Jaanuari 2.-3.nädal. Väikemees on 18-elukuud.
Selle “nädala” teemaks olid kõiksugu liiklusvahendid, sh päästeautod.
Vaatamata ambitsioonikatele plaanidele on uue aasta koduõpe väga aeglaselt hoogu kogunud.
Esiteks kogu see Dubai reisilt tulek (postitus varsti!), 2h ajavahega kohanemine võttis Väikemehel kuidagi eriti kaua.
Teiseks tobe lasteviirus, millesse ükshaaval kõik jäime ja mis võttis mul tegutsemisindu vähemaks, sest kui mul on väiksemgi nohu, siis ma olen üks torisev kuri päkapikk. 😀
Kolmandaks meie koju jõudnud mitmed vilkuvad ja häält tegevad mänguasjad. Jõudsin juba mõelda, et võib olla polegi Väikemees enam see pühendunud keskenduja ja võib olla tõesti on Stenil õigus, et minu poolt valitud ja pakutud “mänguasjad” on lapsele igavad. Kui aga Sten ükspäev pikemalt kodust ära läks, siis panin südamerahuga kõik vilkuvad asjad ära ja vaatasin, mis saab. Peagi nägin jälle seda last, kes suudab oma tähelepanu fokusseerida (pikalt!) ühele asjale ja kellele pakuvad huvi riiulitel olevad “arendavad” tegevused ja mängud.
Neljandaks on juhtunud (minu jaoks) üllatuslik asi. Nimelt Väikemees mängib meeletult palju ise erinevate tegelaskujudega, pehmete loomadega, Schleichi loomadega. Küll käib ja peseb neid kraani all, siis paneb kappi, siis võtab sealt välja, siis viib neid ühest toa otsast teise, paneb neid nukumajas midagi tegema, siis ronib nendega üle Pikleri kolmnurga, siis mängib nagu nad “suhtleksid” omavahel või kukuvad kuskilt või ma täpselt ei saagi aru, aga igastahes tal on käed tegevust täis. Mäng on ju nii tähtis. Ma ei raatsi last tema mängu ajal segada!
Kogu see tegevuste “venimine” pani mind mõtlema, et tegelikult soovitatakse kõikjal, et koduõpet tehes võiks olla mingisugune kindel aeg, millal koduõppe tegevusi tehakse või iga päev mingi konkreetne “tund”, aga ma ei ole selline rutiini vend. Ma ei suuda seda.
Seetõttu siis ongi meie koduõpe uuel aastal üpris aeglaselt kulgenud. Sedasi omas tempos. 😀
Emakeel
Raamatud on endiselt SUURED LEMMIKUD! Neid loeme Väikemehele iga päev meeletult ette, mitte ainult teemakohaseid. Saime raamatukogust nii palju lahedaid uusi raamatuid, et endalgi on kohe põnev lugeda! Sten võttis endale huvipakkuvad ja mina endale huvipakkuvad, et meil mõlemal oleks uut ja põnevat, mida lapsele lugeda. 🙂
Transpordi teema eesmärgiks oli, et laps tunneks erinevaid sõiduvahendeid ära, nt auto, mootorratas, buss, jalgratas jne. Samuti oli eesmärgiks tutvustada, mida erinevad päästjad teevad, milleks neid on vaja ja millised on nende päästeautod. Kõige enam olidki abiks erinevad raamatud ja seal olevad pildid. Ja siis tänaval jalutades juhtisime tähelepanu, mis sõiduvahendiga on tegu (troll, buss, tramm), mis päästeauto parasjagu möödus või kust saavad tuletõrjujad tulekahju korral vee.
Kiirabi ja arstidega seoses tuli pindmiselt teemaks ka vigastused ja haigused. Ilmselgelt on vaktsineerimine ja pärast vaktsineerimist plaastri panek miski, mis jätab mällu ” ereda” mälestuse eriti, kui oled nii vaktsineeritud kui Väikemees. Seetõttu on arsti tegelaskujude, plaastrite, stetoskoobi, vigastustega ja arstikülastustega seotud raamatute jms vastu tal huvi väga suur.
Selle juurde sobis imehästi ka kehaosade otsimise mäng, nt näita, kus on su suu, kus on emme nina jne. Kordasime nii vanu tuttavaid kui ka tutvustasin uusi ja keerulisemaid, nt kulmud, otsaesine, põlv, lõug, küünarnukk, ninaaugud jne.
