Rasedana: kuidas hoida oma suutervist? Kas minna hambaarsti juurde?

Hambaarstina olen kuulnud sageli lapsevanematest naispatsientide kaebusi nagu: ”Kõhubeebi võttis minult kõik mineraalid ära ja mu hambad lagunesid ära,” või “raseduse tõttu kaotasin hamba(d).” Varem kehitasin õlgu ja mõtlesin endamisi, et see on ikka tõesti veider ja ebaloogiline lugu. Aga kui neid lugusid on palju, siis tekibki tunne, et võib-olla siis on seal kuskil mingisugune seos.

Kui aga jäin ise esimest korda rasedaks ja puutusin tänu Facebooki rasedate grupile kokku enneolematult suure hulga rasedatega, siis hakkasin nägema mustrit, mis muutis kõik järsku loogiliseks:

  1. rasedad teevad tahtmatult kõik, et hambad laguneksid ning
  2. hambaarstid ei tea, kuidas rasedatega ümber käia (lüngad teadmistes) ja teadmatusest ei ravi neid.

Selle kirjutise eesmärgiks on jõuda rasedateni, et neid teavitada suutervise ja raseduse omavahelistest mõjudest. Hambaarstidele mõeldud põhjalikum kirjutis on ka valmimisel aga tõenäoliselt siin blogis ma seda ei kajasta. Kellel on teema vastu põhjalikum huvi, saab mulle kirjutada.

Aga milleks raseduse ajal üldse suutervisega tegeleda?

Väidetavalt on tegu ideaalse ajaga harjumuste muutmise seisukohast, sest kõhubeebi on sageli suureks motivatsiooniks teha kõik “õigesti”, ollagi parem ja tublim inimene. Vajaliku hambaravi edasilükkamine võib põhjustada nii ema kui ka veel sündimata lapse jaoks tõsiseid terviseriske, nt võib hambas või igemetes olevad põletiku osakesed jõuda kogu kehasse, edasi looteni ja põhjustada enneaegset sünnitust (enne 37.nädalat), vastsündinu madalat sünnikaalu (alla 2,5kg) ja põdeda pre-eklampsiat. (Allikad 1,4,5,6) Ja ükski neist seisunditest pole miski, millesse suhtuda kergekäeliselt.

Enda suuõõne eest hoolitsemine raseduse ajal on tähtis nii emale kui ka beebile. Varase lapseea kaariesega (st alla 5-aastaste) laste emadel oli raseduse teisel trimestril tunduvalt madalam D-vitamiini tase veres, kui neil, kellel varast lapseea kaariest ei esinenud. 3 Seetõttu ei tohiks rasedana päikesevaesel ajal unustada D-vitamiini lisaks võtmist ning kui toitumine on ühekülgne, siis tulevad kasuks ka rasedatele mõeldud vitamiinid (nt kus on lisaks ka kaltsium). 8

Kui beebi sündinud, siis on uuringute järgi “hambaaukudega” ehk niiöelda ravimata hammastega ema lapsel kolm korda tõenäolisemalt 2-6-aastaselt hambaauke, kui nende emade lastel, kellel hambaauke ei esinenud. Põhjuseks võib pidada nii hambavaenulike bakterite kandumist emalt beebile, mis saab toimuda isegi kui beebil pole veel hambaid suus, kui ka sellega, et ema ebatervislikud eluviisid (toiduvalikud ja suuhügieeni harjumused) mõjutavad tulevase lapse toitumisvalikuid-ja harjumusi (lehvitus lapsevanematele, kes annavad alla aastasele jõuludeks oma šokolaadikalendri!). 7

Ehk siis parim aeg vaadata üle kogu pere suutervisega seotud harjumused ja teha positiivseid muudatusi on raseduse ajal. 6

Miks hambad raseduse ajal lagunevad?

Pole kahtlust, et rasedate enda panus hammaste lagunemisesse on märkimisväärne.

