Lastetuba (vol4) – Montessorist inspireeritud

Küll see lastetuba on ikka keeruline tuba, kui laps on alles 3-aastane ja juba neljas postitus sellel teemal! Aga eks see nii ole, sest ajaga on muutunud lastetoale olevad ootused. Kas pole mitte põnev piiluda lastetuppa? Järgnevalt saab seda teha!

Väike tagasivaade:

  • esimeses postituses oli juttu beebitoa planeerimisest rasedana, et mis esimesed asjad me esialgu ära ostsime.
  • teises postituses mis me siis tegime ehk kuidas enne lapse sündi seinad ise šabloonidega ära värvisime, kust mööbli tellisime jne.
  • kolmas postitus sündis pärast seda, kui esimene laps oli juba 9-kuune ja olin tutvunud Montessori pedagoogika põhimõtetega, et kuidas kitsastes oludes proovisime teha tuba lapsesõbralikumaks, nt riiuli kummuli asetamine, lapse suuruses laua ja tooli tellimine jne.

Ja nüüd fast forward olemegi jõudnud hetkesse, kus meil on kodus kaks väikest poissi: üks ühe ja teine kolme aastane. Lisaks on muutunud vahepeal see, et vahetasime enda toa lastetoaga ära ehk lapsed said endale suurema toa. Miks me andsime enda suurema toa lastetoaks? Olgem ausad: täiskasvanuna on magamistuba vaja vaid magamiseks, et astudki otse voodisse. Samas kui lastel on vaja mängimiseks ja ringi liikumiseks väga palju ruumi. Loomulikult võib selle mänguala organiseerida ka elutuppa, aga meil on mänguasjad mõeldud olema pigem mänguasjade/magamistoas.

Kui väga aus olla, siis lastetuppa mööbli paigutus oli päris keeruline, sest meil on/oli Steniga väga erinev nägemus, mis seal täpselt olema peab. Mina nägin seda, kui klassikalist Montessori mängu-õppetuba samas kui Sten hindab pigem lastetuba, kus on hulgaliselt vaba mängu soodustavaid vahendeid (legod, kollilossid jne). Konflikt tekkiski sellest, et kuigi tuba on 20 ruutu ehk mitte kõige pisem, siis pidime mõlemad tegema järeleandmisi. Ja kumbki ei tahtnud väga kergekäeliselt oma nägemusest loobuda. Siiski kokkuvõttes ma usun, et äärmuslikud lahendused pole kunagi väga head ja see, et pidime kumbki astuma sammu üksteise suunas aitas luua parima võimaliku.

Alustagem voodist. Lasime teha narivoodi (hetkel veel 1-aastane magab meil kaisus), sest soovisime ebastandartset laiust (90, tavaline on 70), ülemisele voodile voodi külge väikest riiulit joogi hoidmiseks. Isegi kui hetkel suurem laps üleval ei maga, siis on nari super, sest see võimaldab suuremal lapsel üleval narivoodis oma mänguasjadega segamatult mängida. All ta magab. Lisaks päris sageli tuleb ka ette tema kõrval õhtul uinumist või vahete-vahel ka öösel tema tuppa ümber kolimist, mistõttu lisamadrats on alati voodi all olemas.

Laste riided mahutasime kõik ühte kummutisse. Sildid on IKEA-st, kummut Meblikust.

Mänguala planeerimisel lähtusin sellest, et kodus oleks lastele enam-vähem 5 tsooni:

  1. liikumisala ehk motoorika arendamiseks – kiik, Pikleri kolmnurk vms
  2. keskendumisala ehk võimalus süveneda, õppida, avastada – Montessori vahendid, pusled, koduõppe asjad
  3. kujutlusvõimet haarav ala ehk vaba mäng – ehitamine, kostüümid, autod, tegelased, nukud
  4. sensoorne ehk erinevaid meeli kaasav – meisterdamine, kunst, kineetiline liiv
  5. vaikne ala puhkamiseks, lugemiseks – raamatud, istumisala, pehmed kaisukad
  1. Liikumist soodustav

Ilmselgelt parim koht liikumiseks on õues, AGA kahe väikese aktiivse poisiga tuleb seda liikumist ikka võimaldada ka toas. 🙂 Hetkel on müramisalaks saanud elutuba, kus diivanipatjadest ehitatakse hüppealasid, tunneleid ja takistuskohti, aga ka Pikleri kolmnurk, mida vahelduva eduga rõdult tuppa tõstame. Ja eks lastetoas tuleb ka seda koobaste ehitamist ette.

2. Keskendumisala

See on minu vastutada olev lastetoa ala, kus vastavalt koduõppe teemadele ilmuvad uued ja vanad mänguasjad. Üritan seal olevat iganädalaselt roteerida.

Riiul on IKEA-st, besta sarjast (aga meil ilma usteta ja jalgadeta variant, seal saab ise kombineerida). Tahvel IKEA-st (jalad lühemaks lõigatud). Laud ja toolid ka IKEA-st (Flisat).

See on nüüd see hetk, kus pinterestis või instagrammis ringi kolistades näeb ilusaid tühje riiuleid. Tegelikkuses on aga kuskil suured kapid või isegi eraldi toad (!), mis mahutavad kõiki neid mänguasju, mida nendesse riiulitesse roteerida. Ja meil on samamoodi:

Nendes tumedates IKEA kappides on ka kunstivahendid, pusled, loomakujukesed, legod, rongiteed jne. Lisaks ka laste ja meie lauamängud (me oleme lauamänguhullud).

3. Erinevaid meeli kaasav

Hetkel kõik kunstitööd teeme keskendumisalal. Kogu aeg on kättesaadav plastiliin, mida hoiame Flisat laua sahtlites ja sellega teeme hetkel enim tegevusi. Pole kõige mugavam lahendus, sest tüütu on kogu aeg teisest toast teisi kunstiasju välja tuua, aga mis teha. Vähemalt on vannituba kahe sammu kaugusel ja seetõttu kunstiasjade (ja laste) pesemine kunstitööde järgselt on kerge.

Kui 1-aastane Rõõmupall natuke kasvab, siis ehk teen kunstiasjad neile paremini kättesaadavaks.

4. Kujutlusvõimet haarav(ad) ala(d)

See on Steni pärusmaa: legode ala (võrevoodi trepi all olevates riiulites), mänguasjakast tegelastega (limakollid jne) ja mängulossid.

5. Vaikne ala puhkamiseks

Me armastame kõik kodus raamatuid seega jäid lastetuppa nii suur lasteraamatute riiul kui ka “vaateakna” stiilis Montessori raamaturiiul. Mulle meeldib lastele tugitoolis istudes raamatuid lugeda, suurem laps lehitseb raamatuid aknalaual või tugitoolis. Väiksem vaatab raamatuid pigem põrandal.

Vot selline ongi hetkel meie lastetuba.

Eks põhiline ongi ikka see, et 1) mänguasju roteerida ja 2) laps saaks ise vajamineva kätte. 🙂

About the author

Jäta kommentaar

%d bloggers like this: