Väikelastega muuseumites, teatris ja kontserdil

Hakkasin siin ükspäev uurima, kuhu oleks võimalik veel 2-aastase lapsega Tallinnas minna ja avastasin üllatusega, et oleme viimase poole aasta jooksul ikka kummaliselt palju kultuuri ahminud. Seda nii rasedana, ühe 2-aastasega kui ka lisaks nüüd ka beebiga. Kui lapsi ei olnud, siis käisime harva muuseumites ja nüüd vaat et polegi näitust, mis oleks vahele jäänud.

Järgnevalt panengi kirja meie viimase aja kultuuriavastused ehk saab siit keegi veel ideid, kuhu võiks oma põnnidega või miks mitte ka lasteta minna. 😉

Teater

Kui Väikemees oli alla kahe aastane, siis käisime Eesti Noorsooteatris vaatamas kahte etendust: “Nutude salajutud” ja “Vurr-vurr, vurrkann”, millest kirjutasin arvamuse juba siin postituses: https://www.minuperspektiiv.com/2019/11/14/alla-2-aastasega-tallinnas-teatrisse/

Meie viimased Eesti Noorsooteatris käidud kaks etendust olid: “Tsuhh-tsuhh-tsuhh” ja “Kodud”.

“Tsuhh-tsuhh-tsuhh” vastas selles mõttes ootustele, et tuli rong, tulid loomad, kogu tegevus kulges väga rahulikus tempos ja korduvalt, et kõigile lastele ikka kohale jõuaks, mis sai öeldud ja mis just juhtus. Kuigi salamisi pelgasin, aga ka lootsin põnevuse mõttes, et kas see rong saab ka ühel hetkel hoo sisse ja põrutab kraavi, ent seda ei juhtunud. Siiski mõttesse vajununa äratas mind korduvalt etenduses kõlanud ülivali rongivile. See võttis silma ikka täiesti selgeks. Olin kindel, et meie 2,5-kuune samuti etendusel kaasas olnud teatrihuviline puhkeb nutma, ent ei-näe-imet. Ka istus ja vaatas. Enim üllatas mind aga see, KUI VÄGA see etendus Väikemehele meeldis. Pärast etenduse lõppu hüüdis ta muudkui: “Veel, veel, veel!”, mis on hetkel ülim tunnustus, et tegu on hea asjaga. Ka mitu päeva hiljem teatrist möödudes näitas ta teatri peale ja tegi rongisõidu häält.

“Kodude” etendus ei meeldinud ei mulle ega Väikemehele. Nukud ja dekoratsioonid olid ilusad, aga sellest ma aru ei saa, miks peavad loomadel olema riided seljas ja etenduse tekst nii kummaline.

Kuigi etendus on suunatud 3-5-aastastele, siis häiris mind see, kuidas sõnu venitati ja pöörati, nt kümme korda var-es ja var-as ning kasutati nii kõnekäände kui ka vahepeal titakeelt (vintad ja väntad selle asemel, et öelda jalad). 🤦🏼‍♀️ Sisu ei olnud kuigi haarav, sest nii meie ees istunud lasteaialaste rühm kui ka Väikemees aelesid mööda istmeid ning avaldasid soovi lahkuda. Kui küsisin, kas lähme seda etendust veel vaatama, siis pidi Väikemees peaaegu nutma hakkama. Seega jah, samad näitlejad mõlemas etenduses, aga nii erinevad kogemused. 🤷‍♀️

Kunst

TALLINNAS

KUMU – Pisitasa hommikud vanusele 1-3: käisime, kui Väikemees oli 25-elukuune ja ma ei tea, kas mul on püsimatu laps, aga mulle tundus, et nii käsitletud temaatika (vilja saamine ja lõikus, põllutöös kasutatavad loomad) kui ka väljapakutud tegevused ei olnud eale sobivad.