Esiteks kipuvad paljud rasedad unustama kõhu kasvamise, tulevasele beebile riiete valimise jms kõrvalt enese tervise või ka tõsiasja, et tuleks regulaarselt külastada oma hambaarsti. On leitud, et rasedatel tekivad hambaaugud kergemini, sest sageli nad tarbivad rohkem suhkruid ning on oma suuhügieeni suhtes hooletumad, kui need naised, kes pole hetkel rasedad. 4

Lisaks veel ka suurenenud mineraalidevajadus (keha leiab igal juhul vajamineva beebi jaoks, aga ema varud vähenevad) ning kui regulaarselt pole hambaarsti juures käidud, siis ei tasugi imestada, kui pärast lapse sündi kontrolli minnes, avastatakse hulgaliselt lagunenud hambaid.

Teiseks kimbutab ca 60-80% rasedaid kuni ca esimese trimestri lõpuni (13-16nda rasedusnädalani) iiveldus. Selle puhul soovitatakse rasedatele tihti süüa ja juua, mis enamikel aitab iiveldust vähendada ja teeb enesetunde talutavaks. Seda kuni hetkeni, kui heal juhul 2h on eelmisest toidukorrast möödunud ja jälle on vaja süüa. Lisaks võivad kujuneda vaid teatud toidud, mis sellel perioodil rasedale ei tekita vastumeelsust – sageli puuviljad ja puuvilja mahlad (täis hulganisti suhkruid).

IMG_7829

Kolmandaks ebaratsionaalne müüt, et rasedale on kõik isud lubatud. See on teada, et hormonaalsed muutused võivad mõjutada isusid, ent kuna rasedus on pikk period (ca 38-40.nädalat), siis võib rasedusaegne „luban-endale-kõike“ suhtumine viia hambavaenulike harjumuste kujunemiseni.

manger-pour2

Ütleksin, et kõik on lubatud, kui oled valmis pärast rasedust tundide viisi hambaarsti toolis veetma ja laskma oma mitmeid lagunenud hambaid “lappida”, kui hamba taastamine üldse enam on võimalik. Sellel on hind nii rahaliselt kui ka hamba jaoks, sest taastatud hammas pole kunagi nii hea, kui täiesti terve hammas.

Soovitused I trimestriks:

  • Söö nii palju kui võimalik korraga proovides hoida näksimiste vahel minimaalselt 2h, veel parem kui 3h. Olgu öeldud, et iga amps kotletist, õunast ja ka lonks isetehtud suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak.
  • Vali vahepaladeks tervislikud suupisted, nt hummus kurgi või paprikaga, arbuusi või apelsini viilud, soolane küpsis või krõbeleib juustuga.
  • Janujoogiks võiks olla lisanditeta gaseerimata puhas vesi. Eelista kraanivett, kuna seal on fluoriidi, mis kaitseb hambaid. Sidrunivesi nõrgendab happesuse tõttu hambavaapa, marjade-ja kurgiveed sisaldades looduslikke suhkruid annavad mikroobidele energiat. Rohkem energiat mikroobidele tähendab aga rohkem hapet.
  • Toidu kõrvale eelista karastusjookide ja mahla asemel pigem vett või (taimset) piima, sest need ei tekita suus nii happelist keskkonda.
  • Kasuta kõrge fluoriidisisaldusega hambapastat (minimaalselt 1450ppm), sest rasedad kuuluvad hammaste lagunemise riskirühma.
  • Vähenda kõrge suhkrusisaldusega ja kleepuvaid toite-jooke, nagu kommid, küpsised, koogid, krõpsud, hommikusöögihelbed, kuivatatud puuviljad, karastusjoogid, mahlad. Neid võib tarbida, aga tähtis on ajastus: söö neid põhisöögikorra ajal või lõpus, magustoiduna.  Eelista nende asemel toite, mis annavad täiskõhutunde pikemaks ajaks (nt kaunviljad, täistera leib, kartul, puu-ja juurviljad).