Tänu “päris” haigusele oli kohe võimalik ka minu peal praktiseerida, nt mul elektroonilise mõõtjaga otsa eest palavikku mõõta või mul nina nuusata – oi, see meeldis Väikemehele väga (lugesin kuskilt, et kõigepealt peaks laps harjutama teiste peal). Kusjuures nina nuuskamises oli ta päris kindla käega! 😀
Meeled
Sensoorne: mängud kineetilise liivaga. Tegime esimesi katsetusi kineetilise liivaga. Olgu öeldud, et kineetilist liiva ei tohi laps mingil juhul suhu panna. Iseenesest on kineetiline liiv äge ja seda on ülimalt kerge koristada, kui see ei puutu kokku niiskusega, aga minu närvid pidasid sellega järjepidevalt mängimist vastu kolm päeva. Nimelt on Väikemehele millegi pärast käed ja/või jalad alati niisked ja ikka liivaga kallamismänge jne tehes satub liiva ka põrandale ja lõpuks on see jalgade all, käte küljes ja siis on kogu kodu liivane.
Aga Väikemees väga nautis liivaga mängimist! Ahh.. sai Dubai kõrbes piisavalt liivaga mängitud. Kevad varsti käes ja siis saab jälle liivakaste minna rüüstama! 😀
Muusika
Tutvusime uute pillidega. Väikemehe tädi mängis talle kitarri ja ka Väikemees sai proovida pillikeelte kõlama panekut. Vaatasime youtubist trombooni, trummi, klaveri ja harfi mängu.
Kunst
1. Meisterdamised
- esimesed katsetused eesmärgistatud liimimisega, st kui eelmistel koduõppe nädalatel harjutas Väikemees liimituubist liimi pigistamist ja uuris selle konsistentsi, siis sellel nädalal oli vajalik juba liimi panek etteantud alale ja seejärel liimitud paberitüki teise paberitüki peale kleepimine.
2. Voolimine plastiliiniga
- harjutasime erinevate vormide surumist plastiliini sisse ja pärast uudistasime, kuidas vorm plastiliinilt välja paistis. Oi, Väikemees nautis seda tegevust ja oli silmnähtavalt rahul, kui nägi, et ta tegevusel on silmale nähtav tulemus! See meeldis talle nii väga, et tegime seda üle päeva.
3. Värvimised
- täpimarkeritega täpi tegemine, ent esimest korda üritasin teda suunata, et ta prooviks markeriga tabada etteantud alasid ehk siis selline täpsuse harjutamine.
- esimest korda vesivärvidega värvimine. Ise valis endale meelepärase värvi, näitasin korra ette ja siis proovis ka värvi paberile kandmist. Kaua ei viitsinud, aga see polegi tähtis.
Motoorika
Üldmotoorika: Tal on endal tõsine spordiprogramm igaks päevaks. 😀 Kõikjale ronimine on Väikemehe hetke üks lemmik tegevusi. Hetke nr 1 lemmik ronimiskohaks on Pikleri kolmnurk, kus ta ronib igapäevaselt ikka mitu-mitu korda. Hetkel on tal endale seatud väljakutseks Pikleri ületamine erinevate esemetega, nt padi käes, mängufiguur käes, sebra kujuke käes, kaks patja käes. 1:10-st ta kukub, mistõttu pean ta püüdmiseks läheduses olema. Kogu aeg on ka vaja mürada, kuskile roomata, peitu pugeda ja kilgete saatel eest ära joosta. Küll harjutab tagurpidi kõhuli roomamist, koha peal keerutamist või tagurpidi kõndi.
Babyspordi võimlemistunnis oli seekordseks lemmikuks läbi toru roomamine.
Oleme teinud üksteisele viskamismängu oakottidega. Neli-viis korda viskab mulle tagasi ise hästi rõõmus, aga siis juba tal vaja muid toimetusi teha.
Peenmotoorika: Käte-ja sõrmeosavuse harjutamisel on lemmikuks endiselt asjade kuskile sisse pistmine. See on tegevus, millest ta ei saa mööduda, kui see on riiulil ootamas. Olen talle teinud Pringelsi krõpsupaki kaane sisse väikese augukese, kust kaudu saab ta grillvarda pulki sisse toppida. (Kusjuures spetsiaalselt ostsin just sellise paki ja läbipaistva kaane saamiseks Pringelsit, mis pole üldse mu lemmikud).
