Oktoobri 4 nädal. Väikemees on 15,5 elukuud.
Meie selle nädala uueks teemaks oli minu kodu.
Alates eelmisest nädalast on Väikemees tundnud väga suurt huvi just ühe kodu-teemalise raamatu vastu. Seetõttu olin eriti põnevil, mis ta arvab sellest, kui läheme talle huvipakkuva teemaga veelgi rohkem sügavuti. Samas, miks ei peaks lapsele see temaatika huvi pakkuma?! Nii eluline!
Uus teema igal koduõppe nädalal ei tähenda, et meie riiulitel ei oleks endiselt ka mitmeid eelmiste nädalate tegevusi. Ikka on! Ma tavaliselt sellest pikalt ei kirjuta, sest mu postitused on niigi ulmepikad.
Mänguasjade roteerimisest: Iga nädal roteerin Väikemehe mänguasju ehk siis tegevused ja mänguasjad, mille vastu ta huvi üles ei näita, need vahetan välja. Sedasi olen teinud sellest ajast saadik, kui Väikemees oli ca 10-kuune. Alati jälgin, et riiulis oleks muusikainstrumente, midagi peenmotoorikale, midagi üldmotoorikale, midagi liikumist võimaldavat (pall, auto) ja tegelasi (loomakestest kuni kõikvõimalike inimkujukesteni). Lihtsalt, et oleks vaheldust.
Roteerimise intervall sõltub sellest, kui palju erinevaid mänguasju ja tegevusi on riiulitel korraga välja pandud, aga muidugi ka lapsest. Kuna ma panen riiulitele üpris vähe asju (9 tegevust), siis on nädala tagant osade mänguasjade ja tegevuste välja vahetamine, meie jaoks sobiv. Raamatuid roteerin harvem. Ohh.. seda taas avastamise rõõmu, kui riiulisse ilmub unustatud vana!
Emakeeleõpe
Lugesime miljon korda klapiraamatut “Kodus on tore!” (raamatukogus olemas) ning kuulasime erinevaid koduseid helisid raamatust Sachen suchen. Sachen hören. Meine Welt. Kindlasti on teisigi toredaid raamatuid, kus on realistlikud pildid kodus olevatest tubadest, ent häälenupud ja klapid on Väikemehe vanuses ühe raamatu puhul endiselt väga tähtsad!
Sinna pildiraamatute juurde siis selgitasin lisaks tavapärasele jutule, et mida parasjagu pildil tehakse ka seda, mis toaga on tegu ja mis esemeid on seal näha.
Olin teinud ka Väikemehe kõrguselt vaadatuna meie kodus igast toast fotod (idee siit), mis minu arvates oli päris äge idee, aga need pakkusid talle vaid mõõdukat huvi.
Kuigi alguses kahtlesin natuke, et äkki ikka on Väikemees liiga väike ja ei tea, kas poisslapsele selline asi huvi pakub, siis oli selle nädala suurimaks huvipüüdjaks kahtlemata Väikemehe tädilt laenatud Sylvanina Families nukumaja.
Oi, kuidas ta armastas seal kõiksugu mööbliga toimetada, küll oli vaja panna jäneseke voodisse ja siis avada pesumasina uks ja siis jänes sinna pesumasinasse panna ja siis jänese voodipesu ja siis autoga maja uksest sisse sõita ja siis uks kinni panna ja siis telekale pilt sisse lükata ja… LÕPUTULT VÕIMALUSI. Lust oli vaadata, kuidas ta kõiki neid peeneid ukselinke käsitles! Milline pühendumine ja peenmotoorika arendamine!
Kusjuures mõned mööbliesemed olid Playmobile maja komplektidest ning jälgisin, et oleksid ikka suuremad tükid. Vahepeal siis näitasin, kuidas uksed avanevad või nimetasin, mis mööbliesemetega on tegu või kust mida avaneb ja siis oli jälle pool tundi tegevust olemas. XD
EDIT: Vahemärkusena lisan, et ega need riides jänesed ja karud Montessori pedagoogikaga liiga hästi ei sobitu, sest Montessori pedagoogikas väikelastele tutvustatakse reaalsust. Kui kellegil plaanis päris nukumaja soetada, siis ilus pudiust nukumaja on näiteks HAPE-l (amazon.co.uk), aga ka Plantoys-il.