Soovitused suuhügieeniks:

  • Kui iiveldus viib oksendamiseni, siis ära harja hambaid minimaalselt 1h jooksul. Loputa suud hoopis veega. Hambad puutuvad oksendades kokku maomahlaga, mis muudab hambavaaba nn “pehmeks” ning seetõttu võib kohene hammaste harjamine hambaid kahjustada. Soovituslik on loputada pärast oksendamist suud veega ning proovida leida viis iivelduse leevendamiseks.
  • Harja hambaid 2 korda ööpäevas 2 minutit (tõesti 2 minutit) soovituslikult elektrilise hambaharjaga. Ära unusta harjata ka hamba igemepoolset serva hoides hambaharja pead 45 kraadise nurga all.
  • Vaheta oma hambaharja iga 3-4 kuu tagant, sest harjased väsivad. Ära jaga oma hambaharja.
  • Hambavahesid puhasta kord päevas kas hambaniidi või sobivas suuruses hambavaheharjaga.

Kas rasedana võib minna hambaarsti vastuvõtule?

Rase olemine ei tähenda, et isegi kõigi kaebuste puudumisel peaks loobuma hambaarsti rutiinsest ülevaatuse visiidist ja/või profülaktilisest puhastusest.

Ideaalses maailmas on kõigil rasedatel hambad terved ja rasedaks jäädes polegi hambaravi vajalik. Kuna suuhaigusega rase mõjutab lisaks enda tervisele ka loote arengut ja tema tervist, siis kui vajad rasedana hambaravi, siis tuleks seda ka teha.

Siiski on antud välja lähtuvalt teadusuuringutest mõned soovitused, millal oleks teatud protseduurideks “paremad ajad”. 

Mis hambaravi protseduurid on lubatud ja millal?

Kõige tähtsam on meeles pidada seda, et kui rasedana hammas või igemed valutavad, siis nende esmaabi korras ravi võib teostada raseduse igal ajahetkel. 4

Rasedal, kellel otseselt kuskilt midagi ei valuta, saab toimida järgnevalt:

Esimesel trimestril teostada eelkõige hamba-ja igemehaiguseid ennetavaid protseduure, nt Air-Flow (rahvakeeli sooda-või pärlipuhastus) ja fluoriidgeel aplikatsiooni. Kui kontrollvisiidil peaks ilmnema ravi vajadus, siis on soovituslik see teostada pärast I trimestrit. 4

Teisel trimestril on teostada raviprotseduurid, nt  igemeravi, juureravi, hammaste eemaldamised ja täidiste panekud. 1, 4

Kuigi ka kolmanda trimestril on hambaravi lubatud, siis võib hambaravi toolis olev lamav asend osutuda sulle väga ebamugavaks ning alates 34.rasedusnädalast pole hambaravi enneaegse sünnituse riski tõttu lubatud. 4

Protseduurid, mida on võimalik edasi lükata, pole raseduse ajal enamasti põhjendatud, nt plaanilised hammaste eemaldamised (nt ruumipuuduse korrigeerimiseks), igemekirurgia ja hamba implantatsioon, kuna nende järgselt võib kaasneda mitmesuguste antibiootikumide ja valuvaigistite tarvitamise vajadus, mis pole raseduse ajal soovituslikud. Siiski lõpliku otsuse riski ja kasu suhte osas teeb hambaarst.

Kuigi puudub tõestus, et hammaste valgendamine teeb lootele kahju, siis ometi on imeväike oht neelata valgendavat ainet alla ja see jõuab vereringe kaudu looteni, mistõttu soovitatakse ka seda lükata aega kuniks laps on juba sündinud.

Kas tuimestust võib kasutada?

Kui eelnevalt on kasutatud hammaste ravimisel tuimastuslahust, siis võib seda teha ka raseduse ajal. 6 Valu ei pea kannatama, sest tugeval valul on organismile kahjulikum mõju kui ühel tuimastuslahuse ampullil, mistõttu kõige lahjema tuimastuslahuse kasutamine pole põhjendatud.

Kas rasedana hambaröntgenit võib teha?