Esialgu räägiti vilja saamisest, lõikusest, lasti lapsel katsuda viljaterakesi ning näidati lina all, kui suur näeb välja härg. Seejärel suundusime teise saali, kus pidi nimetama eri värvi juurvilju. Paar aktiivsemat last seda ka tegid, ent enamik seltskonnast ei paistnud olevat veel rääkimisvõimelised. Edasi läksime uude saali, kus iga laps sai ühe puuoksa ja plastiliini, et see paberilehele kinnitada ning CD ja taskulambi koostoimel seina peal erinevaid värve avastada. Jätkus töötoas vatitupsude kleepimine. Võib-olla oli liiga palju lapsi. Võib-olla oli asi piletihinnas (15 eurot kord). Aga igas tahes Väikemehele seal ei meeldinud ja teinekord KUMU-sse minnes hakkas ta lausa nutma, ent siiski rahunes, kui selgitasime talle, et seekord me Pisitasa hommikule ei lähe. 😀

KUMU ajutine näitus “Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst.” oli see eest väga põnev. Kellele siis ei meeldi see salapära, mis muumiad ümbritseb?! Tore oli ka näitusel olnud interaktiivsed kastid, kus sai ka väikene inimene erinevaid lõhnu nuusutada ja avastusi teha. Iga kord kui Väikemees näeb seda plakatit linnas, siis hüüab, et me veel sinna läheksime. 😁

Kadrioru kunstimuuseum – tänu parimale seltskonnale oli seal huvitav ehk siis Sten selgitas igal maalil toimuvat Väikemehele.

Nüüd seal uus ajutine näitus “Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16-19. sajandi kunstis”, mida kindlasti läheme ka peagi vaatama.

Kadrioru kunstimuuseum - Art Museum - Tallinn, Estonia - 26 Reviews - 2,917  Photos | Facebook

MERU isikunäitus

Meie lemmik kunstniku töödega saab kuni novembri alguseni tutvuda Solarises.

Muuseumid

Nukuteatri muuseum – kahjuks ma enamiku ajast imetasin seal meie väikest karumõmmit, aga Väikemehele tundus, et meeldis. Pime kollidetuba on igal juhul igas vanuses käigu tipphetk.

Eesti loodusmuuseum – käisime viimati väga põnevalt tehtud “Hirmus armas nahkhiir” näitusel, mis oli ideaalne nii suurtele kui ka väikestele. Ja nende kodulehelt tundub, et see näitus on veel avatud. Loodusmuuseum tõsiselt üllatas mind oma interaktiivsusega. Mulle on seal alati meeldinud, aga see, kui palju sai Väikemees käed külge panna ja põnevusega loomi otsida oli tõesti tore.

Lennusadam – Meremuuseum – seal ajutine näitus “Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres” ületas kõik ootused. Tõesti super huvitavalt tehtud. Kohe näha, et maailmatasemel. Meeldis kõigile.

Paks Margareeta – arvestades, et laevad ei ole miski, mis oleks meie arvates just väga huvitav, siis käisime, et näha uuenenud muuseumi. Ilusti tehtud ja haarab nii suuri kui ka väikeseid.

Eesti ajaloomuuseum Maarjamäe lossis – oleme käinud mitu korda. Seal on õues hästi tore lasteala. Lossis on nii lastetuba kui ka püsinäitus “Minu vaba riik”. Kindlasti soovitan külastada. 🙂

Niguliste muuseum (surmatants) – seal käis Sten Väikemehega kahekesi, aga Väikemehele pakkus seal nähtud surmatantsu maal palju elamusi.

T1 keskuses – ajutine näitus “Body Worlds” rännak inimkeha sisse. Ühele meditsiiniperele on üks anatoomia ja inimkeha näitus väga meeltmööda. Väga huvitav näitus!! Minu arvates oli eluiga puudutav info väga mõtlemapanev ning samuti loodete suurused eri rasedusnädalatel olid väga realistlikud.

Nautica keskuses – ajutine näitus “Vägevad draakonid” meeldis meile väga. Veel viimaseid päevi!

Energia avastuskeskus – minu jaoks igav teema, aga mingil põhjusel Väikemehele seal meeldis.

Eesti Tervishoiumuuseum – käisime viimati siis, kui kestis veel ajutine näitus “Mina, superogranism”. Ma ei ütleks, et ühele 2-aastasele see nüüd esmavaliku muuseum oleks.

Lastemuuseum Miiamilla – käisime seal vahepeal iga kuu. Põhimõtteliselt on see mängutuba. Enim meeldib mulle sealne loodusmänguasjadega tuba. Väikemees jääkski sinna.

PÄRNUS

Pärnu muuseum – püsinäitus “Rännak läbi ajaloo” tundub, et on vaid suurtele, ent tegelikult pakkus ka Väikemehele huvi.