Samuti harjutasime nöörimismängu. Oh.. seda üllatust, kui nöör teisest otsast väljus. See pani lapse kohe tükiks ajaks keskenduma. Iga päev pusib sellega natuke.
Matemaatika
Samasuguse leidmist oleme viimasel ajal teinud HÄSTI palju. Mänguna tehes on siis ülesandeks leida alusel igale loomale samasugune “loto” kaart ja panna see alusel olevale loomal pildile. See on tema jaoks päris lihtne.
Rohkem meeldib talle raamatutes samasuguseid asju otsida. Selline samasuguse leidmise oskuse arendamine õpetab lapsele leidma erinevusi, sarnasusi st panema tähele detaile.
Praktiline elu
Enese eest hoolitsemise vallas sain tutvustada kolme uut tegevust, mille valmisoleku märke olin juba mitu kuud jälginud ja oodanud.
Esiteks enda puhastamine, nt kui tatti kukub kõhu peale. Et ta üldse märkaks, et ta kõht on märg ja siis selle ära kuivataks. Samuti uurisime tähelepanelikult nina alust piirkonda, ninast tulevat tatti ja üritasin näidata, kuidas nuusata. Minu nina pühkimine meeldis talle väga. 😀 Üritasin ka näidata, kuidas võiks endalt ise, nt kõhu peal olevad, mustikad dušši all ära pesta, aga see on veel tema jaoks liiga keeruline. Küll on ta hakanud rohkem tähele panema, kui tal nt käed on määrdunud vms.
Teiseks ise endale kraanist joogivee võtmine. Tumba peale ronimist ta oskas, aga varasemalt oli tema jaoks kraani üles tõstmine vee jooksma saamiseks tõsine mõistatus. Nüüd saab endale joogitopsi vee panekuga ise hakkama, kui janu peaks tekkima.
Kolmandaks hambapesu. Kuna sellega on viimasel ajal “väike streik” st mees hoiab Väikemehe käsi kinni ja siis ma pesen tal hambaid, siis otsustasime oma “tehnikat” “kaasajastada”. Esimese sammuna Väikemehe kaasatavuse suurendamisel kogu protsessis saab ta nüüdsest õhtuti Stenil või minul hambaid pesta – oi, see meeldib talle väga! Enda hammaste pesemine pole ju pooltki nii põnev! Samuti käib kõva harjutamine kõiksugu nukkude jt peal (minu initsiatiivil). Kõigil vaja hambad ära pesta! Ojaa.. see pakub talle huvi.
Samuti meeldib talle väga kuulata, kui hambapesu ajal räägime, mida kõike head ja paremat ta täna sõi. Või räägin talle õhtuse hambapesu ajal, mida kõike põnevat me päeva jooksul tegime. Hambapesud on muutunud tänu sellele tunduvalt vähem vastupanusemaks.
Keskkonna hoidmine: esimesed iseseisvad lillede kastmised. Pärast esimest katsetust saime selgeks, et esialgu ei tasu palju vett kannu panna, sest lapse isu kasta on nii suur, et muidu sureb lill peagi liigse kastmise tõttu ära. 😀
Söögitegemine: lisaks igapäevastele abistamistele köögis käisime Pesapuu perekeskuses Montessori mänguhommikul, mille teemaks oli kaneelirullide valmistamine. Mind tõsiselt üllatas, kuidas ta saigi peaaegu kõigega ise hakkama. Pani jahu taignale, rullis, siis kaneeli ja suhkru, mina rullisin ja siis tema lõikas minu abiga tükid, tema pintseldas munaga kokku. Koos panime rullikesed ahjuplaadile. Mulle tundus, et ta väga nautis sellist “peaaegu ise” toidu tegemist, vähemalt kui kõik teised lapsed juba mängisid, siis soovis ta veel üks kord ühe kasutamata taignaga kogu protsessi uuesti läbi teha. Ja kellele siis kaneelirullid ei maitse!
Vot sellised tegevused. Sellel nädalal olid meil plaanis lumega seotud tegevused, aga kuna lund ei ole, siis vaatan, mis teha annab. 🙂