Rasedusaegsete hamba röntgenülesvõtete tegemine peab olema põhjendatud, ent ohutus on põhjalikult kindlaks tehtud. 1 Soovituslik on hambaravi personalil lisaks kilpnäärme kaitsele kasutada rasedal patsiendil ka kõhupiirkonda kaitsvat kaitsepõlle. 4

Lihtsalt näitlikustamiseks: suus tehtavalt ühelt röntgenpildilt saadav kiirguse doos on tavaliselt 0,005mSv, panoraamülesvõttel 0,01mSv. Ohtlik doos loote arengule, nt esimesel trimestril, kui kõik organid lootel alles arenevad, on 3ndal rasedusnädalal üle 50mSv ja 15ndaks rasedusnädalaks juba üle 300mSv. 9 Seega, kui röntgenülesvõte on sulle rasedana vajalik, siis võib seda teha.

Aga kuidas on hambaraviga pärast sünnitust?

Üldiselt piirangud puuduvad. Vaid kirurgilistest protseduuridest, nt igemeravi, hamba eemaldamine, on soovituslik hoiduda kuni 3 nädalat pärast sünnitust, sest siis on oht kõrgenenud veritsuse tekkeks. 11

Imetamine suuõõne ravi-ja proteesimisprotseduure ei takista. Leidub nii imetavale emale sobivaid antibiootikume kui ka valuvaigisteid. Tänapäeva hambaravis kasutatavad tuimestuslahused imetamist ei mõjuta. Ema mugavuse suurendamiseks võiks imetada vahetult enne protseduurile minekut. Pärast protseduuri ei ole vajalik imetamisega oodata ega piima välja pumbata.

Plaaniliste hammaste eemaldamise, igemeoperatsioonide ja implantatsiooni korral tuleks hambaarstiga varakult konsulteerida, sest nende puhul vajaminevad antibiootikumid ja valuvaigistid ei pruugi imetavale emale sobida.

Hüvitised

Eesti Haigekassa võimaldab rasedatele ja alla aastase lapse emadele hambaravihüvitist, mis 2020. aastal on 85 eurot. Seda eeldusel, et patsient tasub vähemalt 15% arvest ise. Hüvitist saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures, kelle nimekirja leiab siit: https://www.haigekassa.ee/hambaravi-partnerid.

Hambaravihüvituse kohta saad lähemalt lugeda: https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis

Allikad:

  1. European Federation of Periodontology. (2017). Guidelines for women, Guidelines for oral-health professionals.
  2. Figuero,E., Sanz, M. (2017) Women`s oral healt during pregnancy.
  3. Schroth, R.J., Lavelle, C., Tate, R., Bruce, S., Billings, R.J., Moffatt M.E.K. (2014). Prenatal Vitamiin D and Dental Caries in Infants. Pediatrics, 133 (5).
  4. Naseem, M., Khurshid, Z., Khan, H.A., Niazi, F., Zohaib, S., Zafar, M.S. (2016). Oral Health Challenges in pregnant women: Recommendations for dental care professionals. The Saudi Journal for Dental Research, 7 (2), 138-146.
  5. Bobetsis, Y. Madianos, P. (2017). Treating periodontal disease during pregnancy.
  6. Silk, H., Douglass, A.B., Douglass, J.M., Silk, A. (2018). Oral Health During Pregnancy. Am Fam Physician, 77(8): 1139-1144.
  7. Chaffee, B.W., Gansky, S.A., Weintraub, J.A., Featherstone, J.D.B., Ramos-Gomez, F.J. (2014). Maternal Oral Bacteria Levels Predict Early Childhood Caries Development.Journal of Dental Research, 93 (3). 238-244.
  8. Tanaka, K., Miyake, Y., Sasaki, S., Hirota, Y. (2012) Dairy products and calcium intake during pregnancy and dental caries in children. Nutrition Journal, 11:33.
  9. Centers for Disease Control and Prevention. Radiation and Pregnancy: A FactSheet for Clinicians.
  10. Meyer-Lueckel, H., Paris, S., Ekstrand, K.R. (2013). Caries Management – Science and Clinical Practise. Chp 11: Caries Management by Modifying Diet.
  11. Kalm, M. Ollema, K., Pähkla, E-R. (2019) Igemete tervishoid raseduse ajal. Kliiniline juhis hambaarstidele. Ajakiri „Hambaarst“ 5: 41-45

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s