikemees endale öko vahakriidid, ent ausalt öeldes ei pakkunud need talle väga huvi, sest nende värvid pole eriti kirkad ja väikelapse puhul on esialgu hästi tähtis, et iga joon, mis ta tõmbab oleks võimas ja tõesti nähtav. See annab selle wow efekti ja soovi veel proovida. Eestis ma häid rasvakriite polegi müügil näinud st selliseid, mis oleksid piisavalt paksud, et väikelapsel hästi käes püsiksid ning samas piisavalt laia otsaga, et annaksid mõnusa laia värvijuti. Olin juba kriitide osas alla andnud, aga siis lugesin kriitide arvustusi ja leidsin Crayola rasvakriidid: crayola twistable slick stix super smooth crayons, mis on tõesti ideaalsed! AGA ma pole kindel, kas neid hetkel kuskilt tellida saab.
Alates 13ndast elukuust alustasime “koduõppega” ehk koduste tegevustega ja seal juba iga nädalaselt eakohased tegevused, mis peaksid sobima täpselt selles eas lapsele.
Ühesõnaga avastamisrõõmu koos lapsega jagub ning küll jõuate ka ükspäev kriitideni! 😉
kui põhjalik, aitäh vastamast!