Praegu on tal meeletult suur huvi igasugu väikeste asjade vastu, nt raamatutes huvitavad teda ka just ülimalt väikesed detailid, nt kuskil lehekülje nurgas olev lepatriinu või igal raamatu pildil peidetud väikene pardike. Nende üles otsimine ja leidmine, pakub hetkel väga suurt rõõmu!
Montessori põhimõtete järgi on 1-3 eluaastat tundlik periood väikesteks asjadeks, millest annab märku lapse põletav huvi pisiasjade ja detailide vastu. See loomupärane huvi aitab lapsel arendada oma käelist ja sõrmelist osavust ning seda ei tohiks selles vanuses keelata. Alguses jah ütlesin Väikemehele, mida me suhu ei pane, aga nüüd ei peagi enam väga meelde tuletama.
Esimene geograafia tund!
Aga tagasi teema juurde tulles, siis minu kodu hõlmab lisaks keeleõppele ka geograafilist mõistmist, nt koduümbruse avastamist. Tavaliselt on ikka nii, et laps kärusse ja siis hooga mänguväljaku suunas, aga sellel nädalal tegime teistmoodi. Läksimegi õue ja lasin Väikemehel ise liikuda sinna suunas, kuhu ta soovis. Eesmärgiks avastada kodu lähiümbrust!
Vaatasime möödujaid, autosid, tihaseid, lehti riisuvat naist, lennukeid ning jalutasime tiire ümber maja. Avastasime kodu ümbrust nii valges kui ka pimedas. Selline eesmärgitu kulgemine oli täitsa mõnus, mida teeme kindlasti veel.
Üldmotoorika
Motoorika
Selle nädala keskmes olid motoorika tegevused. Peamiselt ronis ta Pikleri kolmnurgal: muudkui ülemise servani ja tagasi, sedasi iga päev kümme korda.
Endiselt on lemmikuks ka enda ees lükatavad pulga otsas olevad rullikud.
Mõtlesin talle sellel nädalal pakkuda veel ühe võimaluse ronimiseks võttes köögipukilt “kaitse”niidid ära. Kaasa aitavaks motivaatoriks oli ka see, et ma iga kord, kui tegin süüa, siis ta tahtis küll sinna söögitooli minna ja siis jälle maha ning sedasi 100x päevas ja ma lihtsalt ei jaksanud teda nii palju tõsta. Mõtlesin, et ahh.. roni ise, sa ju oskad küll. Võtame need kaitseniidid ära. (Tegelikult kuskilt Montessori lehelt meeles ka, et selles vanuses peaks juba hakkama saama sellega). XD
Sten sellest plaanist ei teadnud ega osanud ka jälgida, mistõttu nädal algas Väikemehel verise huulega, aga võrreldes sellega, kui jubeda augu suudavad lapsed pärast tuimestust oma huulde närida (kellele siis ei meeldiks oma tuima põske või huult närida?!), siis oli Väikemehe “huulesinikas” pisiasi.
Tegelikult on meil oleva Vaffa köögipuki vanuseks öeldud 18 elukuud (Väikemees on hetkel 15,5 elukuud). Ma ei kujuta ette, kuidas on ilma selleta võimalik üldse köögis süüa teha?! Juba 11ndal elukuul oli Väikemees kogu aeg köögis jälgimas, mis ma seal teen. Juba siis oli köögipukk igapäevaselt kasutuses.
See nädal harjutaski ta eelkõige sellele ronimist ja (minu soovitusel) selg ees maha tulekut. Oi, see tegevus meeldis talle VÄGA! Küll käis vaatamas, mis õues aknast paistab, siis kui kõht tühi, siis käis võttis endale aknalaualt banaani või viinamarja ja siis viis mänguasju vaadet kaema.
Peenmotoorika
Kuna eelmise nädala ping-pongi pallide tõstmine jäätisekulbiga on endiselt huviorbiidis, siis jätkasime samal lainel. Seekord siis vee seest palle välja tõstes, aga kuivalt tõstmine huvitas teda ikkagi rohkem.
Praktiline elu
Söögitegemine:
Pakub Väikemehele väga huvi! Ta on kuidagi ära seostanud, et kui tal on põll ees, siis saab ta osaleda toidu tegemises ehk siis kui tal on huvi ka aidata, siis sellel nädalal võttiski oma põlle kätte, ronis söögipukile ja oli valmis!