Pernova loodusmaja – väga interaktiivne ja põnev! Kohustuslik käik. Sealne ajutine näitus “Isad ja pojad” oli ka väga tore.

TARTUS

Ahhaa teaduskeskus – seal iga näitus on nii põnev nii suurtele kui ka väikestele, et me pole viimase paari aasta jooksul ühtegi näitust vahele jätnud. Uus näitus on alati põhjus Tartut külastada. Väikemehe jaoks viimatine foobiate teemaline näitus oli küll liiga hirmus, aga muidu talle väga meeldis.

Tartu mänguasjamuuseum – seal, kus on mänguasjad meeldib lapsele alati.

Muusika

Estonias kontsert kõige pisematele – oleme nüüdseks käinud seal kaks korda. Esimene kord siis, kui Väikemees oli 1,5-aastane ja teine kord kui ta oli 26-elukuune. Seekord kuulas suurema huviga ja ei olnud hetke, kus oleks vajadust saalist välja kõndida. Siiski sarnaselt teistele samavanustele lastele meeldis talle vahepeal ka saalis ringi liikuda ja teiste lastega suhelda. Tõsiselt üllatusin, kui 45 minutit oligi juba möödas. Läks edukalt.

Kokkuvõttes pean tõdema, et hetkel on Eestis päris mitmeid põnevaid muuseume ja kultuurisündmusi, mida külastada ning rõõmu tunnevad neist ka väikesed.

Kui soovid olla uute postitustega kursis, siis liitu meililistiga ja/või jälgi/like Minuperspektiivi Facebooki lehte.

Milline kultuurisündmus on teie pere viimase aja lemmikuks?

About the author

Comments

  1. Elame Tartus, lapsele on samuti meeldinud Ahhaa keskus ja mänguasjamuuseum (eriti tore on Sipsiku saal), veel oleme käinud zooloogiamuuseumis ja ERMis, kus viimati oli muinasjuttude teemaline ajutine näitus, mis meie tollal 1.5a pojale väga meeldis. Ja mulle samuti, nii tore on näha, et on ka väikeste inimeste peale mõeldud. Suvel käisime ka maanteemuuseumis, mis oli muidugi tõeline hitt (suured masinad, liikluslinnak).

    1. Tänud soovituste eest! Kui järgmine kord Tartu läheme, siis kindlasti käime need mainitud kohad läbi. 😊

  2. Punamütsike ja 7 pöipoissi Estonias meeldis 2,3a väga 😊

  3. Tartu ligidal on Jääaja keskus, mis on minu 3a lemmik. Lisaks meeldib talle ka Zooloogiamuuseum (kuigi Tln Loodusmuuseum meeldis rohkem ja eriti põnev oli tal Tervishoiumuuseumis). Mänguasjamuuseum jättis suhteliselt ükskõikseks. Aga eks see sõltubki lapsest, mis kellelegi huvi pakub.
    Suvel veetsime nädala Saaremaal. Kõikide külastatud kohtadega jäime rahule: Angla tuulikud, Mihkli Talumuuseum, Kuressaare linnus, Sõrve loodus-ja militaarmuuseum. See viimane on omaalgatuslik ja tõsiselt põnev koht. Meespere oleks seal veetnud kauemgi aega, aga jõudsime liiga hilja! Aa, ja hästi tore oli matkata Püha Soobiku avastusrajal. Seal lõpus oli ka mõnus seiklusrada (kuigi mõeldud veidike ehk vanematele ja osavamatele).

    1. Kiidan samuti maanteemuuseumit. Rongihuvilistele on Pärnu lähedal Lavassaares raudteemuuseum. Minu hinnangul palju rongiromusid, aga 2-aastasele poisile väga meeldis 🙂 Tartu külje all Ülenurmes veel põllumajandusmuuseum, kus õues näeb nii loomi kui suuri masinaid ning on ka põnevad sisenäitused. Ei ole küll muuseum aga lemmikuks on meil Elistvere loomapark – suuruselt väikesele lapsele paras võrreldes Tallinna loomaaiaga.

      1. Elistvere loomapargis käisime suvel ja oli tõesti väike ja armas. Põllumajandusmuuseumi kohta polnudki varem kuulnud! Aitäh!

    2. Aitäh soovituste eest! Nii Tartusse kui ka Saaremaale mineku peab plaani võtma! 🥰

Jäta kommentaar