Uueks tegevuseks oli banaani koorimine, näitasin ette ja siis muudkui kooris, samal ajal ise banaani süües.
Tegime tavapäraseid asju, mida olen ka eelmistel nädalatel maininud: lõikas endale banaani, tõstis tahkeid toiduaineid potti (nt kaalikatükke, loorberilehti), aga kallas ka läätsesid potti.
Enese eest hoolitsemine:
Potil käimise arengud on (minu jaoks) uskumatud. Võib-olla seetõttu, et ma loodan hästi vähe, sean madalad ootused ja seetõttu iga õnnestumine on tõeline rõõm.
Möödunud on kuu aega sellest päevast, kui jätsin Väikemehel päevasel ajal mähkmed ära. Sellel nädalal on kolm uut “edasiminekut”:
1) kaks päeva olid täiesti õnnetustevabad.
2) hakanud ise vetsu küsima ja ka minema, nt läheb vetsu ukse juurde või teeb punnitavat häält minu juuresolekul. Seda ka kodust väljas.
3) harjutas terve nädal väikese poti peale istumist ja siis täna ühel hetkel vaatan, et oi, istubki potil ja teeb oma häda! Huvi väikese poti vastu sai kindlasti hoo sisse sellest, et ta nägi oma väikeseid sõpru eelmistel nädalatel seda kasutamas.
Keskkonna hoidmine: esimest korda nägin, et viis kunstitarvete kandiku ühes tükis lauale, et hakata seal kunstitegevusi tegema. Siiani viinud alati kõik osad eraldi.
Muusika
Muusikatunnis olid seekordseks lemmikuks kõlapulgad. Laenutasime mänguasjade laenutusest nimega Lelukogu Väikemehele trummi. Kellele siis trumm ei meeldiks?
Sensoorne
Koduteemale lisaks oli meil ka uus värv lilla. See oli päris keeruline, sest ega ausalt öeldes lillasid esemeid eriti palju meil kodus ei leidu, rääkimata loomadest. Otsisin kodust kõik lillad asjad kokku ja tegin talle sellise lillade esemetega lilla avastuspinali:
Näitasin talle, kuidas seda avada ning seejärel kirjeldasin talle, mis seal kõik on, rõhutades lilla värvi olemasolu. Liigselt huvi ei pakkunud. Nagu ikka vaatasime ka värviraamatuid ning seal olevaid lillasid esemeid. Samuti tegime lillasid kunstitöid.
Kunst
1. Värvimine – näpuvärvidega
Pintsliga värvide segamine (näpuvärvid)
2. Joonistamine: lilla Giotto Be-Be pliiatsiga ja lilla täpimarkeriga. Viimast minu teada Eestis ei müüda.
3. Plastiliin: lilla Play-Doh oma. Loomakestega jälgede tegemine on saanud tal kohustuslikuks plastiliiniga seotud tegevuseks.
Matemaatika
Tutvustasin talle vastandite paari: kõrgel ja madalal. Enim leidis muidugi kasutust kõrgel, nt lennuk lendab kõrgel taevas.
Varvaste ja sõrmede loendamist teeme igapäevaselt. Kuigi numbrite tutvustamist oli mul plaan teha detsembris, siis Väikemehel on juba praegu väga suur huvi numbrite vastu. See nädal pidin talle umbes miljon korda ette lugema raamatut, kus on numbrid kuni viieni.
Üritades ta numbrite huvi ära kasutada tutvustasin talle ka puidust kahe osalist numbri puslet (Melissa and Doug). Näitasin, kuidas seda kokku panna, natuke proovib, aga kuna nii palju põnevat ronimist on kodus teha, siis hetkel pole tal selliseks tegevuseks (tema arvates) küll aega.
See lilla värvi ja kodu teemaline nädal läks liiga ruttu. Mõnikord siis ka selline rahulikum nädal. Sama ei saa kindlasti öelda tuleva nädala kohta!
Järgmine nädal on teemaks varjud, öö ja muidugi Halloween. 🙂
Novembri teemad: perekond; lukud; koduloomad.
Kui soovid järgmistest postitustest nende ilmumisel teada saada, siis pane Minuperspektiivi Facebooki lehele meeldib või kliki allolevat nuppu “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
